[KES] Kihnu sõnaraamat

jalg <jala, .jalga, seesü .jalgõs ~ jalass>
1. inimese või looma jalg ▪ Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Annel nii peenikesed jalasääred nagu piibuorgid; Kui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Jalass jõrmus valu, piäb arsti juurõ minemä Jalas hirmus valu, peab arsti juurde minema; Lapsõd juõsvad sui läbi palju jalu Lapsed jooksevad suvi läbi paljajalu || .jalga jalga (rõivastusest) ▪ Pastlu tahad kua jalga vä? Kas tahad pastlaid ka jalga? || .jalgõs jalas (rõivastusest) ▪ Kört ond selges ning sukad jalgõs Seelik on seljas ja sukad jalas || piltl ▪ Mia sai omalõ äiä varandusõga jalad alla Ma sain äia varandusega jalad alla (paremale elujärjele); Suur esimene liiver allõs laevalõ jalad alla tieb Suur esimene kliiver teeb alles laevale jalad alla (paneb kiiresti liikuma)
2. esemete osa, tugi ▪ Tuõli jalg oli ää lagun Tooli jalg oli ära lagunenud; Riheahju iäres seesäb puust levälõemõ, kolm jalga all, kuaᵉs piäl Reheahju ääres seisab puust leivaastja, kolm jalga all, kaas peal; Rooli jalg Roolijalg (raudtoed rooliseadistele tekil)
3. endisaegne pikkusmõõt (12 tolli, u 30 cm) ▪ Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas [laeva] nõnda külje peale, et lastiruumi auk oli poolteist jalga vee all

kadri <kadri, kadrid> kadripäev; kadrisant ▪ Kadridõl oli üks nuõrpuaᵉr kua, siokõ nuõrik ning peigmies Kadridel oli üks noorpaar ka, selline pruut ja peigmees; Kadrijuõsu õhta Kadrisandiks käimise õhtu (kadrilaupäev); Kadrid juõsvad sedäsi külä ringi läbi Kadrid jooksevad küla niimoodi ringiratast läbi || ▪ Kadri tulõb Kadri tuleb (hirmutati sõnakuulmatut last)

kaodu
1. tagas kaudu; mööda ▪ Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla (küla peal); Lapsõd jõlma kaodu ulkma läin Lapsed läinud mööda ilma hulkuma; Vesi tulõb toro kaodu tuba Vesi tuleb toru kaudu majja
2. määrs mööda; möödas; läbi ▪ Teese umiku olimõ juba Ruhnust kaodu Järgmisel hommikul olime juba Ruhnust möödas; Ehk jälle lähäb sie pauk meitest kaodu Ehk läheb see pauk meist jällegi mööda (õnnetusest); Kõik piäb laskma kaodu minnä Kõigel peab laskma mööda minna (aeg annab arutust); Õigõ aeg läks kaodu Õige aeg läks mööda

kiil3 <kiili, .kiili>
1. kiil, putukas (Odanata) ▪ Kui sui paelu kiilä lennäb, tullõ sõda Kui suvel palju kiile lendab, tulevat sõda
2. kiin, kärbselaadne putukas (Hypodermatidae ja Oestridae) ▪ Sui palavaga juõsvad lehmäd kiili Suvel kuumaga jooksevad lehmad kiini

külä <külä, külä>
1. küla ▪ Kihnus küläsi kuus tükkü Kihnus on külasid kuus tükki; Sõjavägi läks külädesse laialõ Sõjavägi läks küladesse laiali
2. koht väljapool kodu ▪ Küläs riägiti siokõst juttu Külas räägiti sellist juttu; Leib lõpõb otsa, piäb küläst lainama Leib saab otsa, peab külast [kelleltki] laenama; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla || külä minemä ehale minema ▪ Poisid lähtväd külä Poisid lähevad ehale (tüdrukute poole) || küläs .käümä ehal käima ▪ Mia käösi Sepäl küläs Ma käisin Sepa peres ehal
3. lastek võõras, külainimene ▪ Külä viib su ää, pistäb kotisse Võõras viib su ära, pistab kotti (öeldi lapsele hirmutuseks)

siär <siäre, siärt; mitm om siärde ~ siärte>
1. jalasäär ▪ Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla; Kellel olid jala siäred paljad, selle kohta riägiti ennemä, et naese äbü ollõ kadun Kellel olid jalasääred paljad, selle kohta räägiti vanasti, et naise häbi olevat kadunud; Anti matakaga ümber siärte Anti malakaga mööda sääri
2. maasäär ▪ Nõiad käüe Sõrvõ siäre piäl suurõ kivi otsõs vihtlemäs Nõiad käivat Sõrve säärel suure kivi otsas vihtlemas; Lae ei mõestass rooli ning viis sjõnna siäre piäle Laev ei allunud roolile ja viis sinna säärele