[KES] Kihnu sõnaraamat

jamama <jamada, jama> loba ajama, lorama ▪ Sie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole mingi jutt, hakkad muidu lorama

jutt <jutu, .juttu>
1. rääkimine; räägitav lugu, pajatus ▪ Aab oma jutuga südämest naerma Ajab oma jutuga südamest naerma; Sie muedu aᵉlpõ inimeste jutt See muidu alpide inimeste jutt; Sie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole kellegi jutt, sa hakkad muidu jama ajama; Selle jutu nimi ollõ valõ (knk) Selle jutu nimi olevat vale (öeldakse tühijutu kohta) || ennemuistne jutt ▪ Riäkis vana muinist juttu Rääkis vana ennemuistset juttu
2. (üles) kirjutatud lugu ▪ Selle jutu olõ kirjutan vanõmatõ inimeste juttõ järge Selle jutustuse olen kirjutanud vanemate inimeste juttude järgi

.kiegi <kellegi, kedäst ~ kedägi; sisseü kellegisse, seestü kellegist, alaleü kellegile>, .kiegid <kellegi, kedägid> keegi ▪ Kiegi piäb ühte tegemä Keegi peab midagi tegema (ette võtma); Sakslasõ iest poeti kussõ kiegi sai Saksa sõdurite eest poeti kuhu keegi sai; Ruaᵉva viisi kiegid puhasta Kraave ei viitsi keegi puhastada; Mitte kedägi olõss kodo Mitte kedagi ei olnud kodus; Luõma põlõ sii kellegil Lehma pole siin mitte kellelgi || kellegi (pole) väärt, arvestatav ▪ Sie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole õige jutt, hakkad muidu jama ajama || kedägi (mitte) midagi; üldse mitte ▪ Siia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Siiakala pole enam suurem asi, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Siäl põlõ meitel kedägid tehä Seal pole meil enam midagi teha; Miolõ maksõtass kedägi Mulle ei makstud mitte midagi; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist

kuᵉnts1 <kunsi, .kuntsi>
1. tava; rituaal ▪ Kunts jäi pidämätä ning otsõ oli jama kaelõs Tavast ei peetud kinni ja kohe oli jama kaelas; Nüüd pietäss enäm sedä vana kuntsi Nüüd ei peeta enam sellest vanast kombest kinni
2. uus kunst, kunstiõpe ▪ Lastõlõ tehti sui kunsi tüetuba Lastele tehti suvel kunsti töötuba

käe
1. määrs käes, kätte saadud, valduses ▪ Miol puudõ luba käe Mul puude[raie] luba käes; Sie'mtõ põlõ viel käe, mis lubatassõ See pole veel käes, mida lubatakse || (mingist olukorrast) ▪ Nüüd siis ond jama käe Nüüd siis on jama käes
2. määrs kohal, (ajaliselt) tulnud ▪ Juripäe juba käe, ikka allõs lumi muas Jüripäev juba käes, aga lumi ikka veel maas; Puari päävä päräst eenätüe lõpõtus käe Paari päeva pärast on heinatöö lõpetatud
3. määrs seljas ▪ Pulmõs naestõl kirjutõt käüsed käe Pulmas on naistel kirjatud pluus seljas
4. tagas (millegi) mõjul, toimel ▪ Riästäd akkavad päävä käe tjõlkma Räästad hakkavad päikese käes tilkuma