[KES] Kihnu sõnaraamat

jah jah, jaa ▪ Jah, siol ond sellekorra õigus Jah, sul on seekord õigus; Mia jah siokõ Ma olen jah selline; Ühte jahti jah viel taris! Seda sekeldust nüüd veel vaja! (see veel puudus)

jaᵉht <jahe, .jahti>
1. jaht, jahipidamine; püük ▪ Värske lumi muas, taris jänese jahe piäle minnä Värske lumi maas, tarvis jänesejahile minna; Madisõpäävä aegas akatassõ käümä, siis kõegõ suurõm jaᵉht Madisepäeva aegu hakatakse käima, siis on kõige suurem [hülge]püük; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast
2. piltl sekeldus; trall, nali ▪ Me akkamõ selle sui vist sedä pulma jahti kua pidämä Me hakkame sel suvel vist ka seda pulmatralli korraldama; Eele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on saarlastega ikka nalja saanud; Sie jaᵉht jahetud See trall on trallitud; Ljõnnas paelu lõbujahti Pärnus palju lõbustusi; Kietäjä pala jaᵉht Tulipalav trall (väga lõbus oleng)

kiives <.kiive, kiivest> kiivitaja (Vanellus vanellus) ▪ Kiive piäle ei pietä jahti Kiivitajatele jahti ei peeta

mis <mille, midä>
1. (küsisõna) mis ▪ Mis iest suapad said? Mis [raha] eest saapad said?; Mis jõlm uõmõ tulga? Mis ilm homme tuleb?; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab (see ju ei toida); Mis jahti kua nuõrikumajas oli? Mis tralli noorikumajas tehti ka? || (retoorilistes lausetes) ▪ Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädämä! Milleks siis hobune on, kui ise peab vedama!; Las ta riäkä mis tahtõ Las ta räägib mis tahes
2. mis (kõrvallause algul) ▪ Sie'mtõ põlõ viel käe, mis lubatassõ See pole veel käes, mida [alles] lubatakse
3. nagu, nii et ▪ Niob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis hirmus; Laõnõ lüeb tagant tullõs vasta laeva perset mis üsä laksub Laine lööb tagant tulles vastu laevapära nii mis laksub

naestõ|jaᵉht <naestõ|jahe, naestõ|.jahti> van naistejaht, ammune naiste rituaalne pidu

nahk <naha, .nahka>
1. (ihu)nahk; keha ▪ Siis ond siokõ juõsminõ, et nahk märg Siis on selline jooksmine, et [lausa] nahk märg; Saunõs taheti varakult ää käüä, et kiriku minekuks nahad maha jahtun olõks Saunas taheti varakult ära käia, et [jõulu]kirikusse minekuks oleks keha maha jahtunud; Mio piä nahk oln terven tükküs juustõga taga kuklas Kogu mu peanahk olnud koos juustega taga kuklas (autoõnnetuse järel)
2. (nülitud, pargitud) loomanahk ▪ Ülge nahk ond tugõv ning kallis, iseäränis jõlus viel poja nahk Hülgenahk on tugev ja kallis, eriti ilus on veel poja nahk; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast; Naesõd paᵉrkvad küll nahku Naised pargivad nahku ka küll; Lehmä naha koevõst suab iäd jalavarjud Lehma koivanahkadest saab head jalavarjud
3. piltl laevaplangutus ▪ Laevalõ oli viel korra viisi uus nahk ümber tehtüd Laevale oli veel korraviisi uus plangutus ümber löödud

nuõriku|maja <nuõriku|maja, nuõriku|maja> noorikumaja, pruudi abiliste käsitööõhtud pruudi kodus veimede valmistamiseks (neljapäeva ja pühapäeva õhtuti) ▪ Kasõl ollõ piäle kirikud nuõrikumaja, lähme kua Kasel olevat pärast kirikuteenistust noorikumaja, lähme ka; Mis jahti kua nuõrikumajas oli? Mis tralli siis noorikumajas oli ka?. Vrd üläl|.jõstminõ

.suama <.suaja, sua; lihtmin saemõ, lihtmin sai>
1. (oma valdusse) saama; saadaval olema ▪ Vene aa lõppus olõss kedägi suaja Vene ajal lõpus ei olnud [poest] midagi saada; Mardid suavad oma kraami käde Mardisandid saavad oma kraami kätte || .kaela .suama piltl kohustuseks saama ▪ Mia sai küll kalgu kaela Ma sain nüüd küll koorma kaela
2. tunda, kogeda saama ▪ Sai terve päävä kuastajaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsapeenra vahel roomata; Saemõ parajutõ enne päävä luuja minemist õngõjaa sisse Saime parajasti enne päikese loojumist õngerivi merre (lastud); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on ikka saarlastega nalja saanud; Suab nähä, kas mõni puᵉnt viel tulõb Saab näha, kas mõni punt veel tuleb (mardisante) || läbi .suama toime tulema ▪ Mia sua oma vanõmatõga igänes iästi läbi Ma saan oma vanematega väga hästi läbi || .otsa .suama (otsa) lõppema ▪ Putõr sai otsa, aga voᵉrsta viel küll Puder sai otsa, aga vorste on veel küll