[KES] Kihnu sõnaraamat

ise1 ases <enese, ennäst (obliikvakäändeid vt enese) > ise; isiklikult ▪ Kus ise, siäl kõht, kus õhta, siäl üema Kus ise, seal kõht, kus õhtu, seal öömaja; Ise mies kua, aga viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Ise ikka mees ka, aga viina võttes teeb kibedat nägu. Vt enese

ise2
1. määrs ise, iseseisvalt ▪ Ennemä puõdis olõss mitte ning siis pidi egäüks ise tegemä Varem poes ei olnud ja siis pidi igaüks ise tegema (leiba); Vana-Mihkel jõstutas ise metsä Vana-Mihkel istutas ise metsa || tegelikult; iseenesest ▪ Kui tüeriistalõ märk piäle tehti, pidi sie ise kua jõlusast tehtüd olõma Kui tööriistale [pere]märk peale tehti, siis pidi see ise ka ilusasti tehtud olema
2. omds (täiendina ei käändu) omaette; eraldi (olev) ▪ Te'ka ise leibes ve? Kas te olete ikka eraldi leivas või?; Mede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored vihastasid ja läksid kumbki omaette leiba || lisaks, peale selle ▪ Õdõdõlõ egä ühele kaks puari sukkõ, ise viel ühed Õdedele igaühele kaks paari sukki, lisaks veel ühed