[KES] Kihnu sõnaraamat

jalg <jala, .jalga, seesü .jalgõs ~ jalass>
1. inimese või looma jalg ▪ Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Annel nii peenikesed jalasääred nagu piibuorgid; Kui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Jalass jõrmus valu, piäb arsti juurõ minemä Jalas hirmus valu, peab arsti juurde minema; Lapsõd juõsvad sui läbi palju jalu Lapsed jooksevad suvi läbi paljajalu || .jalga jalga (rõivastusest) ▪ Pastlu tahad kua jalga vä? Kas tahad pastlaid ka jalga? || .jalgõs jalas (rõivastusest) ▪ Kört ond selges ning sukad jalgõs Seelik on seljas ja sukad jalas || piltl ▪ Mia sai omalõ äiä varandusõga jalad alla Ma sain äia varandusega jalad alla (paremale elujärjele); Suur esimene liiver allõs laevalõ jalad alla tieb Suur esimene kliiver teeb alles laevale jalad alla (paneb kiiresti liikuma)
2. esemete osa, tugi ▪ Tuõli jalg oli ää lagun Tooli jalg oli ära lagunenud; Riheahju iäres seesäb puust levälõemõ, kolm jalga all, kuaᵉs piäl Reheahju ääres seisab puust leivaastja, kolm jalga all, kaas peal; Rooli jalg Roolijalg (raudtoed rooliseadistele tekil)
3. endisaegne pikkusmõõt (12 tolli, u 30 cm) ▪ Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas [laeva] nõnda külje peale, et lastiruumi auk oli poolteist jalga vee all

.kindi
1. kinni; suletud ▪ Puõᵉd kindi Pood on kinni; Panõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, tuba läheb muidu külmaks
2. (pealt) kaetud ▪ Riia lahe juba kindi Liivi laht on juba jääs || (jalanõudest, sokkidest) ▪ Mia pani jalgu kindi Ma panin jalavarje jalga
3. haardes, tabatud; takistatud ▪ Jänes jäi jalgupidi silmusõ kindi Jänes jäi jalgupidi silmusesse kinni; Ljõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea || (inimese seisundist) ▪ Rjõnnad kindi Rinnad on kinni (raske hingata)

kuõᵉt1 <kuõdi, .kuõti> loomakoot; hlv inimese jalg ▪ Ku'sa oma kuõdid viel mio õuõ piäle piäks tuõma Kui sa oma koodid veel minu õue peale peaks tooma (siis hoia oma nahk)

palvõ <.palvõ, palvõt> palve; palvus, preestri peetud palvetalitus ▪ Siol palvõ tehtüd ve? Kas sul on palve peetud või?; Esimene palvõ tehässe nelikümmen päävä päräst surma Esimene palve peetakse nelikümmend päeva pärast surma || .aasta palvõ aastapalve, hingepalve aasta pärast inimese surma ▪ Aasta palvõ sie ond ikka tähtis Aastapalve on ikka tähtis (palve) || kuiõ nädäli palvõ kuue nädala palve, hingepalve kuus nädalat pärast inimese surma

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksed ▪ Mede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel) ▪ Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsima ▪ Akka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegema ▪ Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)pea ▪ Ennemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosa ▪ Vokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepide ▪ Kasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandil ▪ Käüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega) ▪ Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

tuul <tuulõ, tuult> tuul ▪ Lae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Nabapael oidis ikka purju teist puõlt tuulõs kangõl Purje alumine pael hoidis ikka purje teist poolt tuules pingul || ilmakaar ▪ Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart) || tuult .suama inimese lõhna tuulega saama (hülgepüügil) || tuult tegemä piltl tuult tegema, pidutsema ▪ Kihnlasõd käösid Riia kõrtsis tuult tegemes, kui kivede iest liialt paelu raha maksõti Kihnlased käisid Riias kõrtsis pidutsemas, kui kivide eest liiga palju raha maksti || tuult .võtma tuult [purjedesse] võtma ▪ Kellel lae kõegõ kiirem oli ning paramini tuult võttis, sie oli siis tehtüd mies Kellel laev kõige kiirem oli ja kõige paremini tuult [purjedesse] võttis, see oli siis tehtud mees || egä neljä tuulõ .puõlõ piltl iga nelja tuule poole, ükskõik kuhu, igasse ilmakaarde