[KES] Kihnu sõnaraamat

igi <igi, igi>
1. higi, higipisar ▪ Käüsed läksid igigä koltsõks Pluus läks higist kollaseks; Saun oli parajutõ siokõ, et võttis iästi igi lahti Saun oli selline paras [kuum], et võttis hästi higi lahti; Mia oli igi tävegä, egä karva otsõs oli tjõlk Ma olin üleni higine, iga karva otsas oli tilk
2. ihe, ihumispuru ▪ Käiä igi jäi molli põhja Käiaihe jäi küna põhja. Vt ihe