[KES] Kihnu sõnaraamat

.kjõuslik <.kjõusliku, .kjõuslikku> kiuslik, kiusu täis ▪ Kõegõ ullõm ond kjõuslik vana inime Kõige hullem on kiuslik vana inimene

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksed ▪ Mede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel) ▪ Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsima ▪ Akka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegema ▪ Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)pea ▪ Ennemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosa ▪ Vokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepide ▪ Kasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandil ▪ Käüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega) ▪ Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

tuari|ull <tuari|ullu, tuari|.ullu> piltl kiuslik inimene, kiusupunn ▪ Juõmaull suab vahel targaks kua, aga tuariull ond terve aa ull Joodik saab vahel kaineks ka, aga kiusupunn on kogu aeg hull; Tuariull ullõm kui juõmaull Kiusupunn on hullem kui joodik (Mõni on kaine peaga rumalam kui teine purjus peaga). Vrd juõma|ull

ull <ullu, .ullu; keskv ullõm>
1. omds hull, halb ▪ Kondid valutavad, jõlmad vist lähtväd ulluks Kondid valutavad, ilmad vist lähevad halvaks; Ullõmas enäm minnä ei sua Hullemaks enam minna ei saa; A olõss ullu kedägi Aga ei olnud hullu midagi; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata; Ull lugu küll! Hull lugu küll!; Tie oli ull ja uurakanõ, tanav kjõtsas ja kivine (rahvalaulust) Tee oli halb ja auguline, tänav kitsas ja kivine
2. nimis hull, nõdrameelne ▪ Nende ullõga'mtõ sua asju aetud! Nende hulludega ei saa asju aetud!; Anna pill ullu käde, ull aab pilli lõhki (vns) Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki