[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

.jätmä <.jättä, jätä; tud-kesks .jäetüd>
1. olla laskma (mingis kohas, seisundis)Ää jättüg oma riidi lagasõ maha Ära jäta oma riideid lohakile; Ristmätä lapsõ riidi üeseks vällä ei jäetäte Ristimata lapse riideid ei tohtivat ööseks välja jätta (uskumus); Sõtkutud ning jahuga ülepuistõt taenas jäeti kerkümä Sõtkutud ja jahuga ülepuistatud tainas jäeti kerkima || .järge .jätmä alal hoidma, alles jätmaSelle piäme järge jätmä, sie omaniku jagu Selle peame järele jätma, see kuulub omanikule
2. katkestama, lõpetama; loobumaMia jätsi ljõnnamineku nõuks Ma loobusin Pärnusse mineku kavatsusest; Ütlend omiti siagid, et ühekorra järge jätväd Ütle ometi sinagi, et nad ükskord järele jätaksid; Jätä katkminõ praegu katki, vihma lubab, eenäd tulõb kogo panna Jäta rohimine praegu katki, [ilm] lubab vihma, heinad tuleb kokku panna; Õhta käe, jätäme tüe puõlõlõ Õhtu käes, jätame töö pooleli || maha .jätmä loobumaKüll ond ull asi, ei sua suetsõtamist maha jäetüd Küll on hull asi, ei saa suitsetamist maha jätta
3. jumalaga .jätmä lahkumissõnu ütlemaSurnuga jäeti kirikuss jumalaga Surnuga jäeti kirikus jumalaga

.kaitsma <.kaitsa, kaitsõ> kaitsma, hoidmaMede koer ond ette kangõ karja kaitsma Meie koer on väga tulbi karja kaitsma

näpistämä <näpistä, näpistä>
1. näpistamaTämäl oli siokõ muõᵉd, kui juõnud oli, siis akkas teisi näpistämä Tal oli selline komme, et kui joonud oli, siis akkas teisi näpistama
2. piltl kokku hoidma, kõrvale panemaKümme rubla lainu oli maksa, mia näpistäsi natuksõ laenulõ Kümme rubla tuli laenu [tagasi] maksta, ma panin natuke laenu jaoks kõrvale

.oidma <oeda, oja>
1. (haardes) kinni pidama, (kuskil) olla laskma; alles hoidma, säilitamaParama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega katsunud ta jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Ohjad aga oitku oosta kindi (rahvalaulust) Ohjad aga hoidku hobust kinni; Vadõrid oidsid oma ristilapsõ ligi Vaderid hoidsid oma ristilapse ligidal; Oja oma kodo urtsikud viel Ma hoian oma koduhurtsikut veel (alles) || (kohal või ametis) pidamaMis sis tast sii oedassõ? Mis tast siis siin hoitakse?
2. hoiduma, (kuskil) püsima; end hoidmaRahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti (salka) || tahakohe .oidma tagasi hoidma, ohjeldamaKatsu ennäst tahakohe oeda, põlõ mõtõt ruaᵉsma minnä Katsu end tagasi hoida, pole mõtet kaklema minna || ää .oidma ära hoidma, vältimaElkur aitaks ühe ulga õnnõtusi ää oeda Helkur aitaks hulga õnnetusi ära hoida
3. kokku hoidma; säästmaMuedu ta oln küll ahnõ, aga suõla ta ei põlõ oidn Muidu ta olnud küll ahne, aga soola ta ei ole [kokku] hoidnud; Käbäd andsid valusad tuld ning sedäsi sai puid kua kogo oeda Käbid andsid valusat tuld ja nii sai ka puid kokku hoida || .oidma .panõma hoiule panemaSedä täüss ää seüägi, korra proovsi natukõ ühest serväst ning pani oidma Seda [piparkooki] ei täinud ära süüagi, korra proovisin ühest servast ja panin hoiule
4. hüüdsJumal oitko! Jumal hoidku!; Oh oitko'st! Oh hoidku!; Oja ning kielä ikka sioksõ asja iest! Hoia ja keela ikka sellise asja eest!

pidämä <pidädä, (ma) piä ~ piäb, (nad) pidäväd (modaalverbina kasutatakse 1. pöördes kas piäb või piä) >
1. pidama; vaja olemaKivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Mia piäb minemä Ma pean minema; Palakas kulun, piäb uiõ alla panõma Voodilina on kulunud, peab uue alla panema; Kui õlut tied, siis piäb mjõtu paatäüt vett tegemä Kui õlut teed, siis peab mitu pajatäit [kuuma] vett tegema; Pidäde olõma Pidavat olema
2. kinni hoidmaLjõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea; Sie õmblus sjõtast tehtüd, ei piä kindi See õmblus on sitasti tehtud, ei pea kinni (hakkab hargnema) ||Ernest ei piä piltl Raha tema käes ei seisa (veerevad nagu herned laiali)
3. ülal pidama, hooldamaKüll akkaks jälle luõmu pidämä Küll hakkaks jälle loomi pidama
4. (riietuse kandmisest)Rikkad suavad siidi ning samõtid pidädä Rikkad saavad siidi ja sametit kanda; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kõik kannavad enamasti saapaid
5. vastu pidamaNied suapad kolõ viksid pidämä Need saapad väga tugevad vastu pidama; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie on kangem vastu pidama kui labane
6. arvamaPidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end väga targaks; Piäle sedä, kui ilmsi miolõ valõtlõs, piä mia tast enäm kedägi Pärast seda, kui ta mulle valetas, ei arva ma temast enam midagi

tillitämä <tillitä, tillitä> hellitama, hoidmaAi kudas tillitässe! Oi, kuidas hellitatakse!. Vrd ellitämä

tuõrõs <.tuõrõ, tuõrõst>
1. toores, küpsemata; valmimataÕonad ei sünnü tuõrna seüä Kartulid ei kõlba toorelt süüa; Pähkläd olid üsä tuõrõn ää korjatud Pähklid olid valmimata ära korjatud || .tuõrõ .oidma piltl elusana hoidmaPiäd tüese minemä, kudas muedu oma tuõrõ ojad Pead tööle minema, kuidas sa muidu endal elu sees hoiad
2. toores, kuivamataKuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid läheb [kütteks] palju vähem kui tooreid
3. toores, töötlemataTuõrõs kala tehe viiki Toores kala põhjustavat paelussi; Päevä tuõrõst liha täüs, üese tühjä tuult täüs (mõistatus) Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis (= sukk)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur