Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
.jätmä <.jättä, jätä; tud-kesks .jäetüd>
1. olla laskma (mingis kohas, seisundis) ▪ Ää jättüg oma riidi lagasõ maha Ära jäta oma riideid lohakile; Ristmätä lapsõ riidi üeseks vällä ei jäetäte Ristimata lapse riideid ei tohtivat ööseks välja jätta (uskumus); Sõtkutud ning jahuga ülepuistõt taenas jäeti kerkümä Sõtkutud ja jahuga ülepuistatud tainas jäeti kerkima || .järge .jätmä alal hoidma, alles jätma ▪ Selle piäme järge jätmä, sie omaniku jagu Selle peame järele jätma, see kuulub omanikule
2. katkestama, lõpetama; loobuma ▪ Mia jätsi ljõnnamineku nõuks Ma loobusin Pärnusse mineku kavatsusest; Ütlend omiti siagid, et ühekorra järge jätväd Ütle ometi sinagi, et nad ükskord järele jätaksid; Jätä katkminõ praegu katki, vihma lubab, eenäd tulõb kogo panna Jäta rohimine praegu katki, [ilm] lubab vihma, heinad tuleb kokku panna; Õhta käe, jätäme tüe puõlõlõ Õhtu käes, jätame töö pooleli || maha .jätmä loobuma ▪ Küll ond ull asi, ei sua suetsõtamist maha jäetüd Küll on hull asi, ei saa suitsetamist maha jätta
3. jumalaga .jätmä lahkumissõnu ütlema ▪ Surnuga jäeti kirikuss jumalaga Surnuga jäeti kirikus jumalaga
.kaitsma <.kaitsa, kaitsõ> kaitsma, hoidma ▪ Mede koer ond ette kangõ karja kaitsma Meie koer on väga tulbi karja kaitsma
näpistämä <näpistä, näpistä>
1. näpistama ▪ Tämäl oli siokõ muõᵉd, kui juõnud oli, siis akkas teisi näpistämä Tal oli selline komme, et kui joonud oli, siis akkas teisi näpistama
2. piltl kokku hoidma, kõrvale panema ▪ Kümme rubla lainu oli maksa, mia näpistäsi natuksõ laenulõ Kümme rubla tuli laenu [tagasi] maksta, ma panin natuke laenu jaoks kõrvale
.oidma <oeda, oja>
1. (haardes) kinni pidama, (kuskil) olla laskma; alles hoidma, säilitama ▪ Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega katsunud ta jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Ohjad aga oitku oosta kindi (rahvalaulust) Ohjad aga hoidku hobust kinni; Vadõrid oidsid oma ristilapsõ ligi Vaderid hoidsid oma ristilapse ligidal; Oja oma kodo urtsikud viel Ma hoian oma koduhurtsikut veel (alles) || (kohal või ametis) pidama ▪ Mis sis tast sii oedassõ? Mis tast siis siin hoitakse?
2. hoiduma, (kuskil) püsima; end hoidma ▪ Rahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti (salka) || tahakohe .oidma tagasi hoidma, ohjeldama ▪ Katsu ennäst tahakohe oeda, põlõ mõtõt ruaᵉsma minnä Katsu end tagasi hoida, pole mõtet kaklema minna || ää .oidma ära hoidma, vältima ▪ Elkur aitaks ühe ulga õnnõtusi ää oeda Helkur aitaks hulga õnnetusi ära hoida
3. kokku hoidma; säästma ▪ Muedu ta oln küll ahnõ, aga suõla ta ei põlõ oidn Muidu ta olnud küll ahne, aga soola ta ei ole [kokku] hoidnud; Käbäd andsid valusad tuld ning sedäsi sai puid kua kogo oeda Käbid andsid valusat tuld ja nii sai ka puid kokku hoida || .oidma .panõma hoiule panema ▪ Sedä täüss ää seüägi, korra proovsi natukõ ühest serväst ning pani oidma Seda [piparkooki] ei täinud ära süüagi, korra proovisin ühest servast ja panin hoiule
4. hüüds ▪ Jumal oitko! Jumal hoidku!; Oh oitko'st! Oh hoidku!; Oja ning kielä ikka sioksõ asja iest! Hoia ja keela ikka sellise asja eest!
pidämä <pidädä, (ma) piä ~ piäb, (nad) pidäväd (modaalverbina kasutatakse 1. pöördes kas piäb või piä) >
1. pidama; vaja olema ▪ Kivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Mia piäb minemä Ma pean minema; Palakas kulun, piäb uiõ alla panõma Voodilina on kulunud, peab uue alla panema; Kui õlut tied, siis piäb mjõtu paatäüt vett tegemä Kui õlut teed, siis peab mitu pajatäit [kuuma] vett tegema; Pidäde olõma Pidavat olema
2. kinni hoidma ▪ Ljõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea; Sie õmblus sjõtast tehtüd, ei piä kindi See õmblus on sitasti tehtud, ei pea kinni (hakkab hargnema) || ▪ Ernest ei piä piltl Raha tema käes ei seisa (veerevad nagu herned laiali)
3. ülal pidama, hooldama ▪ Küll akkaks jälle luõmu pidämä Küll hakkaks jälle loomi pidama
4. (riietuse kandmisest) ▪ Rikkad suavad siidi ning samõtid pidädä Rikkad saavad siidi ja sametit kanda; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kõik kannavad enamasti saapaid
5. vastu pidama ▪ Nied suapad kolõ viksid pidämä Need saapad väga tugevad vastu pidama; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie on kangem vastu pidama kui labane
6. arvama ▪ Pidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end väga targaks; Piäle sedä, kui ilmsi miolõ valõtlõs, piä mia tast enäm kedägi Pärast seda, kui ta mulle valetas, ei arva ma temast enam midagi
tillitämä <tillitä, tillitä> hellitama, hoidma ▪ Ai kudas tillitässe! Oi, kuidas hellitatakse!. Vrd ellitämä
tuõrõs <.tuõrõ, tuõrõst>
1. toores, küpsemata; valmimata ▪ Õonad ei sünnü tuõrna seüä Kartulid ei kõlba toorelt süüa; Pähkläd olid üsä tuõrõn ää korjatud Pähklid olid valmimata ära korjatud || .tuõrõ .oidma piltl elusana hoidma ▪ Piäd tüese minemä, kudas muedu oma tuõrõ ojad Pead tööle minema, kuidas sa muidu endal elu sees hoiad
2. toores, kuivamata ▪ Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid läheb [kütteks] palju vähem kui tooreid
3. toores, töötlemata ▪ Tuõrõs kala tehe viiki Toores kala põhjustavat paelussi; Päevä tuõrõst liha täüs, üese tühjä tuult täüs (mõistatus) Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis (= sukk)