[KES] Kihnu sõnaraamat

olõma <.olla, olõ; (ta) ond; eitav ei põlõ 'ei ole' > olema ▪ Möldert olõskid kodo Möldrit ei olnudki kodus; Tie'nd aalõ mulk, siis'mte põlõ taris väräväd kuluta Tee ometi aiale mulk, siis pole tarvis väravat kulutada; Olga'nd piäle Olgu siis peale; Ei põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi; Jõululaupa ei tohe paljastõ jalgõga olla Jõululaupäeval ei tohi paljajalu olla; Uudõ aidõs ollõ paelu vanapagana jälgi Uudõ aias olevat palju vanapagana jälgi || olga .piäle head aega ▪ „Iäd aega“ või „Olga piäle“ – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda „Head aega“ või „Olgu peale“ – mõlemat sobib ära minnes ütelda

.õhta <.õhta, .õhtad>
1. nimis õhtu ▪ Õhta oli käe, kui Tibrikäst tulõma akkasimõ Õhtu oli käes, kui Tibrikäst tulema hakkasime; Teste õhtatõga jõstvad tüdrikud üläl, laupa õhta üksi jõstuta'mtõ Teistel õhtutel on ülalistumised (istjatsed) tüdrukutel, ainult laupäeva õhtul ei ole ülalistumisi (ülal jõstvad – teevad näputööd); Saemõ laeva õhtaks tühjäss Saime laeva õhtuks tühjaks [lossitud] || iäd .õhtad head õhtut ▪ Akkamõ ää minemä, iäd õhtad siis Hakkame ära minema, head õhtut siis || .õhtast (tere) õhtust || perse .õhtal perse õhtul (suremisest) ▪ Miol käüs mõtõ piäst läbi, et nüüd ond perse õhtal, siit ma enäm vällä ei piäse Mul käis mõte peast läbi, et nüüd on perse õhtul, siit ma enam välja ei pääse
2. määrs õhtul, õhtuti ▪ Meil minnässe õhta ikka varakult sängü Meil minnakse õhtul ikka varakult sängi; Õhta tullassõ kogo nõu pidämä Õhtul tullakse kokku nõu pidama