Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit
edev <edevä, edeväd> edvistav, eputav ▪ Tüdrikud ond edeväd, otsõ akkavad kidistämä kui poissa mõnõstas nägäd Tüdrukud on edevad, hakkavad kohe kihistama, kui kuskil poisse näevad; Ää olg oma riide jõlpõga nda edev Ära ole oma riidehilpudega nii edev (ära nendega eputa)
ise|.keskis isekeskis, omavahel ▪ Akkavad salamahti isekeskis kihistama Hakkavad salamahti omavahel kihistama; Isekeskis siäl tantsitassõ ja Isekeskis seal tantsitakse ja (st naised omavahel)
jahuma <jahuda, jahu>
1. piltl lobisema, patrama ▪ Lakkutäüs piägä akkavad kõik jahuma Purjus peaga hakkavad kõik lobisema
2. piltl segaseks tegema; eksitama ▪ Paksu uõga jahus sedäsi ää, et ususs enäm kumpassi kua’mtõ Paksu uduga ajas pea nii segi, et ei uskunud enam kompassi ka. Vrd jahvardama
.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippama ▪ Ai kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käima ▪ Mjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisema ▪ Lae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsma ▪ Lasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valguma ▪ Meri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsma ▪ Vana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritama ▪ Lehm ond juõstud Lehm on paaritatud
jõlastama <jõlasta, jõlasta> ilastama, ilaseks tegema ▪ Lapsõl vist akkavad ambad tulõma, jõlastab naa paelu et Lapsel hakkavad vist hambad tulema, ilastab nii palju et (hästi palju)
.jõrmuma <.jõrmu, .jõrmu> hirmu tundma ▪ Kui kohota suavad, küll siis jõrmuma akkavad Kui nad ehmatada saavad, küll nad siis hakkavad hirmu tundma
kihistämä <kihistä, kihistä> kihistama, kihinal naerma ▪ Kui lapsõd üleantust tegäd, siis akkavad isekeskis kihistämä Kui lapsed üleannetust teevad, siis hakkavad isekeskis kihistama
.kuaᵉrma <.kuari, kuari> kraasima ▪ Naesõd akkavad vjõllu kuaᵉrma Naised hakkavad villu kraasima
.kuima <.kuiva, kueva>
1. kuivama ▪ Riided tahass paela piäl kudagi ää kuiva Riided ei tahtnud nööri peal kuidagi ära kuivada; Lasõmõ eenä viel terä aega kuiva Laseme heinal veel natuke aega kuivada; Kuin nõu tahab kaua liota, ennemä kui ää turdub Kuivanud nõu tahab kaua leotamist, enne kui ära turdub || piltl (janust) ▪ Anna jõua, kiel kuin nagu pulk suus püstü Anna juua, keel on kuivanud, suus püsti nagu pulk
2. suitsu(ta)ma ▪ Aamõ liha puusõ ning panõmõ sauna kuima Ajame liha vardasse ja paneme sauna suitsuma; Ää pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimekimpe nii tihedasti, hakkavad suitsudes veel üksteise külge kinni
käe
1. määrs käes, kätte saadud, valduses ▪ Miol puudõ luba käe Mul puude[raie] luba käes; Sie'mtõ põlõ viel käe, mis lubatassõ See pole veel käes, mida lubatakse || (mingist olukorrast) ▪ Nüüd siis ond jama käe Nüüd siis on jama käes
2. määrs kohal, (ajaliselt) tulnud ▪ Juripäe juba käe, ikka allõs lumi muas Jüripäev juba käes, aga lumi ikka veel maas; Puari päävä päräst eenätüe lõpõtus käe Paari päeva pärast on heinatöö lõpetatud
3. määrs seljas ▪ Pulmõs naestõl kirjutõt käüsed käe Pulmas on naistel kirjatud pluus seljas
4. tagas (millegi) mõjul, toimel ▪ Riästäd akkavad päävä käe tjõlkma Räästad hakkavad päikese käes tilkuma
.kültümä <.kültü, .kültü> külmetama ▪ Kui kjõndu käe ei põlõ, akkavad käed kültümä Kui kindaid käes ei ole, hakkavad käed külmetama
laguma <laguda, lao ~ lagu>
1. lagunema, katki minema ▪ Aeda katus lagun Aidakatus on lagunenud; Oli pitk puhõ, nüüd püüsed terven lagun Oli kaua tormine, nüüd on kõik püünised lagunenud; Suu oli terven lagun Suu oli tervenisti lagunenud (st hambad katki) || lõhenema, pragunema ▪ Õuõs tuulõ käe ei seüä, suu laob ää Õues tuule käes ei sööda, tuulest hakkavad huuled lõhenema
2. (keetes) lagunema ▪ Tänäve iäd jahusõd õonad, laguvad kergest ää Tänavu on head muredad kartulid, lagunevad kergesti ära
3. (sulamisest) pudedaks muutuma ▪ Mehed arvavad mere varsti ää laguvad Mehed arvavad, et merejää hakkab varssi lagunema; Meri liigub juba, akkab laguma Meri liigub juba, [jää] hakkab lagunema
ljõnd <ljõnnu, .ljõndu> lind ▪ Peksmine jäi iljaks, nüüd ulk vilja ljõndõ nahkõs piltl Viljapeks jäi hiljaks, nüüd hulk vilja on lindude poolt nahka pandud; Ljõnnu pojad üsä suurõd, varssi akkavad lendmä Linnupojad on üsna suured, varsti hakkavad lendama; Ljõnd lennäb üle mere, tiivad tjõlkvad verd (mõistatus) Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd (= paat)
.lõikama <lõegata, lõega ~ .lõika>
1. (katki, läbi) lõikama ▪ Kissi salatikartuli lõikama akkavad? Kes salatikartulit lõikama hakkavad?; Mia lõega obosõ laka vähämäs Ma lõikan hobuse laka lühemaks; Kjõrrõss lõikab puadi lavad niipiä läbi Jääkirme sees sõites lõikab paadilauad kohe läbi || ▪ Rüekis sedäsi, et lõikas luussõ ning lihassõ piltl Röökis nii, et lõikas luust ja lihast läbi
2. (maha) lõikama; niitma ▪ Vili küpse küll, võib lõikama akata Vili on küllalt küps, võib lõikama hakata
madisõ|päe <madisõ|päävä, madisõ|.päävä> madisepäev (24. veebruar) ▪ Madisõpäävä ei kedrätä, lambad akkavad ümber käümä – nierud muas Madisepäeval ei kedrata, [muidu] lambad hakkavad ümber[ringi] käima – neerud maas (neerud jäävad haigeks); Madisõpäävä aegas akatassõ käümä, siis kõegõ suurõm jaᵉht Madisepäeva aegu hakatakse [hülgepüügil] käima, siis on kõige suurem [hülge]jaht
mjõllas millal ▪ Mjõllas ljõnnast tahakohe tulõtõ? Millal te linnast tagasi tulete?; Mjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Mjõllas teene jõlmasõda piäle akkas? Millal Teine maailmasõda pihta hakkas?
njapp <njapu, .njappu> näpp, sõrm ▪ Sõᵉrmkjõnnastõss akkavad njapud üsä ruttu kültümä Sõrmkinnastes hakkavad näpud üsna ruttu külmetama; Tali ond ju sie aeg, sasja Kihnu naenõ uõtab: kondid puhkavad, aga njapud ikka käüäd Talv on ju see aeg, mida Kihnu naine ootab: kondid puhkavad, aga näpud muudkui käivad; Taeva tähte ei tohe njapuga näütä, sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähele ei tohi näpuga näidata, sõrm jääb kõveraks || njapuga näputäis ▪ Tuõ tuast topsist njapuga kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis naelu
pao <pao, paod> paju (Salix) ▪ Paod jõlusad puud küll, aga kolõ kergest akkavad mädänemä Pajud on ilusad puud küll, aga väga kergesti hakkavad mädanema; Tahtvad sedä jõlusad suurt paod maha võtta Tahavad seda ilusat suurt paju maha võtta; Pao kuõrõd iäd nahka parki Pajukoored on head nahka parkida
pesä <pesä, pesä>
1. pesa ▪ Kana pesäs ulk munõ Kanapesas on hulk mune; Ljõnd ei lasõ võeru oma pesäse Lind ei lase võõraid oma pessa; Kossal oli pesä maha jätn Koskel oli pesa maha jätnud; Eriläsed põõsa pesä tein Herilased on põõsasse pesa teinud
2. mängupesa kurnimängus ▪ Teesed lähtväd oma pesädesse ning akkavad järjest kurni lüemä Teised [mängijad] lähevad oma pesadesse ja hakkavad järjest kurni lööma; Kurnipesäde ning kurnimuna alusõ vahe ond kusagil 7–10 mietri vahepiäl Kurnipesade ja kurnimuna aluse vahe on kusagil 7–10 meetri vahel
pigistämä <pigistä, pigistä>
1. pigistama; muljuma ▪ Pigistet õmbu õonad akkavad kergest mädänemä Muljuda saanud õunad hakkavad kergesti mädanema; Võttis mio käe pio ning pigistäs sõᵉrma Võttis mu käe pihku ja pigistas näppe; Kui pigistä suab, küll siis üles ütleb piltl Kui pigistada saab, küll siis üles tunnistab
2. ahistama (nt jalanõudest) ▪ Uiõd kengäd, allõs pigistäväd Uued kingad, alles pigistavad
.poetos <.poetosõ, .poetost>
1. helmenöör ▪ Üks pärgel pudus poetosõst maha Üks pärl kukkus helmenöörist välja. Vrd .elme|.poetos
2. räimenöör, ühele nöörile lükitud kalad ▪ Taris sauna uatama minnä, poetos äkest maha satn On vaja sauna vaatama minna, kas räimenöör on ehk maha kukkunud; Ää pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimi nöörile liiga tihedalt, suitsutades (kuivatades) hakkavad need teineteise külge kinni
suõlanõ <suõlatsõ, suõlast>
1. soolane ▪ Suõlatsõ veess naelad akkavad ruttu ruõstõtuma Soolases vees hakkavad naelad ruttu roostetama; Vjõmb suõlatsõn ränk mehine pistä Vimb on soolasena väga maitsev süüa (soolatud vimb on väga maitsev); Suu täüs suõlast enäm kui maotäüs magõdad (vns) Parem suutäis soolast kui maotäis magedat
2. soolane toit ▪ Miol oli kangõ suõlatsõ imu Minul oli suur soolase isu
tihedäst tihedalt ▪ Kui tihedäst ning viksist täüde toppi, küll siis pidämä kua jääb Kui [lauavahed] tihedalt ja tugevasti täis toppida, küll siis jääb pidama ka (siis on paat vettpidav); Ää pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimekimpe nii tihedasti, hakkavad suitsutades üksteise külge kinni
.tohtõr <.tohtri, .tohtõrt> tohter, arst ▪ Tohtrid akkavad mjõnd küll törkmä Tohtrid hakkavad mind küll torkima (süstima); Tohtõr ei tõmbass ammast vällä Tohter ei tõmmanud hammast välja. Vt aᵉrst
.tolkama <tolgata, .tolka> tögama ▪ Suagõ siis viel teisi tolgata, kui oma tütred kua suurõks suavad ning poissa nihveldämä akkavad Tögage siis veel teisi, kui oma tütred ka suureks saavad ja poisse püüdma hakkavad
tulituma <tulituda, tulitu> tulitama ▪ Jalavarjud pigistäväd, varbad akkavad tulituma Jalanõud pigistavad, varbad hakkavad tulitama
.töᵉrkmä <.törki, törgi>
1. torkima; torkama ▪ Tohtrid akkavad mjõnd küll töᵉrkmä Tohtrid hakkavad mind küll torkima (süstima); Ruõstõtõt nael törkis käesse Roostetanud nael torkas kätte; Kinksepp törgib pugiga nahka Kingsepp torgib naaskliga nahka; Oᵉrk püstü käe, törgid teste silmäd piäst vällä Ork püsti käes, torkad veel teistel silmad peast välja
2. ahinguga kala püüdma ▪ Talvõ törgitasse Pärnü jões iä alt angõrju Talvel püütakse Pärnu jões jää alt angerjaid; Tuõmas võttis ahenga ning akkas angõrju töᵉrkmä Toomas võttis ahingu ja hakkas angerjaid raiuma. Vrd .aatlõma
.valmis
1. valmis ▪ Repi käsibud ei põlõ viel valmis Trepi käsipuud ei ole veel valmis; Sepp tieb sellest rava tüküst küll nua valmis Sepp teeb sellest rauatükist noa valmis küll
2. valmis, valminud ▪ Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti pudeneb ära; Õmbuõonad akkavad varssi valmis suama, piäb siis natukõ kua mahla tegemä Õunad hakkavad varsti valmis saama, siis peab natuke mahla ka tegema
varakult varakult ▪ Varõsõd akkavad juba keväde varakult munõlõ Varesed hakkavad kevadel juba varakult munele; Lähäb varakult külmäks Läheb varakult külmaks; Uõmõ umiku kästi varakult randõs olla Homme hommikul kästi varakult sadamas olla
vjõll <vjõlla, .vjõlla> (lamba)vill ▪ Vjõll ond rambast pestüd, teese sordi ehk annab käde Vill on halvasti pestud, teise sordi ehk annab välja; Naesõd akkavad vjõllu kuaᵉrma Naised hakkavad villu kraasima; Naaritsõ oinakoti vjõlla kördipaelassõ, siis poesid panad sjõnd tähele Punu oinakoti villa seelikualuspaela sisse, siis panevad poisid sind tähele || nahk|vjõllad parkimisele minevatelt nahkadelt eemaldatud villad, mida saadi Pärnu nahatööstusest ja mida kasutati mandrile omaste kirjadega labakute kudumisel
vjõrts <vjõrsa, .vjõrtsa> virts ▪ Lehm langn vjõrsassõ maha Lehm oli heitnud virtsa sisse maha; Olgõ'nd terä aega vagavast, miol akkavad kõrvad varssi vjõrsavett vällä aama piltl Olge nüüd natuke aega vaikselt, mul hakkavad [muidu] kõrvad varsti virtsavett välja ajama
väljä|mies <väljä|mehe, väljä|miest> hülgekütt merejääl ▪ Väljä mehed akkavad varssi koo tulõma Hülgekütid hakkavad varsti koju tulema; Kas mede väljä mehi kua nägite? Kas te meie hülgekütte ka nägite?
.õnduma <.õndu, .õndu> van kiratsema ▪ Sie koht akkab õnduma See talu hakkab kiratsema (öeldakse, kui talus hakkavad loomad surema ja muud õnnetused juhtuvad)
ülantus ~ üläntus <ülantusõ ~ üläntusõ, ülantust ~ üläntust> üleannetus, pahandus ▪ Kui lapsõd ülantust tegäd, siis akkavad isekeskis kihistämä Kui lapsed üleannetust teevad, siis hakkavad omavahel kihistama