[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

edev <edevä, edeväd> edvistav, eputavTüdrikud ond edeväd, otsõ akkavad kidistämä kui poissa mõnõstas nägäd Tüdrukud on edevad, hakkavad kohe kihistama, kui kuskil poisse näevad; Ää olg oma riide jõlpõga nda edev Ära ole oma riidehilpudega nii edev (ära nendega eputa)

ise|.keskis isekeskis, omavahelAkkavad salamahti isekeskis kihistama Hakkavad salamahti omavahel kihistama; Isekeskis siäl tantsitassõ ja Isekeskis seal tantsitakse ja (st naised omavahel)

jahuma <jahuda, jahu>
1. piltl lobisema, patramaLakkutäüs piägä akkavad kõik jahuma Purjus peaga hakkavad kõik lobisema
2. piltl segaseks tegema; eksitamaPaksu uõga jahus sedäsi ää, et ususs enäm kumpassi kua’mtõ Paksu uduga ajas pea nii segi, et ei uskunud enam kompassi ka. Vrd jahvardama

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippamaAi kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käimaMjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisemaLae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsmaLasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valgumaMeri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsmaVana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritamaLehm ond juõstud Lehm on paaritatud

jõlastama <jõlasta, jõlasta> ilastama, ilaseks tegemaLapsõl vist akkavad ambad tulõma, jõlastab naa paelu et Lapsel hakkavad vist hambad tulema, ilastab nii palju et (hästi palju)

.jõrmuma <.jõrmu, .jõrmu> hirmu tundmaKui kohota suavad, küll siis jõrmuma akkavad Kui nad ehmatada saavad, küll nad siis hakkavad hirmu tundma

kihistämä <kihistä, kihistä> kihistama, kihinal naermaKui lapsõd üleantust tegäd, siis akkavad isekeskis kihistämä Kui lapsed üleannetust teevad, siis hakkavad isekeskis kihistama

.kuaᵉrma <.kuari, kuari> kraasimaNaesõd akkavad vjõllu kuaᵉrma Naised hakkavad villu kraasima

.kuima <.kuiva, kueva>
1. kuivamaRiided tahass paela piäl kudagi ää kuiva Riided ei tahtnud nööri peal kuidagi ära kuivada; Lasõmõ eenä viel terä aega kuiva Laseme heinal veel natuke aega kuivada; Kuin nõu tahab kaua liota, ennemä kui ää turdub Kuivanud nõu tahab kaua leotamist, enne kui ära turdub || piltl (janust)Anna jõua, kiel kuin nagu pulk suus püstü Anna juua, keel on kuivanud, suus püsti nagu pulk
2. suitsu(ta)maAamõ liha puusõ ning panõmõ sauna kuima Ajame liha vardasse ja paneme sauna suitsuma; Ää pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimekimpe nii tihedasti, hakkavad suitsudes veel üksteise külge kinni

käe
1. määrs käes, kätte saadud, valdusesMiol puudõ luba käe Mul puude[raie] luba käes; Sie'mtõ põlõ viel käe, mis lubatassõ See pole veel käes, mida lubatakse || (mingist olukorrast)Nüüd siis ond jama käe Nüüd siis on jama käes
2. määrs kohal, (ajaliselt) tulnudJuripäe juba käe, ikka allõs lumi muas Jüripäev juba käes, aga lumi ikka veel maas; Puari päävä päräst eenätüe lõpõtus käe Paari päeva pärast on heinatöö lõpetatud
3. määrs seljasPulmõs naestõl kirjutõt käüsed käe Pulmas on naistel kirjatud pluus seljas
4. tagas (millegi) mõjul, toimelRiästäd akkavad päävä käe tjõlkma Räästad hakkavad päikese käes tilkuma

.kültümä <.kültü, .kültü> külmetamaKui kjõndu käe ei põlõ, akkavad käed kültümä Kui kindaid käes ei ole, hakkavad käed külmetama

laguma <laguda, lao ~ lagu>
1. lagunema, katki minemaAeda katus lagun Aidakatus on lagunenud; Oli pitk puhõ, nüüd püüsed terven lagun Oli kaua tormine, nüüd on kõik püünised lagunenud; Suu oli terven lagun Suu oli tervenisti lagunenud (st hambad katki) || lõhenema, pragunemaÕuõs tuulõ käe ei seüä, suu laob ää Õues tuule käes ei sööda, tuulest hakkavad huuled lõhenema
2. (keetes) lagunemaTänäve iäd jahusõd õonad, laguvad kergest ää Tänavu on head muredad kartulid, lagunevad kergesti ära
3. (sulamisest) pudedaks muutumaMehed arvavad mere varsti ää laguvad Mehed arvavad, et merejää hakkab varssi lagunema; Meri liigub juba, akkab laguma Meri liigub juba, [jää] hakkab lagunema

ljõnd <ljõnnu, .ljõndu> lindPeksmine jäi iljaks, nüüd ulk vilja ljõndõ nahkõs piltl Viljapeks jäi hiljaks, nüüd hulk vilja on lindude poolt nahka pandud; Ljõnnu pojad üsä suurõd, varssi akkavad lendmä Linnupojad on üsna suured, varsti hakkavad lendama; Ljõnd lennäb üle mere, tiivad tjõlkvad verd (mõistatus) Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd (= paat)

.lõikama <lõegata, lõega ~ .lõika>
1. (katki, läbi) lõikamaKissi salatikartuli lõikama akkavad? Kes salatikartulit lõikama hakkavad?; Mia lõega obosõ laka vähämäs Ma lõikan hobuse laka lühemaks; Kjõrrõss lõikab puadi lavad niipiä läbi Jääkirme sees sõites lõikab paadilauad kohe läbi ||Rüekis sedäsi, et lõikas luussõ ning lihassõ piltl Röökis nii, et lõikas luust ja lihast läbi
2. (maha) lõikama; niitmaVili küpse küll, võib lõikama akata Vili on küllalt küps, võib lõikama hakata

madisõ|päe <madisõ|päävä, madisõ|.päävä> madisepäev (24. veebruar)Madisõpäävä ei kedrätä, lambad akkavad ümber käümä – nierud muas Madisepäeval ei kedrata, [muidu] lambad hakkavad ümber[ringi] käima – neerud maas (neerud jäävad haigeks); Madisõpäävä aegas akatassõ käümä, siis kõegõ suurõm jaᵉht Madisepäeva aegu hakatakse [hülgepüügil] käima, siis on kõige suurem [hülge]jaht

mjõllas millalMjõllas ljõnnast tahakohe tulõtõ? Millal te linnast tagasi tulete?; Mjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Mjõllas teene jõlmasõda piäle akkas? Millal Teine maailmasõda pihta hakkas?

njapp <njapu, .njappu> näpp, sõrmSõᵉrmkjõnnastõss akkavad njapud üsä ruttu kültümä Sõrmkinnastes hakkavad näpud üsna ruttu külmetama; Tali ond ju sie aeg, sasja Kihnu naenõ uõtab: kondid puhkavad, aga njapud ikka käüäd Talv on ju see aeg, mida Kihnu naine ootab: kondid puhkavad, aga näpud muudkui käivad; Taeva tähte ei tohe njapuga näütä, sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähele ei tohi näpuga näidata, sõrm jääb kõveraks || njapuga näputäisTuõ tuast topsist njapuga kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis naelu

pao <pao, paod> paju (Salix) ▪ Paod jõlusad puud küll, aga kolõ kergest akkavad mädänemä Pajud on ilusad puud küll, aga väga kergesti hakkavad mädanema; Tahtvad sedä jõlusad suurt paod maha võtta Tahavad seda ilusat suurt paju maha võtta; Pao kuõrõd iäd nahka parki Pajukoored on head nahka parkida

pesä <pesä, pesä>
1. pesaKana pesäs ulk munõ Kanapesas on hulk mune; Ljõnd ei lasõ võeru oma pesäse Lind ei lase võõraid oma pessa; Kossal oli pesä maha jätn Koskel oli pesa maha jätnud; Eriläsed põõsa pesä tein Herilased on põõsasse pesa teinud
2. mängupesa kurnimängusTeesed lähtväd oma pesädesse ning akkavad järjest kurni lüemä Teised [mängijad] lähevad oma pesadesse ja hakkavad järjest kurni lööma; Kurnipesäde ning kurnimuna alusõ vahe ond kusagil 7–10 mietri vahepiäl Kurnipesade ja kurnimuna aluse vahe on kusagil 7–10 meetri vahel

pigistämä <pigistä, pigistä>
1. pigistama; muljumaPigistet õmbu õonad akkavad kergest mädänemä Muljuda saanud õunad hakkavad kergesti mädanema; Võttis mio käe pio ning pigistäs sõᵉrma Võttis mu käe pihku ja pigistas näppe; Kui pigistä suab, küll siis üles ütleb piltl Kui pigistada saab, küll siis üles tunnistab
2. ahistama (nt jalanõudest)Uiõd kengäd, allõs pigistäväd Uued kingad, alles pigistavad

.poetos <.poetosõ, .poetost>
1. helmenöörÜks pärgel pudus poetosõst maha Üks pärl kukkus helmenöörist välja. Vrd .elme|.poetos
2. räimenöör, ühele nöörile lükitud kaladTaris sauna uatama minnä, poetos äkest maha satn On vaja sauna vaatama minna, kas räimenöör on ehk maha kukkunud; Ää pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimi nöörile liiga tihedalt, suitsutades (kuivatades) hakkavad need teineteise külge kinni

suõlanõ <suõlatsõ, suõlast>
1. soolaneSuõlatsõ veess naelad akkavad ruttu ruõstõtuma Soolases vees hakkavad naelad ruttu roostetama; Vjõmb suõlatsõn ränk mehine pistä Vimb on soolasena väga maitsev süüa (soolatud vimb on väga maitsev); Suu täüs suõlast enäm kui maotäüs magõdad (vns) Parem suutäis soolast kui maotäis magedat
2. soolane toitMiol oli kangõ suõlatsõ imu Minul oli suur soolase isu

tihedäst tihedaltKui tihedäst ning viksist täüde toppi, küll siis pidämä kua jääb Kui [lauavahed] tihedalt ja tugevasti täis toppida, küll siis jääb pidama ka (siis on paat vettpidav); Ää pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimekimpe nii tihedasti, hakkavad suitsutades üksteise külge kinni

.tohtõr <.tohtri, .tohtõrt> tohter, arstTohtrid akkavad mjõnd küll törkmä Tohtrid hakkavad mind küll torkima (süstima); Tohtõr ei tõmbass ammast vällä Tohter ei tõmmanud hammast välja. Vt aᵉrst

.tolkama <tolgata, .tolka> tögamaSuagõ siis viel teisi tolgata, kui oma tütred kua suurõks suavad ning poissa nihveldämä akkavad Tögage siis veel teisi, kui oma tütred ka suureks saavad ja poisse püüdma hakkavad

tulituma <tulituda, tulitu> tulitamaJalavarjud pigistäväd, varbad akkavad tulituma Jalanõud pigistavad, varbad hakkavad tulitama

.töᵉrkmä <.törki, törgi>
1. torkima; torkamaTohtrid akkavad mjõnd küll töᵉrkmä Tohtrid hakkavad mind küll torkima (süstima); Ruõstõtõt nael törkis käesse Roostetanud nael torkas kätte; Kinksepp törgib pugiga nahka Kingsepp torgib naaskliga nahka; Oᵉrk püstü käe, törgid teste silmäd piäst vällä Ork püsti käes, torkad veel teistel silmad peast välja
2. ahinguga kala püüdmaTalvõ törgitasse Pärnü jões iä alt angõrju Talvel püütakse Pärnu jões jää alt angerjaid; Tuõmas võttis ahenga ning akkas angõrju töᵉrkmä Toomas võttis ahingu ja hakkas angerjaid raiuma. Vrd .aatlõma

.valmis
1. valmisRepi käsibud ei põlõ viel valmis Trepi käsipuud ei ole veel valmis; Sepp tieb sellest rava tüküst küll nua valmis Sepp teeb sellest rauatükist noa valmis küll
2. valmis, valminudVili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti pudeneb ära; Õmbuõonad akkavad varssi valmis suama, piäb siis natukõ kua mahla tegemä Õunad hakkavad varsti valmis saama, siis peab natuke mahla ka tegema

varakult varakultVarõsõd akkavad juba keväde varakult munõlõ Varesed hakkavad kevadel juba varakult munele; Lähäb varakult külmäks Läheb varakult külmaks; Uõmõ umiku kästi varakult randõs olla Homme hommikul kästi varakult sadamas olla

vjõll <vjõlla, .vjõlla> (lamba)villVjõll ond rambast pestüd, teese sordi ehk annab käde Vill on halvasti pestud, teise sordi ehk annab välja; Naesõd akkavad vjõllu kuaᵉrma Naised hakkavad villu kraasima; Naaritsõ oinakoti vjõlla kördipaelassõ, siis poesid panad sjõnd tähele Punu oinakoti villa seelikualuspaela sisse, siis panevad poisid sind tähele || nahk|vjõllad parkimisele minevatelt nahkadelt eemaldatud villad, mida saadi Pärnu nahatööstusest ja mida kasutati mandrile omaste kirjadega labakute kudumisel

vjõrts <vjõrsa, .vjõrtsa> virtsLehm langn vjõrsassõ maha Lehm oli heitnud virtsa sisse maha; Olgõ'nd terä aega vagavast, miol akkavad kõrvad varssi vjõrsavett vällä aama piltl Olge nüüd natuke aega vaikselt, mul hakkavad [muidu] kõrvad varsti virtsavett välja ajama

väljä|mies <väljä|mehe, väljä|miest> hülgekütt merejäälVäljä mehed akkavad varssi koo tulõma Hülgekütid hakkavad varsti koju tulema; Kas mede väljä mehi kua nägite? Kas te meie hülgekütte ka nägite?

.õnduma <.õndu, .õndu> van kiratsemaSie koht akkab õnduma See talu hakkab kiratsema (öeldakse, kui talus hakkavad loomad surema ja muud õnnetused juhtuvad)

ülantus ~ üläntus <ülantusõ ~ üläntusõ, ülantust ~ üläntust> üleannetus, pahandusKui lapsõd ülantust tegäd, siis akkavad isekeskis kihistämä Kui lapsed üleannetust teevad, siis hakkavad omavahel kihistama


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur