[KES] Kihnu sõnaraamat

emä <emä, emä ~ emät>
1. ema, lapsevanem ▪ Oma emä ond kõegõ ellem Oma ema on kõige hellem; Emä pani lapsõlõ uiõ kuuõ selgä Ema pani lapsele uue särgi selga; Emäd olõks küll lõuna aegõs natukõ puhkan, aga lapsõd tahtsid otsõ süle Emad oleksid lõuna ajal küll natuke puhanud, aga lapsed kippusid sülle
2. (paadi, laeva) emapuu, põhjapuu ▪ Emä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne paika, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared; Puadi kiil pannassõ pulkõga emä külge Paadikiil pannakse pulkadega emapuu külge. Vt emä|puu
3. tuuliku püstvõll ▪ Aamõ veske emä püstü Ajame veski emapuu püsti. Vt emä|puu