[KES] Kihnu sõnaraamat

mänd <männä, .mändä> mänd (Pinus) ▪ Kihnlanõ tuõb jõuluks tuba männä Kihnlane toob jõuluks männi tuppa; Naesõd riisvad männä ogõ paa alla panna Naised riisuvad männiokkaid paja alla panemiseks

änd <ännä, .ända>
1. (looma) händ, saba ▪ Sia änd pandud kiemä Seasaba oli pandud keema; Koeral änd sorgos jalgõ vahel Koeral on saba sorgus jalge vahel; Aug vjõrutas ännägä muti lõhki Haug virutas hännaga võrgu lõhki; Arakas aitõs, änd välles (mõistatus) Harakas aidas, händ väljas (= võti); Laut lambu täüs ning kõik jõlma ännätä (mõistatus) Laut lambaid täis ja kõik ilma hännata (= leivad ahjus). Vrd saba
2. ülerõiva alaosa, (seeliku)saba ▪ Kördi ännäd üsä sjõrgus taga, sioksõ valuga panid pidusõ nlj Seelikuhännad üsna sirgus taga, sellise hooga läksid peole || ▪ Änd .kuõrmaks Händ koormaks (noore neiu muretust elust)
3. (taime) idu ▪ Kui viljal ännäd taga ond, siis äestässe kua piltl Kui viljal idud taga on, siis äestatakse ka