[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

isänd <isändä, isändäd> isand; peremees, käskijaJõstub kui isänd, seesäb kui saks, kõikõlõ näütäb valgust (mõistatus) Istub kui isand, seisab kui saks, kõigile näitab valgust (= tuletorn)

jõnd <jõnna, .jõnda> hind, rahaline väärtusMis selle kanga jõnd kua oli? Mis selle kanga hind ka oli?; Üks tõu mullikas maksab autu jõnna Üks tõumullikas maksab auto hinna; Oᵉkkõ jõnnad ollõ sellekorra üsä odavad Vokkide hinnad olevat seekord üsna odavad || .jõndas, .jõndõs hinnas, hinnatudPõrsad olid sellekorra igänes jõndõs Põrsad olid seekord väga hinnas (nõutud); Kalad ja räemed ollõ kua jõndas Kalad ja räimed olevat ka hinnas

kand1 <kanna, .kanda>
1. jalakandAssi jala kannaga naela otsa Astusin jalakannaga naela otsa (naela kanda); Lagun kapõtad olid jalgõs, kannad paljad Katkised sokid olid jalas, kannad paljad || jalanõu, soki või suka osaSuka kand Sukakand || .kanda taha panõma raiskamaKüll pojad panad isä rahalõ kanna taha Küll pojad raiskavad isa raha ära
2. eseme osa, alus või lõpuotsEnnemä pandi tävi kanna alla õbõraha Varem pandi täävikanna alla hõberaha; Kjõrvõ kand Kirvekand (kirve varrepoolne osa koos silmaga); Vikati kand Vikatikand (löe sisse passitatud vikati tagumine osa)
3. aas, kõrvKaelarahasi tehti vanadõ surdõ õbõmüntest, nendele tehti kannad taha Kaelarahasid tehti vanadest suurtest hõbemüntidest, neile tehti kannad taha

kand2 <kannu, .kandu> kändAi-ai kui suurõd puu kannud jätn Ai-ai kui suured puukännud [on saagija] jätnud (liiga kõrgelt saetud); Kand jääb mullassõ Känd jääb mulla alla

lend <lennu ~ lennü, .lendu ~ .lendü> lend; (õhus või vees liikumisest)Poesid panid tuha lendu ning vana tuli vemblägä vällä Poisid loopisid tuha lendu ja vana tuli vemblaga välja (neid keelama); Kui lieviidikäs kardab, siis poeb põhja ning aab lie lendu Kui hink kardab, siis poeb ta põhja ja ajab leeteliiva lendu; Kuivõn parandad pühkis aab tolmo terven lendü Kuivalt põrandat pühkides ajab kõik tolmu lendu || piltl ära, laialiLapsõd lähtväd kõik vanõmate juurõst lendü Kõik lapsed lähevad vanemate juurest ära (oma elu elama)

ljõnd <ljõnnu, .ljõndu> lindPeksmine jäi iljaks, nüüd ulk vilja ljõndõ nahkõs piltl Viljapeks jäi hiljaks, nüüd hulk vilja on lindude poolt nahka pandud; Ljõnnu pojad üsä suurõd, varssi akkavad lendmä Linnupojad on üsna suured, varsti hakkavad lendama; Ljõnd lennäb üle mere, tiivad tjõlkvad verd (mõistatus) Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd (= paat)

Läti rand <Läti .randa, Läti .randõs> merekallas Heinastest Riiani

mänd <männä, .mändä> mänd (Pinus) ▪ Kihnlanõ tuõb jõuluks tuba männä Kihnlane toob jõuluks männi tuppa; Naesõd riisvad männä ogõ paa alla panna Naised riisuvad männiokkaid paja alla panemiseks

pand <panna, .panda> kinnitusvits, kütke

pjõnd1 <pjõnna, .pjõnda>
1. (välis)pind, pealiskihtSjoksõd läüküjäd pjõnnad ju nüüd muõdis Sellised läikivad pinnad on ju nüüd moes || mere .pjõndõs merepinnal
2. (maa)pindPaelus pjõnda kuõlimaja juurõ tulõb? Kui palju pinda koolimajja juurde tuleb?

pjõnd2 <pjõnnu, .pjõndu> pind, väike puukillukeVõta nõelaga pjõnd mio peiläst vällä Võta nõelaga pind mu pöidlast välja; Uata, suad varssi omal pjõnnu perss piltl Vaata ette, saad endale varsti pinnu persse (miski hakkab häirima)

rand <ranna, .randa>
1. rand; (mere)kallasTalina meres paelu jarsõmad rannad kui sii Tallinna meres on palju järsemad kaldad kui siin; Selle tuulõga tõi paksu lamu piendrä randa Selle tuulega tõi paksu adrupeenra randa; Lamu suavad nied, kelle latsid randõs ond Adru saavad need, kelle krundid on rannas
2. sadamRandõs juba kjõrs, akati puaᵉta üles vädämä Sadamas oli juba jääkirmetist, hakati paate kaldale vedama; Ranna piält laatsimõ puid Sadamast laadisime puid (paatidesse)

rjõnd <rjõnna, .rjõnda>
1. rind, rindkereLaidus nda suur rohe, et rjõndu Laiul on nii suur rohi, et rindu (rinnuni); Siol ei põlõ inimese südänt rjõndus Sul pole inimese südant rinnas
2. võrgurind, tooderLähme mere, jo rjõnnad näükse Lähme merele, juba võrgutoodrid paistavad || rjõnna|kivi toodrikivi
3. kinnisjääSeisime puadiga rjõndas Seisime paadiga kinnisjää serval || iä|rjõnd jäärind, novembri lõpus lahtedesse ilmunud esimene, punakas jää

ruand <.ruanda, .ruandad> van puuämberKäiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käia mold on tühi, mine too ämbriga vett. Vrd sang2

Tapu rand <Tapu .randa, Tapu .randõs> rand Kihnu idaosas

tuᵉnd <tunni, .tundi>
1. tund; tunni kestusega ajavahemikKolmkümmen viis senti oli tuᵉnd viimsel aal Kolmkümmend viis senti oli tund viimasel ajal (enne sõda laevaehitusel); Puaᵉr tundi jäi viel aega Paar tundi jäi veel aega; Puari tunniga oligi puaᵉt värvitüd Paari tunniga oligi paat värvitud
2. koolitundOnd loodusõpõtusõ tuᵉnd On loodusõpetuse tund; Meitel käüs käsitüe tuᵉnd Meil oli just käsitöötund; Siäl tundis olid ikka mjõtmõ klassi poesid ulkõs Selles tunnis olid ikka mitme klassi poisid koos

und1 <unna, .unda> und, elussöödaga õngUnnapüüdü praegu suurõmad ei põlõ Unnapüüki praegu eriti ei ole; Unnad ond õngõd, kellegä talvõ auga püüdässe Unnad on õnged, millega talvel hauge püütakse

und2 ~ unn <unna, .unda> sumpPanimõ angõrjad unnassõ Panime angerjad sumpa; Ju nendel angõrjad kua unnass ond Ju neil angerjaid ka sumbas on

vend <vennä, .vendä> vendMeiti oli kolm vendä Meid oli kolm venda; Mia üsä üksi, põlõ vendi egä õdõsi ühti Ma olen täitsa üksi, pole vendi ega õdesid ühti; Vennäl ikka vennä arm Vennal ikka venna arm; Viis vendä lähtväd ühte aida (mõistatus) Viis venda lähevad ühte aeda (= käsi läheb kindasse)

vjõnd <vjõnnu, .vjõndu> vind, kõrneVjõnnud jääväd järge, rasu tulõb vällä, tehässe supissõ puᵉlla nende rasva vjõndudõst Kõrned jäävad järele, rasv tuleb välja, tehakse supi sisse käkke nendest rasvakõrnetest; Kas rasvlasõd piäks vjõnda süemä? Kas rasvatihased peaks kõrneid sööma?

änd <ännä, .ända>
1. (looma) händ, sabaSia änd pandud kiemä Seasaba oli pandud keema; Koeral änd sorgos jalgõ vahel Koeral on saba sorgus jalge vahel; Aug vjõrutas ännägä muti lõhki Haug virutas hännaga võrgu lõhki; Arakas aitõs, änd välles (mõistatus) Harakas aidas, händ väljas (= võti); Laut lambu täüs ning kõik jõlma ännätä (mõistatus) Laut lambaid täis ja kõik ilma hännata (= leivad ahjus). Vrd saba
2. ülerõiva alaosa, (seeliku)sabaKördi ännäd üsä sjõrgus taga, sioksõ valuga panid pidusõ nlj Seelikuhännad üsna sirgus taga, sellise hooga läksid peole ||Änd .kuõrmaks Händ koormaks (noore neiu muretust elust)
3. (taime) iduKui viljal ännäd taga ond, siis äestässe kua piltl Kui viljal idud taga on, siis äestatakse ka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur