[KES] Kihnu sõnaraamat

ald1 <alla, .alda> järellainetus; ummikas, ummiklaine ▪ Kui jõlm vagavaks jäeb ning vana laenõ viel siss ond, siis üeldässe, et suur ald viel siss merel Kui ilm vaikseks jääb ning möödunud tormi laine veel sees on, siis öeldakse, et suur ummiklaine on veel merel sees; Meres vist teene tuul oln, vesikuarõst käüb ald maha (randa) Meres on vist teisest suunast tuul olnud, vesikaarest käib ummiklaine randa (lainetus vaibub); Mere püüdesse aab muda allaga Ummiklaine kannab püünistesse muda. Vrd allõ

ald2 <alla, .alda> hall, härmatis ▪ Mua valgõ umiku, ald muas Maa hommikul valge, hall maas; Alla kord iä piäl, iä allatõt Härmakord jää peal, jää härmatisega kattunud