[KES] Kihnu sõnaraamat

vihk1 <vihu, .vihku> vihk, kokku seotud sülem ▪ Rugi vihud suavad siotud Rukkivihud saavad seotud; Lapsõd tulad põllalõ vihka sjõduma Lapsed tulevad põllule vihke siduma; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Poolit vihud Poolitatud vihud (väikesed poolitatud vihud katuseõlgedeks); Saevihud Sasivihud; Oksad raiuti ää ning pandi vihkesse Oksad raiuti ära ja pandi vihkudesse

vihk2 <vihu, .vihku> vihik ▪ Mjõtut vihku siol taris läks? Mitut vihikut sul tarvis läks?. Vrd ehvt

viik <viigi, .viiki> paeluss (Cestoda) ▪ Tuõrõs kala tehe viiki Toorest kalast saavat paelussi; Miol viik siss, mitte kuᵉdagid sua tedä rampa vällä aetud Mul on paeluss sees, mitte kuidagi ei saa seda rampa enam välja (aetud)

vikk1 <viki, .vikki> (puu)punn ▪ Viki vahelt juõsõb õlut maha Punni vahelt jookseb õlu maha; Õllõankru vikk tuli iest ää Õlleankru punn tuli eest ära

vikk2 <viki, .vikki> vikk (kaunvili); vikipõld ▪ Jälle ühed võerad luõmad vikiss Jälle on ühed võõrad loomad [meie] vikis

vink <vingi, .vinki> varblane (Passer) ▪ Vana vink tieb pesä oboriästä kongi Vana varblane teeb pesa kuldnokapuuri; Tumbaᵉk ond vingist natukõ suurõm ljõnd Leevike on varblasest natuke suurem lind; Ai-ai kui paelu vinkä oli õuõs – kõik keksid ning kargasid Oi-oi, kui palju varblasi oli õues – kõik keksisid ja hüppasid. Vt .varblanõ