[KES] Kihnu sõnaraamat

.eitmä <.eitä, eedä>
1. heitma, (hooga) viskama, loopima; lööma; laskma ▪ Nuõrik läks pähkli eitmä Noorik läks pähkleid heitma (teisel pulmapäeval viskas noorik rehalast pulmarahvale pähkleid); Ää eitüg terven vett maha Ära vala kõike vett maha; Ei maksa märjä rohossõ maha eitä Ei maksa märja rohu peale pikali visata; Risti ede eitä Risti ette lüüa; Eitis põlvõli Laskus põlvili; Kas eedäme mutid sisse ve? Kas laseme võrgud sisse või?; Eedä terä viel keresele Viska veel veidi kerisele (vett). Vrd .taotama || ede .eitmä etteheiteid tegema, nurisema ▪ Miol põlõ talõ kedägi ede eitä Mul pole talle midagi ette heita || .alla ~ maha .eitmä järele andma ▪ Põlõ naa alla eitä kiegi Pole nii järeleandlik keegi; Tämäst põlõ maha eitä kedägi Ta ei anna järele (ei loobu millestki)
2. välku lööma ▪ Raskõst eedäb tänä õhta Kõvasti lööb välku täna õhtul; Küll eedäb valgõst Küll lööb valgelt (välk lööb taeva valgeks)