Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit
.akkama <akata, .akka>
1. alustama, algust tegema; tegevuse juurde asuma ▪ Mia pani omal uiõ käsitüe akkama Ma tegin uue käsitööga algust; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi kokku lappama; Ljõna kuprad valmis, paras aeg katkma akata Linakuprad on valmis, paras aeg kitkuma hakata; Küll oli jõlus uata, kui obosõd iemält paistma akkasid Küll oli ilus vaadata, kui hobused eemalt paistma hakkasid (nähtavale ilmusid) || .piäle .akkama alustama; algama ▪ Turu akkab umiku vara piäle Turg alustab tööd hommikul vara; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi algama kell kolm; Akkasimõ mede aa tagant piäle Alustasime [tööga] meie aia tagant
2. haarama; haakuma, kinnituma ▪ Aeru laba akkab vee taha Aerulaba hakkab vee taha (haarab vett); Ühekorra ei põlõ ülgepüüdüs ülged õngõ otsa akkan Ükskord hülgepüügil ei hakanud hülged [üldse] õnge otsa; Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä madarasõ lõnga tuld puhuda – värv ei akka Madarapunase lõnga värvikeetmisel ei tohi puhuda keeduauru ega tuld, [muidu] värv ei hakka (peale) || .kindi .akkama haarama; kinnituma ▪ Ning siis aasi käed vällä, et akka puadist kindi Ja siis ajasin käed välja, et haaran paadist kinni (merehädas); Sõtku tuli naa kaua, kui taenas enäm käte külge kindi ei akkass Sõtkuda tuli nii kaua, kui tainas enam käte külge kinni ei hakanud
3. teha suutma, jagu saama ▪ Sellegä suab lapsõlaps kua akkama Sellega [lõngakerimisega] saab lapselaps ka hakkama; Küll suab ühteviisi akkama Küll saab [sellega] kuidagi hakkama || .vasta .akkama vastupanu osutama ▪ Me tohess mitte vanõma inimesele vasta akata Meie ei tohtinud vanemale inimesele vastu hakata (vastu vaielda) || .akkama panõma piltl raiskama, hävitama ▪ Kõik raha pani ljõnnõs akkama Pani linnas kogu raha hakkama (raiskas ära)
ehitämä <ehitä, ehitä>
1. ehitama, valmis tegema ▪ Mia ehitäsi ise viite laeva testega seltsis Ma ise ehitasin teistega koos viit laeva; Rihalusõ suab ju ümber ehitä, kua elu uõnõks Rehealuse saab ju ümber ehitada, ka eluhooneks; Ljõnnõs ond paelu uusi majasi ehitet Pärnus on ehitatud palju uusi maju
2. kaunistama, ehtima ▪ Tede tütred ikka nda ehitet Teie tütred on alati nõnda ehitud; Siis akatassõ pruuti ehitämä ja veimi jagama Siis hakatakse pruuti ehtima ja veimi jagama || ▪ Surnu ond ehitet Surnu on ehitud (pestud ja riides, kirstupanekuks valmis). Vt .ehtmä
.eitmä <.eitä, eedä>
1. heitma, (hooga) viskama, loopima; lööma; laskma ▪ Nuõrik läks pähkli eitmä Noorik läks pähkleid heitma (teisel pulmapäeval viskas noorik rehalast pulmarahvale pähkleid); Ää eitüg terven vett maha Ära vala kõike vett maha; Ei maksa märjä rohossõ maha eitä Ei maksa märja rohu peale pikali visata; Risti ede eitä Risti ette lüüa; Eitis põlvõli Laskus põlvili; Kas eedäme mutid sisse ve? Kas laseme võrgud sisse või?; Eedä terä viel keresele Viska veel veidi kerisele (vett). Vrd .taotama || ede .eitmä etteheiteid tegema, nurisema ▪ Miol põlõ talõ kedägi ede eitä Mul pole talle midagi ette heita || .alla ~ maha .eitmä järele andma ▪ Põlõ naa alla eitä kiegi Pole nii järeleandlik keegi; Tämäst põlõ maha eitä kedägi Ta ei anna järele (ei loobu millestki)
2. välku lööma ▪ Raskõst eedäb tänä õhta Kõvasti lööb välku täna õhtul; Küll eedäb valgõst Küll lööb valgelt (välk lööb taeva valgeks)
jahuma <jahuda, jahu>
1. piltl lobisema, patrama ▪ Lakkutäüs piägä akkavad kõik jahuma Purjus peaga hakkavad kõik lobisema
2. piltl segaseks tegema; eksitama ▪ Paksu uõga jahus sedäsi ää, et ususs enäm kumpassi kua’mtõ Paksu uduga ajas pea nii segi, et ei uskunud enam kompassi ka. Vrd jahvardama
jõlastama <jõlasta, jõlasta> ilastama, ilaseks tegema ▪ Lapsõl vist akkavad ambad tulõma, jõlastab naa paelu et Lapsel hakkavad vist hambad tulema, ilastab nii palju et (hästi palju)
järg <järje, .järge> (töö)järg; seisukord; (järje)kord ▪ Kaugõl järjegä olõtõ? Kaugel te [oma] järjega olete?; Mihkel jõvab juba külüdes järjegä ruavi iäre Mihkel jõuab külvates järjega juba kraavi äärde; Mine viel järjegä Mine veel [lugedes] järjega edasi (loe arve järjest edasi) || järje .piäle panõma algust tegema ▪ Mia panõ kapõta järje piäle küll, kui kududa tahad Ma teen sulle sokialustuse valmis küll, kui kududa tahad
.kauplõma <kaobõlda, .kauplõ>
1. kauplema, kaupa tegema ▪ Maja laᵉts ollõ külämieste käest kaobõldud Majaplats olevat külameeste käest välja kaubeldud
2. piltl vaidlema; tingima ▪ Sasja kauplõd, pese ambad ää ning mine magama Mida sa vaidled vastu, pese hambad ära ja mine magama; Selle aa siss kui teie kauplõsitõ, tegi emä tüe ää Selle aja sees, kui teie [alles] vaidlesite, tegi ema töö ära
kohendama <kohenda, kohenda> kohevaks tegema; sättima ▪ Aigõl kohendati piäalust Haigel kohendati peaalust
koit <koedo, .koito> koit, koiduvalgus ▪ Koit kõrbõb Koit punab || .koito .rautama koiduaegset uinakut tegema; piltl seksima ▪ Lähme teräss aass viel koito rautama Lähme väheks ajaks veel voodisse
kummardama <kummarda, kummarda>
1. kummardama, kummardust tegema ▪ Temä ies piäb muani kummardama Tema ees peab maani kummardama
2. eriliselt austama, teenima; paluma ▪ Mia'mtõ akka sjõnd kummardama Mina sind küll kummardama ei hakka; Siokõst tähtsäd miest piäb igänes kummardama Sellist tähtsat meest peab väga kummardama
kustutama <kustuta, kustuta> kustutama, põlemisele lõppu tegema ▪ Lõpuks saemõ tulõ kustutõt Lõpuks saime [kahju]tule kustutatud. Vt .kustama
kuulutama <kuuluta, kuuluta> teatavaks tegema; teada andma ▪ Siokõst asja ei maksa jõlmalõ kuuluta Sellist asja ei maksa [tervele] maailmale kuulutada; Kui tited olid ristiinimesteks kuulutõt, pani õpõtaja vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kui tited olid ristiinimesteks kuulutatud, pani kirikuõpetaja vaderitele südamele, et me seisaks oma ristilaste hea käekäigu eest
lakõrdama <lakõrda, lakõrda> hooletult tegema, valmis viskama ▪ Uata'nd kudas tehä tulõb, ää lakõrdag muedu Vaata nüüd, kuidas tuleb teha, ära nii hooletult tee
liig <liia, .liiga>
1. omds nimis liigne; liig ▪ Aul laulab naa et liig ond Aul laulab nii, et kohe liigagi || liig aeg torm ▪ Tänä ond liig aeg, ei sua mua piäl püstü seistud Täna on torm, ei saa maa peal püstigi seistud (tuul puhub pikali); Siis läks luõdõst liiaks aaks Siis läks loodest tormiks || .liiga tegemä halba, haiget tegema ▪ Lapsõd pidäväd siis vahti, et'mte varõsõd poegõlõ liiga tie Lapsed peavad siis vahti, et varesed oma poegadele liiga ei tee
2. määrs liiga ▪ Aravõti oli ümmärgunõ puu, käevarrõ suurdunõ või, liig jäme'mte olõss ta Aravõti oli ümmargune puu, umbes käsivarre jämedune, liiga jäme ta ei olnud; Sioksi kuulmisi oli selles laevõs vägä liig paelu Sihukesi [salapäraste häälte] kuulmisi oli selles laevas liiga palju
lill <lille, .lille> uus lill, õistaim ▪ Lapsõd, minge korjakõ lillesi! Lapsed, minge korjake lilli! || mitte .lillegi liigutama piltl mitte midagi tegema ▪ Meie ei liigutaks lillegi, kui selle iest kedägi anda'mtõ Me ei liigutaks lillegi, kui selle eest midagi ei anta. Vrd lilles
lokõrdama <lokõrda, lokõrda> looderdama; midagi lohakalt tegema ▪ Tieb üsä rampa tüed, lokõrdab ühte viisi Teeb üsna halba tööd, looderdab niisama
.lõhkma <.lõhku, lõhu>
1. (ära) lõhkuma, katki tegema ▪ Lõhkus mede tuõli ää Lõhkus meie tooli ära; Lõhkma küll kangõd, aga tegemä põlõ ühti Lõhkuma on nad küll kanged, aga midagi tegema pole ühti; Lõhksimõ Seli kivi aidu Lõhkusime Seli kiviaedu (madaraid korjates)
2. midagi intensiivselt tegema; mürgeldama ▪ Lõhub tüed tehä Lõhub tööd teha; Ää lõhkõ sedäsi Ärge niimoodi mürgeldage; Naapaelu meüräsid siäl siss ning lõhksid Nii palju möllasid seal sees ja mürgeldasid (lapsed jõulupõhkudel) || perutama ▪ Obo läks lõhkma Hobune hakkas lõhkuma
.lõiku minekut (tegema), lõikama (panema) ▪ Kabisimõ oma kurnikaikad ning panimõ ruttu lõiku Krabasime oma kurnikaikad ja tegime ruttu minekut
lõpõtama <lõpõta, lõpõta> lõpetama, lõppu tegema ▪ Laupa õhta lõpõtassõ tüe aeksast ää Laupäevaõhtul lõpetatakse töö varakult; Viiekümne aasta iest lõpõtati nuõdapüüd ää Viiekümne aasta eest tehti noodapüügile lõpp peale (viidatakse 20. sajandi algusele)
.miärmä <.miäri, miäri>
1. määrdunuks tegema, ära määrima ▪ Tindi ning sulõga kirjutõs sai üsä paelu oma riidi miäri Tindi ja sulega kirjutades sai päris palju oma riideid määrida; Lubjanõ sein miärib riidi Lubjane sein määrib riideid
2. määret peale kandma, kuhugi lisama ▪ Kell jäeb seismä, rattad tahtvad miäri Kell jääb seisma, hammasrattad tahavad määrida (õlitada) || mett moka .piäle .miärmä meelitama ▪ Sie jutt oli talõ miele järge, nagu olõs mett moka piäle miäritud See jutt oli talle meele järgi, nagu oleks mett moka peale määritud
moogõrdama <moogõrda, moogõrda> moogerdama, (valmis) nokitsema, tegema ▪ Ju ta ond ühteviisi valmis moogõrdõt kua Ju see on kuidagimoodi valmis tehtud ka
.murdma <murda, murra>
1. murdma, katki tegema ▪ Tormaga murdis männäd maha Tormiga murdis männid maha; Ruhvi seenä juba murdis sisse terven Ruhvi seina juba murdis tervenisti maha || painutama, räsama ▪ Suae ambad tahtvad murda ning viili Saehambad tahavad murda ja viilida (saagi tuleb teritada)
2. tapma ▪ Kaᵉss oli jänese ää murdn Kass oli jänese maha murdnud; Rebäne paha tieb, lambu murrab Rebane teeb paha, murrab lambaid
mäkerdämä <mäkerdä, mäkerdä> mäkerdama; piltl lohakalt tegema ▪ Ää mäkerdäg muedu, uata, kudas tulõb tehä Ära niisama mäkerda, vaata, kuidas tuleb teha; Pissiksed lapsõd ju mäkerdäväd süemäga Pisikesed lapsed ju mäkerdavad toiduga
.möllämä <möllätä, .möllä> möllama, tormi tegema; hullama ▪ Kultsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll varssi akkab möllämä Kuldsed ilusad ilmad on juba kaua aega [olnud], küll varsti hakkab möllama; Siäl oli jõlma kenä möllätä Seal [jõuluõlgedel] oli väga tore möllata
norima <norida, nori> (tüli) norima; arvustama, etteheiteid tegema ▪ Ikka norib riidu Tema ikka norib riidu; Mia kui vanõm inime või natukõ nuõrdõ kallal norida kua Ma kui vanem inimene võin natuke noorte kallal norida ka
oim <oemõ, .oimõ> (kala)uim ▪ Siia oemõalunõ ollõ kõegõ param Siia uimealune olevat kõige parem (kalaliha); Sie oli Kurina punastõ oemõtõga nlj See oli punaste uimedega Kurina (Kurina talust pärit punapea) || .mitte .oimõ kjõputama mitte oimugi liigutama, mitte ühtki liigutust tegema ▪ Sie siokõ vedelüs, et viisi oimõ kua kjõputa'mtõ See on selline laiskvorst, et ei viitsi oimugi liigutada; Terve pühäbäse päävä magasimõ, mitte oimõ kjõputass Magasime terve pühapäevase päeva, ei liigutanud oimugi
parandama <paranda, paranda> parandama, terveks tegema ▪ Neid suapu ei maksa enäm paranda Neid saapaid ei tasu enam parandada; Kas sia olid kua kakuami parandamõs? Kas sina olid ka kakuami parandamas?; Parandõt asi ikka rambõm kui uus Parandatud asi on ikka kehvem kui uus
piigatuma <piigatuda, piigatu> piiksatama; häält tegema ▪ Ei piigatuss piäst egä perst (knk) Ei piiksatanud peast ega persest (ei lausunud sõnagi)
piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksed ▪ Mede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel) ▪ Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsima ▪ Akka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegema ▪ Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)pea ▪ Ennemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosa ▪ Vokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepide ▪ Kasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandil ▪ Käüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega) ▪ Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)
pjõlutama <pjõluta, pjõluta> pilutama, pilutikandit tegema ▪ Mamma õpetas mjõnd pjõlutama Ema õpetas mind pilutama
podistama <podista, podista> lohakalt tegema ▪ Sie sis mõni tüe ond, ühteviisi podistõt Kas see siis mõni töö on, kuidagiviisi tehtud (lohakalt)
.riisma <.riisu, riisu>
1. riisuma ▪ Naesõd riisvad männä ogõ paa alla panna Naised riisuvad männiokkaid paja alla panemiseks || kihti (millegi pealt) kokku koguma, koorima ▪ Riisu piimäl kuõᵉr piält ää Riisu piimal koor pealt ära
2. võrku mööda põhja lohistades piiramispüüki tegema ▪ Angõrju riisma Angerjaid püüdma
süelütämä <süelütä, süelütä> sügama; kratsima; piltl aega viitma, (midagi) aeglaselt tegema ▪ Mede Mustikulõ mieldib, kui sarvõtõ vahelt süelütä Meie Mustikule meeldib, kui sarvede vahelt sügada; Ühtegi ammustust ei toheks süelütä, küüneviha lähäb sisse Ühtegi hammustust ei tohiks kratsida, küüneviha läheb sisse; Ää süelütäg kärni Ära kratsi kärnasid; Sasja'ka siäl süelütäd piltl Mis asja sa seal aega viidad
tegemine <tegemise, tegemist>
1. tegemine, tegu ▪ Ülgesi püüti sügüse iä tegemise aegõs võrkõga Hülgeid püüti sügisel mere jäätumise ajal võrkudega; Siis läks süemä tegemine lahti Siis algas söögitegemine; Tänä ond ju saia tegemise päe Täna on ju saiategemise päev
2. (asja)toimetus, töö, tegevus ▪ Oma vabatahtlik tegemine oli Oma vabatahtlik tegemine oli; Tubastõ tegemiste aeg ond käe Tubaste tööde aeg on käes || tegemist tegemä tegemist tegema, suhtlema ▪ Sioksõga'mtõ tegemist tehk Ära sellisega tegemist tee; Kissi taga tegemist tein ond Kes temaga tegemist on teinud
3. vaevanägemine, tegemine, tegu ▪ Sügüse lehte riismisegä igänes tegemist Sügisel on lehtede riisumisega palju tegemist; Egävene tegemine oli, et paras jagu käde suaja Suur tegu oli, et paras jagu kätte saada
tegemä <tehä, tie, (nad) tegäd, nud-kesks tein> tegema ▪ Sie õmblus sjõtast tehtüd, ei piä kindi See õmblus on sitasti tehtud, ei pea kinni; Kihnlasõd ond umikust õhtani tüed tein Kihnlased on hommikust õhtuni tööd teinud; Kis tüed ei tie, sie seüä ei sua (knk) Kes tööd ei tee, see süüa ei saa; Kuulõd, mis iält tieb? Kas kuuled, mis häält ta teeb? || .lahti tegemä avama ▪ Tie ruttu uks lahti, miol mõlõmad käed kompsa täüde Tee ruttu uks lahti, mul on mõlemad käed kompsudega kinni || .vällä tegemä märkama, tähelepanu pöörama ▪ Teene aga jõstub puadi põhjõs egä tie sellest vällägi Teine aga istub paadi põhjas ega tee seda märkamagi; Miina tiess poestõst vällägi Miina ei teinud poistest väljagi || puᵉskut tegemä tempu, vempu viskama ▪ Teste Mihkel oli meister puskut tegemä Naabri Mihkel oli meister vempu viskama
tegutsõma <tegutsõda, tegutsõ> tegutsema, midagi tegema ▪ Kui tä kusagil nurkõs vagavast ond ning tegutsõb, siis ond tiädä, et ühte paha valmis tehtüd Kui ta kusagil nurgas vakka on ja tegutseb, siis on teada, et ta on midagi paha valmis teinud (laps on pahaga hakkama saanud)
tohmitama <tohmita, tohmita> rumalusi rääkima; lollusi tegema ▪ Mis'siol mielesse läks, et tohmitama akkad Mis sul mõttesse tuli, et hakkad rumalusi rääkima
.tuiskama <tuesata, .tuiska>
1. tuiskama (lumest) ▪ Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas hirmsasti tuiskama, [nii] et ei olnud mitte maad ega taevast näha
2. hooga laiali lendama ▪ Vesi tuiskas nao lumi Vesi tuiskas nagu lumi; Tämä oli ies ning uatas lippä, lipid tuiskasid Ta oli eesotsas ja vaatas (valvas) kaljusaari, kaljusaared tuiskasid (st vesi tuiskas vastu kaljusid)
3. piltl tuisakalt tegema ▪ Koer tuiskab lakkus suppi parandalõ Koer tuiskab lakkudes suppi põrandale
tutitama <tutita, tutita>
1. karvaseks muutuma ▪ Tallõvjõllast sukad akkavad tutitama Tallevillast sukad lähevad karvaseks
2. säärepaela otstesse tutte tegema ▪ Viimne nuõrikumaja tüe ond tutitamine Viimane pruudi abistamistöö [veimete tegemisel] on säärepaelte otstesse tuttide tegemine
tuul <tuulõ, tuult> tuul ▪ Lae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Nabapael oidis ikka purju teist puõlt tuulõs kangõl Purje alumine pael hoidis ikka purje teist poolt tuules pingul || ilmakaar ▪ Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart) || tuult .suama inimese lõhna tuulega saama (hülgepüügil) || tuult tegemä piltl tuult tegema, pidutsema ▪ Kihnlasõd käösid Riia kõrtsis tuult tegemes, kui kivede iest liialt paelu raha maksõti Kihnlased käisid Riias kõrtsis pidutsemas, kui kivide eest liiga palju raha maksti || tuult .võtma tuult [purjedesse] võtma ▪ Kellel lae kõegõ kiirem oli ning paramini tuult võttis, sie oli siis tehtüd mies Kellel laev kõige kiirem oli ja kõige paremini tuult [purjedesse] võttis, see oli siis tehtud mees || egä neljä tuulõ .puõlõ piltl iga nelja tuule poole, ükskõik kuhu, igasse ilmakaarde
.tuulma <tuulda, tuula>
1. tuulama ▪ Vili lastassõ tuulatõs sarjast läbi Vili lastakse tuulates sarjast läbi; Kõlkad ning aganad tuulatassõ viljast vällä Kõlkad ja aganad tuulatakse viljast välja; Vilja tuulatassõ rihalusõ väräväte vahel Vilja tuulatakse rehealuse väravate vahel [tõmbetuules]
2. tuulama, aktiivselt midagi tegema ▪ Vanakuu neljäbä üese vihelde ning tuulatõ Lüllemäel suurõ kivi otsõs vaemud Vanakuu neljapäeva öösel vihtlevat ja tuulavat Lüllemäel suure kivi otsas vaimud
.täᵉrkmä <.tärki, tärgi> tärkima, sisselõikeid tegema ▪ Peikligä iä kengi tärki Peitliga on hea pastlaid tärkida; Nied uiõd kengäd ond tärgitud ning vanutud Need uued pastlad on tärgitud ja kokku õmmeldud
uhama <uhada, uha> midagi hoogsalt tegema ▪ Mia uhasi tüed tehä Ma uhasin tööd teha
uᵉnt <undi, .unti; keskv undim> hunt ▪ Paks mets oln ning undid ulgn Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ning ulun mis kolõ oln üese Seal oli olnud nii palju hunte, [need olid] karjunud ja ulgunud öösel mis kole || .unti tegemä vallatust tegema ▪ Emä tegi unti Ema tegi vallatust || üleannetu ▪ Maᵉnn, ää olg undim kui teesed! Mann, ära ole üleannetum kui teised!; Uᵉnt laps Üleannetu laps. Vrd susi
vahendama <vahenda, vahenda> teritama, vahedaks tegema ▪ Kiärid nüeridäd, tahtvad vahenda Käärid on nürid, tahavad teritada
valu1 <valu, valu>
1. valu ▪ Maossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu || piltl häda; töövaev ▪ Ei põlõ jõrmuta käüdüd ühti, küll valu nähtüd kua Ei ole hirmuta käidud ühtigi, vaeva on palju nähtud ka || (liitsõna põhisõnana) häda ▪ Ai-ai, miol sjõtavalu! Ai-ai, mul on sitahäda!
2. valu, kiirustamine; hoog || valu .andma valu andma, hoogsalt midagi tegema ▪ Annab ärgele valu Annab härgadele valu (kiirustab härgi kündmisel takka); Kui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu || valuga (ühe) valuga ▪ Läks sioksõ valuga nagu püssü kuul Läks sellise valuga nagu püssikuul; Naabri õuõ oln ligemäl kui kodosõd uõnõd ning Juku pann otsõ valuga testele sisse Naabri õu oli lähemal kui kodumajad ja Juku oli jooksnud suure valuga naabritele tuppa
.vihtma <.vihtu, vihu> vihtuma; hoogsalt tegema ▪ Naa kui pill mäᵉngmä akkas, kargasid nuõrõd ulkõs tantsu vihtma Nii kui pill mängima hakkas, kargasid noored üheskoos tantsu vihtuma; Kõik pidulisõd vihtsid polkat tantsi Kõik pidulised vihtusid polkat tantsida; Vihtus siäl seüä Vihtus seal süüa
.vjõrtsama <vjõrtsata, .vjõrtsa> virtsama, virtsaseks tegema ▪ Lehm naa vjõrtsab oma asõmõ ää, tambib ja lõhub Lehm teeb oma aseme nii virtsaseks, trambib ja lõhub
vjõrutama <vjõruta, vjõruta>
1. virutama; midagi intensiivselt tegema ▪ Ju nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Ju nuiamees oli näinud põlvenukki, oli arvanud selle hülge pea olevat ja oli virutanud nuiaga (hülgepüügil); Siis vjõrutasimõ magama piltl Siis heitsime magama
2. pesu pesema ▪ Otsi kurikas üles, mia tahaks vjõrutama minnä Otsi kurikas üles, ma tahaks pesu pesema minna; Naesõd käün randõs vjõrutamas Naised olid käinud rannas pesu pesemas
3. varastama ▪ Vahel tehti rüevelt kua ning käüdi testess randõss teste poestõ omi ää vjõrutamõs Vahel mängiti röövlit ka ja käidi teistes randades teiste poiste omi (mängulaevu) ära varastamas