[KES] Kihnu sõnaraamat

tagid mitm <tagidõ, tagisi> tagid, kindamuster (kindavarrel)

tald <talla, .talda> (jala)tald ▪ Miäri anõ rasva jala taldõ alla, siis võtab köhä ää Määri hanerasva jalataldade alla, siis võtab köha ära; Kengä tallad üsä kulun Pastlatallad on üsna ära kulunud

telled mitm <tellete, tellesi> teljed, kangaspuud ▪ Eit jõstub tellete taga Vanaema istub telgede taga; Keväde viiässe telled vällä, akkab väljä tüe Kevadel viiakse teljed (toast) välja, algab töö väljas; Kui jõlusi tekkä suab tellete piäl kududa! Kui ilusaid tekke saab telgede peal kududa!; Telled võtvad tuas paelu ruumi Teljed võtavad toas palju ruumi

tjõld <tjõllu, .tjõldu> tilder, veekogude ääres pesitsev pikajalgne lind (Tringa) ▪ Kui ta tjõlt-tjõlt tieb, siis ond ta tjõld Kui ta tilt-tilt teeb, siis on ta tilder; Tjõld kieräb oma pesä kohtõs roho ladvad kogo Tilder keerab oma pesa kohal rohuladvad kokku. Vrd .tilder

tossod mitm <tossodõ, tossosi> nlj nahksukad ▪ Tõmbamõ aga tossod jalga ning lähme puati Tõmbame aga nahksukad jalga ja lähme paati; Iä tossod Hülgeküti nahksukad jääl käimiseks (pargitud vasikanahast). Vrd liäbäd; topikad

tubrud mitm <tubrudõ, tubrusi> munandid ▪ Küll sellel aga suurõd tubrud ond Küll sellel on ikka suured munandid

tuᵉnd <tunni, .tundi>
1. tund; tunni kestusega ajavahemik ▪ Kolmkümmen viis senti oli tuᵉnd viimsel aal Kolmkümmend viis senti oli tund viimasel ajal (enne sõda laevaehitusel); Puaᵉr tundi jäi viel aega Paar tundi jäi veel aega; Puari tunniga oligi puaᵉt värvitüd Paari tunniga oligi paat värvitud
2. koolitund ▪ Ond loodusõpõtusõ tuᵉnd On loodusõpetuse tund; Meitel käüs käsitüe tuᵉnd Meil oli just käsitöötund; Siäl tundis olid ikka mjõtmõ klassi poesid ulkõs Selles tunnis olid ikka mitme klassi poisid koos

tõld <tõlla, .tõlda> tõld ▪ Sioksi suuri leibu tehti ennemä nagu tõlla rattu Selliseid suuri leibu tehti enne nagu tõllarattaid