[KES] Kihnu sõnaraamat

aᵉlss <alsi, .alssi>
1. halss; purjeka kurss tuule suhtes ▪ Selle alsiga Väinä sisse ei juõsõ, piäme paodi tegemä Selle kursiga laev Väina [jõkke] sisse ei jookse, peame paudi tegema (pöörde sooritama)
2. purjenöör, millega puri masti külge kinnitati ▪ Tõmba topsiekli aᵉlss kangõmalõ Tõmba topseli nöör pingumale. Vrd aᵉlts

kuurõ1 <.kuurmõ, kuurõt> kuule, (kapsa)lehtede hargnemiskoht ▪ Kuasta kuurmõd Kapsa kuulmed

nuust <nuusti, .nuusti>
1. nuust, nuustik ▪ Süemä ristad pidid liivaga ning nuustiga pestüd olõma Sööginõud pidid liiva ning nuustiga pestud olema; Pesemise nuust Pesunuustik
2. tuule- või vihmahoog ▪ Vihma nuust Vihmahoog

pum.pill <pumpilli, pum.pilli> suure laeva ankruvinn ▪ Suurõmatõl laevõl kõikõl pumpillid piäl Suurematel laevadel on kõigil ankruvinnad peal

.raskõ <.raskõ, .raskõd>
1. raske, suure kaaluga ▪ Terve päävä sai raskõsi koᵉtta sikuta Terve päev sai raskeid kotte sikutada; Obo vääb raskõsi asju ning Hobune veab raskeid asju
2. väsitav ▪ Tie luminõ ning raskõ Tee on lumine ja raske; Ruõgu raskõ niitä Roogu on raske niita
3. raske; keeruline ▪ Mehetä raskõ elädä Ilma meheta on raske elada; Raskõ engätä, nda pala Raske hingata, nii palav
4. rammetu ▪ Silmäd lähtväd raskõks Silmad lähevad raskeks (uni tuleb)
5. karm, vali ▪ Küll ütlesid raskõsi sõnu meite kohe Küll ütlesid karme sõnu meie kohta

suu <suu, suud>
1. suu ▪ Suu täüs suõlast enäm kui maotäüs magõdad (vns) Suutäis soolast on enam kui maotäis magedat; Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna || suud .paotama sõna lausuma ▪ Ei suass meie suudki paota Me ei saanud suudki paotada (olime vait)
2. suu, miski suuava meenutav; suue, sissepääs mere poolt ▪ Tädi tõi suurõd pannid, laskis nied üksuõbilt ahju suus kuumaks Tädi tõi suured pannid, laskis need ükshaaval ahjusuus kuumaks; Kui sadama suust vällä suamõ, siis purjut annab Kihnu piäle pidädä Kui sadamasuust välja saame, siis annab purje Kihnu kursil pidada; Koeva jõe suu Koiva jõe suue; Telgä suu Telgisuu

tugõv <tugõva, tugõvad; keskv tugõvam>
1. tugev, suure jõuga ▪ Kivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Mia oli ennemä kua tugõvatõ kätegä Ma olin varem ka tugevate kätega
2. vastupidav ▪ Ülge nahk ond tugõv ning kallis Hülgenahk on tugev ja kallis

tuul <tuulõ, tuult> tuul ▪ Lae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Nabapael oidis ikka purju teist puõlt tuulõs kangõl Purje alumine pael hoidis ikka purje teist poolt tuules pingul || ilmakaar ▪ Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart) || tuult .suama inimese lõhna tuulega saama (hülgepüügil) || tuult tegemä piltl tuult tegema, pidutsema ▪ Kihnlasõd käösid Riia kõrtsis tuult tegemes, kui kivede iest liialt paelu raha maksõti Kihnlased käisid Riias kõrtsis pidutsemas, kui kivide eest liiga palju raha maksti || tuult .võtma tuult [purjedesse] võtma ▪ Kellel lae kõegõ kiirem oli ning paramini tuult võttis, sie oli siis tehtüd mies Kellel laev kõige kiirem oli ja kõige paremini tuult [purjedesse] võttis, see oli siis tehtud mees || egä neljä tuulõ .puõlõ piltl iga nelja tuule poole, ükskõik kuhu, igasse ilmakaarde

uõᵉp <uõbi, .uõpi>
1. tugev tuule- või vihmahoog; puhang; pilv ▪ Müristämise uõbi aas üles Äikesepilve ajas üles; Sedäsi jääme viel uõbi käde Nii jääme veel vihmahoo kätte; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle See on hoovihm, see läheb varsti üle; Luõdõst aas paksu lumõ uõbi üles Loodest ajas paksu lumepilve üles
2. kull (jooksumäng) ▪ Akkamõ uõpi mäᵉngmä, mia olõ küll esimene uõbi aᵉtt Hakkame kulli mängima, mina olen küll esimene teiste püüdja

valama <valada, vala>
1. valama ▪ Vala üks solks piimä viel supi piäle Vala üks törts piima veel supi peale; Võta lehter, muedu valad eli maha Võta lehter, muidu valad õli maha
2. (suure hooga) üle käima või randa jooksma (lainest); voolama; uputama ▪ Laenõ valas üle Laine käis üle [paadi serva]; Oli nda suur laenõ, et valas ruumi luugist sisse Oli nii suur laine, et voolas trümmi luugist sisse; Uata kui laenõ lähäb ning alla saab, siis üeldässe, et sie laenõ valab ää Vaata, kui laine läheb ja alla kukub, siis öeldakse, et see laine uputab paadi
3. valama, vedelat ainet valuvormi panema ▪ Valatassõ uiõ maja undamenti Valatakse uue maja vundamenti

varjuksõlõ varju; tuule- või vihmavarju ▪ Nämäd tohmid märkäss varjuksõlõ minnä Nad, rumalad, ei märganud varju minna; Mine vihmä iest varjuksõlõ Mine vihmavarju