Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
.aalma <.aali, aali>
1. haalima, laeva trossipidi vedama ▪ Küll suamõ aalis sjõlla lapist läbi mindüd Küll saame haalides sillaklapist läbi mindud (kui sillaklapp on üles tõstetud); Tiimer tulõb kai iäre, aalimõ iest ää Aurik tuleb kai äärde, haalime eest ära; Vinsigä aalsimõ laeva sjõlla iäre Vintsiga vedasime laeva silla äärde
2. piltl luurama ▪ Sihib ning aalib, maha ei sua (mõistatus) Sihib ja luurab, maha ei saa (= suits)
.aitama <aedata ~ .aita, .aita>
1. abiks olema, abistama ▪ Teiti küll juba aitõt Teid juba küllalt aidatud; Kas nämäd aitaga puati vällä aada Kas nad aitaksid paati välja lükata; Kihnlasõd luban suarlasõ ädäst vällä aita Kihnlased lubanud saarlase hädast välja aidata; Kolm päevä pidi muedu aitama, neljändä päävä iest tuli raha maksa Kolm päeva pidi muidu aitama, neljanda päeva eest tuli raha maksta (kuni kolm tööpäeva loeti abiks, neljandast alates loeti teenistuseks); Lähä aita luõmu kindi panna Lähen aitan loomad kinni panna
2. mõjuma; toimet avaldama; kasu olema ▪ Sie uus rohe aitass kedägid See uus arstirohi ei aidanud ühti; Ei aita, katsumõ et enne talvõ koo suamõ Pole parata, vaatame et enne talve koju saame
3. jätkuma, piisama ▪ Aitab ju nüüd küll! Aitab nüüd küll!
4. kõlbama, kõlblik olema, sobima ▪ Vana inime, kas aitaks viel pilti tehä Vana inimene juba, kas kõlbaks [sellisest] veel pilti teha; Nüüd vist putõr aitab kua varssi Nüüd vist puder aitab ka varsti (saab juba valmis)
.autu <.autu, .autud> auto ▪ Lähme puõe juurõ uõtama, ehk suamõ autu piäle Lähme poe juurde ootama, ehk saame auto peale (ehk keegi võtab peale); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui on autod võtta; Miol oli autu ariminõ puõlõli Mul oli autoremont pooleli
ehk
1. määrs ehk; vahest ▪ Sie rjõtv ehk ulatub põhja Vahest ulatub see ritv põhja; Ehk suamõ eenäd enne sadu küüni väetud Ehk saame heinad enne sadu küüni veetud
2. sides ehk; või ▪ Oma ehk võeras? Kas oma või võõras?; Aᵉtt ning eit jäid viel tüese, sjõdõmõtõta ehk saed tuli varta leüä ning siält tulid aganad vällä Vanaisa ja vanaema jäid veel tööle, pahmatud viljakõrred ehk sasid tuli vardaga läbi lüüa ja sealt tulid aganad välja
.jälle1
1. jälle, taas; uuesti ▪ Larbi oma kere suppi täüde, liha suamõ teese päävä jälle Larbi oma kere suppi täis, liha saame jälle [mõni] teine päev; Tulõ varssi jälle tahakohe Tule varsti jälle tagasi
2. seevastu; omakorda; aga ▪ Sie jälle üsä lendüs Tema on seevastu üsna lennus (pidevalt liikvel)
kallalõ
1. tagas kallale, millegi juurde (tegevusse) ▪ Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui me kuue mehega maja kallale (ehitama) läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale; Kaᵉss'mtõ piäse aitõs nõuõtõ vahel roᵉttõ kallalõ Kass ei pääse aidas tünnide vahelt hiirte kallale
2. määrs kallale, juurde, ligi ▪ Karati ulga inimestegä kallalõ ning süesteti üles Karati hulga inimestega kallale ja visati üles (juubilari õhkuviskamisest)
kaᵉss <kassi, .kassi>
1. kass ▪ Jagõlõvad nagu kaᵉss koeraga Jagelevad nagu kass ja koer; Aas luuavarrõga kassi tagant Ajas kassi luuavarrega taga; Luᵉkk koera-kassi jaoks, aga'mtõ inimese jaoks Lukk peab koera-kassi, aga mitte inimest; Vesised silmäd piäs nagu ahtra kassil (knk) Vesised silmad peas nagu ahtral kassil
2. tragi, otsiankur ▪ Katsumõ, ehk suamõ mutid kassiga käde Katsume ehk saame võrgud tragiga kätte; Allõs kolmanda korra akkasid mutid kassi taha Alles kolmandal korral jäid võrgud tragi taha kinni
.katsma <.katsu, katsu>
1. püüdma, üritama, proovima ▪ Katskõ viksemini sõoda, suamõ rutõmini ää Katsuge kõvemini sõuda, saame kiiremini edasi; Katsu korra viel! Proovi veel üks kord!; Mia katsu selle asja korda aada Ma katsun selle asja korda ajada
2. maitsma, (maitset) proovima ▪ Tulgõ mede õlut kua katsma Tulge meie õlut ka maitsema; Mia katsi ühe enge terä leibä Ma proovisin ivakese leiba
3. katsuma, puudutama ▪ Poesid katsid tüdrikätel nisä Poisid katsusid tüdrukutel rindu || .pioga .katsu käeulatuses, lähedal ▪ Pulmad ikka üsä pioga katsu juba Pulmad juba üsna käega katsuda
4. käskiva kõneviisi vormid (nt ähvardusena) ▪ Mis sä enäm uõtad, katsu et koo suad! Mis sa enam ootad, vaata et koju saad!
katus <katusõ, katust> katus ▪ Katus lagun, tjõlgub läbi Katus on lagunenud, tilgub läbi; Suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Saame tulevaks nädalaks katuse peale (majale); Katusõ malgad õlgede kinnitusridvad katusel; Katusõ õlõd Katuseõled
kuus <kuiõ, .kuutõ> kuus ▪ Kuõ kuus korda viel, siis akka kahandama Koo kuus rida veel, siis hakka kahandama; Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui me kuue mehega maja kallale läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale
kõlõ <kõlõ, kõlõ> kaigas ▪ Küll suamõ plangu püstü, kui kõlõga pigistäme Saame küll plangu püsti, kui kaikaga surume. Vrd kaegas
küün <küüni, .küüni> (heina)küün ▪ Ehk suamõ eenäd enne sadu küüni väetüd Ehk saame heinad enne sadu küüni veetud; Maesõmal vädäväd eenäd küünesse Mandril veetakse heinad küünidesse
laᵉpp2 <lapi, .lappi> klapp, luuk, plaat (katte või sulgurina) ▪ Küll suamõ aalis sjõlla lapist läbi mindüd Küll saame haalides sillaklapist läbi mindud (kui sillaklapp on üles tõstetud); Poesil püksi lapid muas Poisil püksiklapid all (lahti) || ▪ Santeki lapid Reelingupostide vahesid täitvad lauajupid
maja <maja, maja>
1. elumaja ▪ Lähme mio majasõ kua Lähme minu majja ka; Sügüses suamõ uudõ maja Sügiseks saame uude majja (kolida); Egäl majal ollõ oma nirk Igal majal olevat oma nirk (uskumus)
2. pere, majapidamine ▪ Nda kaua kui leib majas ond põlõ nälgä ühti Nii kaua kui leib on majas, ei ole nälga ühti; Piim jälle majas Piim on jälle majas (lehm on lüpsma tulnud)
palk <palga, .palka> (raha)palk, töötasu ▪ Paelu palka maksõtassõ? Kui palju palka makstakse?; Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei mõista ju midagi teha; Varssi suamõ palga käde Varsti saame palga kätte; Palgass tuõdi kleedi või jaki riie Palgaks toodi kleidi- või jakiriie
.piäle1
1. määrs peale ▪ Levälõemõlõ piäd mõnda piäle panõma, et taenas ikka soojõs olõks Leivaastjale pead midagi peale panema, et taigen ikka soojas oleks; Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui kuue mehega maja kallale läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale; Jõstu piäle, mia vii ljõnna Istu peale, ma viin su linna (autoga); Tukk tuli piäle ve? Kas tukk tuli peale või? || .piäle .akkama toimet avaldama; ette võtma; algama ▪ Madarapunanõ ju naa kenä ning testele lõngõlõ ta piäle ei akka Madarapunane ju nii kena [värv] ja teistele lõngadele ta peale ei akka; Sioksõ korimusõga põlõ kedägi piäle akata Sellise räbalaga pole midagi peale hakata; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi kella kolmest algama
2. tagas peale ▪ Saevanõma obosõlõ tõmmati keüs tie piäle ede Saajavanema hobusele tõmmati köis tee peale ette; Küündlä rasu tjõlgub lava piäle Küünlarasv tilgub laua peale
3. eess pärast ▪ Piäle aigust mia mäletä enäm kedägid Pärast haigust ei mäleta ma enam midagi
.poetama <.poeta, .poeta>
1. (nööri otsa) lükkima; räimi suitsutamiseks kolmekaupa kokku siduma ▪ Poeta elmed, pärglid ää Lüki helmed, pärlid nööri otsa; Suagõ räämed poetõt, tuli taris ju saona ahju panna Siduge räimed kiiresti kokku, tuli on vaja ju saunaahju panna; Varssi suamõ kuivi räimi, eit juba poetab Varsti saame kuivatatud räimi, vanaema juba ajab [neid] nöörile
2. (herneid) lüdima ▪ Praegu piäks erni poetatama Praegu peaks laskma herneid poetada
räim <rääme ~ räeme, .räime> räim (Clupea harengus membras) ▪ Piäme räämed ää tegemä, muedu lähtväd müristämisegä määks Peame räimed ära puhastama, muidu lähevad müristamisega mädaks; Täbär lugu, kui räimi sua'mtõ Täbar lugu, kui räimi ei saa; Meie käösime räämetegä Talina muass Meie käisime räimedega Tallinnamaal (kauplemas) || kuevad ~ kui|suetsu ~ kueva suetsu räemed saunas paari päevaga suitsutatud räimed (pooleldi kuivanud, pooleldi suitsunud) ▪ Varssi suamõ kuivi räimi, eit juba poetab Varsti saame kuivi räimi, vanaema juba ajab neid nöörile
suu <suu, suud>
1. suu ▪ Suu täüs suõlast enäm kui maotäüs magõdad (vns) Suutäis soolast on enam kui maotäis magedat; Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna || suud .paotama sõna lausuma ▪ Ei suass meie suudki paota Me ei saanud suudki paotada (olime vait)
2. suu, miski suuava meenutav; suue, sissepääs mere poolt ▪ Tädi tõi suurõd pannid, laskis nied üksuõbilt ahju suus kuumaks Tädi tõi suured pannid, laskis need ükshaaval ahjusuus kuumaks; Kui sadama suust vällä suamõ, siis purjut annab Kihnu piäle pidädä Kui sadamasuust välja saame, siis annab purje Kihnu kursil pidada; Koeva jõe suu Koiva jõe suue; Telgä suu Telgisuu
.sõudma <sõoda, sõva ~ sõua> sõudma ▪ Küll sai ikka ennemä sõoda, kui olõss viel mootorisi'mte Küll sai ikka varem [palju] sõuda, kui ei olnud veel mootoreid; Katskõ viksemini sõoda, suamõ rutõmini ää Proovige kõvemini sõuda, saame rutemini tagasi; Meie kahengõst sõutsimõ Meie kahekesi sõudsime || iäd .sõudma kevadtalvel paadiga lahtistelt jääpankadelt hülgeid püüdma ▪ Läksime iäd sõudma Läksime hülgepüüki
te.aatõr <te.aatri, te.aatrid ~ te.aatõrt> teater ▪ Me suamõ teaatris käüä vägä arva Me saame teatris käia väga harva; Neid lugusi võib mängä kua – tehke teaatõrt Neid lugusid võib mängida ka – tehke teatrit
uhesõma <uhesõda, uhesõ> vuhisema; puhisema ▪ (Raudplokk) tuli piotõ mio piäd alla nagu püssü pauk, mis uhesõs [Raudplokk] kukkus vuhinal minu pea lähedalt alla nagu püssipauk; Mõnõkorra suamõ kodotie piäl vihalõ kua, siis uhesõmõ ning nohesõmõ ning ei riägi üheteesegä tükü aega Mõnikord läheme koduteel riidu ka, siis puhiseme ja nohiseme ja ei räägi üksteisega tükk aega
.uutsõ <.uutsõ, .uutsõd> uudsevili; uudseleib ▪ Varssi suamõ uutsõ käde Varsti saame uudsevilja kätte; Enne uutsõd jääme levätä Enne uudsevilja jääme leivata; Kui uutsõ aeg tuli, siis maksõti jälle Kui uudsevilja aeg tuli, siis maksti jälle (laen magasiaidale tagasi); Katsu mede uutsõleibä kua Maitse meie uudseleiba ka
.õigõ <.õigõ, .õigõd; keskv .õigõm>
1. õige; tõeline ▪ Sie ei põlõ õigõ asi, kolõ kaua kadun See ei ole õige asi, väga kaua on kadunud; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult; Meite poestõ laevastik oli siis kua õigõtõ laevõ muõdi ankrus siäl Sigatsuaru sadamas Meie poiste [mängu]laevastik oli siis ka tõeliste laevade moodi ankrus seal Sigatsuaru sadamas || (ütlustes) ▪ Õigõ põrguline! Päris põrguline! || .õigõks .suama hakkama saama, toime tulema ▪ Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks olin ma parajaks poisiks arvatud, kes loomadega toime tuleb; Kudas ikka üksi kolmõ lapsõga õigõks suad? Kuidas sa ikka üksinda kolme lapsega hakkama saad?; Küll suamõ õigõks Küll saame hakkama; Teste siäs kjõskus egä riieldes õigõks ei sua Teiste hulgas kakeldes ja riieldes hakkama ei saa
2. sirge ▪ Õigõ jalaga Sirge (paindumata) jalaga; Õigõ mies nagu püss Sirge mees nagu püss
üheksä <üheksä, üheksäd> üheksa ▪ Kjõbusõmarja tie aitab üheksä aigusõ vasta Kibuvitsatee aitab üheksa haiguse vastu; Kellä üheksäst suamõ randõs kogo Kell üheksa saame rannas kokku; Karul ollõ üheksä mehe jõud ning ühe mehe mõistus Karul on üheksa mehe jõud ja ühe mehe mõistus
ühm <ühmä, .ühmä> külmaga mereveele tekkinud kirmetis; jäide ▪ Katsumõ, et mua iärest vällä suamõ, terven tõmbab juba ühmä Proovime, et kaldast eemale saame, veele tõmbab juba kirmetise peale