[KES] Kihnu sõnaraamat

egä1
1. sides (hrl eitavas lauses) ega, ei ka ▪ Miol põlõ ühtegi vendä egä õdõ Mul pole ühtegi venda ega õde; Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas koledal kombel tuiskama, et polnud näha ei maad ega taevast; Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust pole ei äke ega ader üle käinud; Miol ei olõss ei piimä egä kuõrt kohvi piäle panna Mul ei olnud ei piima ega koort kohvi peale panna
2. määrs (eitust tugevdav) ega ▪ Tänä ond tuulõnõ kua, egä täna vägä soe jõlm ei põlõ Täna on tuuline ka, ega täna väga soe ilm ei ole; Egä'ss sie tie sjõnd viel meistriks, kui ühte terä tehä mõestad Ega see sind veel meistriks tee, kui sa ühte asja natuke teha oskad; Egä mia üsä siga kua põlõ'mtõ, et solki süemä akka Ega ma ikka päris siga ka ei ole, et hakkaks solki sööma
3. määrs (küsilause algul) ega, kas ei ▪ Egä sia tiä, kussõ nad läksid kua? Ega sa ei tea, kuhu nad läksid ka?

kargutama1 <karguta, karguta> taga ajama; tööle sundima ▪ Mia'ss piä sjõnd ikka kargutama, tie'nd ise kua mõnda Kas siis mina pean sind taga ajama, tee nüüd ise ka midagi (ilma sundimiseta)

.kiitma <.kiita, kiida> kiitma; tunnustama ▪ Kiitug ennäst mitte, las teesed kiitvad sjõnd Ära ennast ise kiida, las teised kiidavad; Mia kiida sjõnd täüs kõrtsis ning tühjes kirikus piltl Ma kiidan sind täis kõrtsis ja tühjas kirikus (et keegi ei kuuleks); Kiida tohmi, toᵉhm juõsõb lõhki (vns) Kiida hullu, hull jookseb end lõhki; Mis'sä tühjä kiidad Mis sa tühjast kiidad (asi pole seda väärt) || .järge .kiitma takka kiitma, kõigega nõus olema ▪ Kõik kiidab järge, mis teesed ies riäkväd Kiidab kõiges järele, mis teised ees räägivad

kummardama <kummarda, kummarda>
1. kummardama, kummardust tegema ▪ Temä ies piäb muani kummardama Tema ees peab maani kummardama
2. eriliselt austama, teenima; paluma ▪ Mia'mtõ akka sjõnd kummardama Mina sind küll kummardama ei hakka; Siokõst tähtsäd miest piäb igänes kummardama Sellist tähtsat meest peab väga kummardama

kõᵉrts <kõrsi, .kõrtsi> kõrts ▪ Mindi kõrsi juurõ, siäl juõdi viina viel, mes raha üle jäi jagudest Mindi kõrtsi juurde, seal joodi veel viina raha eest, mis jäi jagamisest üle (noodatõmbamise lõpetuseks); Mia kiida sjõnd täüs kõrtsis ning tühjes kirikus (knk) Ma kiidan sind täis kõrtsis ja tühjas kirikus (et keegi ei kuuleks)

.lasma <.laska, lasõ>
1. lubama, võimaldama ▪ Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Lasõ mia kua siia pengi otsa piäle jõstma Lase mind ka siia pingiotsa peale istuma; Lasõ vesi ruandass olla Las vesi seista puuämbris || ▪ Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline kõre, et lase aga olla || .järge .lasma järele, lõdvemaks andma ▪ Lasõ ankru ketti viel järge, muedu akkab lainõga tõmbama Anna ankruketti veel järele, muidu hakkab lainega tõmbama (lahti rebima) || .lahti .lasma vabastama; vallandama ▪ Jaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma); Kui sia ei mõesta tüed tehä, võidassõ sjõnd lahti laska Kui sa ei oska tööd teha, võidakse sind vallandada || maha .lasma langetama, maha võtma ▪ Metses lasti mänd raginal maha Metsas võeti mänd raginal maha || .sisse .lasma merre laskma ▪ Võrgud sisse lastud Võrgud on merre lastud; Juba akatassõ nuõta sisse lasma Juba hakatakse noota sisse laskma; Kiriku kellä elisteti kui meie ankrut sisse lassimõ Kirikukella helistati [just siis], kui me ankrut sisse lasksime (ankrusse jäime)
2. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ Taris laska sindrisi suagi Tarvis sindleid saagida lasta
3. (kuhugi) ajama, panema ▪ Eit laskis leibu ahju Vanaema pani leibu ahju; Puati ei või valamatõssõ laska, valab täüde Paati ei või murdlainetesse lasta, laine lööb vett täis
4. valama, voolata laskma ▪ Lasõ puᵉnsust kangõd õlut pangi Lase kanget õlu ankrust ämbrisse; Suᵉpp paelu vedel, taris jahu viel piäle laska Supp on liiga vedel, tarvis jahu veel peale valada
5. (hooga) liikuma ▪ Lapsõpõlvõs läksi liugu lasma põlvõtõ piäl Lapsepõlves läksin kord põlvede peal liugu laskma
6. tulistama ▪ Püss lüeb laskõs tahakohe Püss lööb lastes tagasi; Maesõma metsess suab tetri laska Mandri metsades saab tetri lasta

lohotama <lohota, lohota> lohutama ▪ Mia sjõnd lohota ei mõesta Mina sind lohutada ei mõista

nõgõs <nõgõsõ, nõgõst> nõges (Urtica) ▪ Nõgõsõd kõrvõtasid terven jalad ää Nõgesed kõrvetasid jalad üleni ära; Mürde iäres kasvab ikka nõgõsi Müüride ääres kasvab ikka nõgeseid; Pani sjõnd parmastõ vahelõ, nõgõsõd pani nõelumaiõ, kibuvjõtsad kiigutama (rahvalaulust) Pani sind parmaste vahele, nõgesed pani nõeluma, kibuvitsad kiigutama

pöök <pöögi, .pööki> tont; koll ▪ Pööki ikka lapsõd kua kartsid, et tulõb ning viib ää Tonti ikka lapsed kartsid ka, et tuleb ja viib ära; Kihnus tohe'mtõ juusõtukk otsa iest välles olla või sjõnd kutsutaksõ otsõ pöögiks Kihnus ei tohi juuksetukk otsa eest [rätiku alt] väljas olla, muidu sind kutsutakse kohe kolliks. Vrd toᵉnt; töᵉnk

sandist sandisti, halvasti ▪ Küll tämä võib ikka sandist üeldä Küll ta võib ikka halvasti öelda || ▪ Mia nägi sjõnd ette sandist unõs Ma nägin sinust väga halba unes (sinust halba und)

sia ~ sä ~ sa <sio ~ su, sjõnd; sisseü .siossõ ~ .sussõ, alaleü .siolõ ~ sulõ, kaasaü .sioga ~ suga> sa, sina ▪ Sia ju mede mamma ristitüdär Sa oled ju meie mamma ristitütar; Ma võta su süle kua Ma võtan sind sülle ka; Msasja sussõ läin ond? Mis sinu sisse läinud on? (mis sul viga on?); Kui mia piäks siost lahti suama, üsä otsõ panõ kirikus küündlä kuju ede põlõma Kui ma sust lahti peaks saama, ma paneks kohe küünla kirikus kuju ette põlema

uni <unõ, und> uni ▪ Mia nägi ingelt unõs Ma nägin unes inglit; Mia nägi sjõnd ette sandist unõs Ma nägin sinust halba und; Uni piäle ei tulõss Uni peale ei tulnud; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (knk) Istu ka, muidu viid meie laste une ära

.uõtama <.uõta, .uõta> ootama ▪ Kaua'ss me uõtamõ, elistä kua'mtõ Kaua me siis ootame, [ta] ei helista ka; Ää tüütäb uõtõs Ära tüütab oodates; Uõtagõ natukõ Oodake natuke; Uõta'nd viel korra! Oota nüüd veel natuke!; Mia akka üsä praegu koo minema, ei jõva sjõnd ää uõta Ma hakkan kohe koju minema, ei jõua sind ära oodata

vjõll <vjõlla, .vjõlla> (lamba)vill ▪ Vjõll ond rambast pestüd, teese sordi ehk annab käde Vill on halvasti pestud, teise sordi ehk annab välja; Naesõd akkavad vjõllu kuaᵉrma Naised hakkavad villu kraasima; Naaritsõ oinakoti vjõlla kördipaelassõ, siis poesid panad sjõnd tähele Punu oinakoti villa seelikualuspaela sisse, siis panevad poisid sind tähele || nahk|vjõllad parkimisele minevatelt nahkadelt eemaldatud villad, mida saadi Pärnu nahatööstusest ja mida kasutati mandrile omaste kirjadega labakute kudumisel

vänt <vändä, .väntä> vänt ▪ Õmblusmasinal ond vänt ning õuõs käiäl ond vänt külges Õmblusmasinal on vänt ja õues käial on vänt küljes; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Sjõnd pandi väntä ümber aama Sind pandi vänta ringi ajama. Vrd vaᵉnt2

õlõtama <õlõta, õlõta> paiskama, viskama; ära saatma (rahvalauludes) ▪ Miolõ õlõtati pangitäüs vett kaela Mulle visati pangetäis vett kaela; Õlõta sie purunõ vesi kässikust maha Viska see purune vesi kapast maha; Tuul õlõtas laeva kummuli Tuul paiskas laeva kummuli; Kõik pulma rahvas oᵉtsvad parandalt pähkli, mehed õlõtavad tuhka ning vett inimestele parandalõ, sedäsi partsti Kogu pulmarahvas otsib põrandalt pähkleid, mehed viskavad tuhka ja vett inimestele põrandale, niiviisi partsti (pulmakommetest); Küll sie eit siis tänä nutab, kui ta sjõnd õuõst õlõtab (rahvalaulust) Küll see ema siis täna nutab, kui ta sind õuest ära saadab (lauldakse noorikule isakodust ärasaatmisel)

õpõtaja <õpõtaja, õpõtajad>
1. õpetaja ▪ Mõni õpõtaja oli siokõ, kedäst kartsid Mõni õpetaja oli selline, keda kartsid; Miol ei põlõ sjõnd õpõtajaks taris Mul ei ole sind õpetajaks vaja. Vrd kuõlitaja
2. kirikuõpetaja ▪ Kõegõ lõppus pani õpõtaja vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kõige lõpuks pani kirikuõpetaja vaderitele südamele, et me oma ristilaste hea käekäigu eest seisaks. Vrd kiriku|ärrä

.ümber
1. määrs ümber; ringi ▪ Kao poᵉst juba üsa mädä, piäb tued ümber panõma Kaevu post on juba üsna mäda, peab toed ümber panema; Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laevaehitusel); Sjõnd pandi väntä ümber aama Sind pandi vänta ringi ajama; Madisõpäe aetatõ käsikivi kolm korda vassakut pidi ümber Madisepäeval aetavat käsikivi kolm korda vasakut pidi ringi || .ümber .käümä ümber käima ▪ Egä tüeriistegä käüäss uõlõtumalt ümber kua'mtõ Ega tööriistadega ei käidud hooletult ümber ka
2. määrs ümber, kummuli ▪ Korra mia oli laevaga ümber Ükskord olin ma laevaga kummuli; Lapsõd olid vaasi ümber aan Lapsed olid vaasi ümber ajanud
3. eess tagas ümber; ringi ▪ Kui kidi liikmetess ond, siis tulõb madaranõ lõng ümber aigõ koha sjõduda Kui kidi liikmetes on, siis tuleb madarane lõng ümber haige koha siduda; Ümber lapsõ ei juõsta Ümber lapse ei joosta (tähendab halba); Parmud otsõ põrisõvad obosõ ümber Parmud kohe põrisevad hobuse ümber; Mies oln aasta ümber mõisas tioliseks Mees oli olnud aasta ringi mõisas teoliseks