[KES] Kihnu sõnaraamat

kannikas <kannika, kannikast>
1. leib; üle terve pätsi lõigatud viilakas ▪ Mia tahtsi kannikast leibä Ma tahtsin leivaviilu; Katskõ külä kannikast kua Maitske külaleiba ka (= teise pere leiba) || nuõriku kannikas leib või sai, mida isamehe naine jagab pulma teisel päeval ▪ Raha aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama – kõikõlõ pulma väele Raha kogutakse [pulmalistelt] enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama kogu pulmarahvale
2. piltl (eba)õnnestumise kohta ▪ Sai kannika käde Sain kannika kätte (läks halvasti); Sie maksis talõ kannika See läks talle kalliks maksma; Viimne ots maksab kannika Ootamine tasub end ära

.päiline <.päilise, .päilist> van päeviline

suᵉpp <supi, .suppi>
1. supp ▪ Supil üsä vee magu Supil on päris vee maitse; Suppi süedi pühäbä, suᵉpp oli ühes suurõs kaussis Suppi söödi pühapäeval, supp oli ühes suures kausis (söögikordadest 20. saj alguses); Kuasta suᵉpp ond mede peres pühäbäne süemine Kapsasupp on meie peres pühapäevane söök; Mine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse. Vrd pulli|suᵉpp || magus piimä|suᵉpp magus piimasupp, pulmade viimasel päeval pakutud traditsiooniline supp
2. miski suppi meenutav ▪ Vesi oli paks nagu suᵉpp, mitte terä näess põhja Vesi oli paks nagu supp, mitte terakest ei näinud põhja