[KES] Kihnu sõnaraamat

.autu <.autu, .autud> auto ▪ Lähme puõe juurõ uõtama, ehk suamõ autu piäle Lähme poe juurde ootama, ehk saame auto peale (ehk keegi võtab peale); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui on autod võtta; Miol oli autu ariminõ puõlõli Mul oli autoremont pooleli

eele eile ▪ Eele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Eele õhta pani levä akkama Eile õhtul panin leiva hakkama (alustasin leivategu)

inime <inimese, inimest>
1. inimene ▪ Egäs nurkõs ond üks inime Igas nurgas on üks inimene; Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei mõista ju midagi teha; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Sia kua siokõ entse aa inime, jarsku mõestad õpõta Sina ka selline endise aja inimene, järsku oskad õpetada || .lahti inimesed maatamehed
2. (hrl mitm) rahvas ▪ Mia mäletä siit egä talust inimesi neli-viis põlvõ Ma mäletan siit iga talu rahvast neli-viis põlve; Enne sõda eläs Kihnus paelu rohkõm inimesi Enne sõda elas Kihnus palju rohkem rahvast; Inimesed olid puõe juurõs ette erevil, kartvad sõda Rahvas oli poe juures väga ärevil, kardavad sõda

jaᵉht <jahe, .jahti>
1. jaht, jahipidamine; püük ▪ Värske lumi muas, taris jänese jahe piäle minnä Värske lumi maas, tarvis jänesejahile minna; Madisõpäävä aegas akatassõ käümä, siis kõegõ suurõm jaᵉht Madisepäeva aegu hakatakse käima, siis on kõige suurem [hülge]püük; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast
2. piltl sekeldus; trall, nali ▪ Me akkamõ selle sui vist sedä pulma jahti kua pidämä Me hakkame sel suvel vist ka seda pulmatralli korraldama; Eele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on saarlastega ikka nalja saanud; Sie jaᵉht jahetud See trall on trallitud; Ljõnnas paelu lõbujahti Pärnus palju lõbustusi; Kietäjä pala jaᵉht Tulipalav trall (väga lõbus oleng)

jutiss valmis, korras; piltl purjus ▪ Poesid olid puõe juurõs juba üsä jutiss Poisid olid poe juures juba päris purjus

koi2 <koi, koid; mitm om .koidõ> magamisase laevas ▪ Mia poe koisõ Ma poen koisse; Kois juba küll oldud Kois on juba küllalt oldud || nlj koiku ▪ Nda suur pere, et kõikõ sängüd mahugid tuba, taris koisi tehä Nii suur pere, et kõikide voodid tuppa ei mahugi, tarvis koisid teha. Vt koegas

.lakma <.lakku, laku>
1. lakkuma; noolima ▪ Lakkus meetsed sõrmõd puhtas Ta lakkus [oma] meesed sõrmed puhtaks; Koer tuiskab lakkus suppi parandalõ Koer pritsib lakkudes suppi põrandale; Egä meri sellest alanõ, kui koer iärest lakub Ega meri sellest alane, kui koer äärest lakub
2. pejor purjutama ▪ Mehed läksid puõe juurõ lakma Mehed läksid poe juurde end purju jooma

pugõma <pugõda, poe> (sisse) pugema; peituma ▪ Küll nied poesid ond vemläd, ei tiä, kussõ pugõsid Küll need poisid on võrukaelad, ei tea, kuhu [peitu] pugesid; Kalad pugõvad mõrra toppi Kalad poevad [taha] mõrrasoppi; Putukad pugõvad sügüse lehtesse sooja Putukad poevad sügisel lehtedesse sooja

puõᵉd <puõe, .puõdi> pood ▪ Iä ikka küll, kui puõᵉd ligis ond Hea ikka küll, kui pood on lähedal; Torm viis puõe sildi seenä piält ää Torm viis poe sildi seina pealt ära; Mia sai puõest kleedile enge torõda kurdi Ma sain poest kleidile väga toreda vöö

rahvas <.rahva, rahvast> (küla)rahvas, inimesed ▪ Rahvas uõtavad randõs meremehi Rahvas ootab rannas meremehi; Rahvas tulid puõe juurõ kogo Inimesed tulid poe juurde kokku