[KES] Kihnu sõnaraamat

ete õige; ometi ▪ Mine ete põrgu! Mine õige põrgu!; Ljõnts, sie ete iä põllu vägi Meremuda, see on õige hea põlluväetis. Vrd .ette

lets <letsi, .letsi> kiin, peerunuga ▪ Letsigä iä piirgu lõegata Kiiniga on hea peerge kiskuda (pakust). Vrd kiin2

.niistma2 <.niista, nista> niistama, põleva peeru otsast söestunud osa näpistama ▪ Nista piirgu! Niista peergu!

piirg <piiru, .piirgu>
1. peerg ▪ Vanal aal põlõtati piirgu Vanal ajal põletati peergu; Kiinigä iä piirga lõegata Kiiniga on hea peerge lõigata; Piiruga jõstuti tuas üläl, mitte kellegil olõss muud tuld Peeruvalgel tehti toas käsitööd, mitte kellelgi muud tuld ei olnud
2. kangaspuude osa ▪ Tihva piirud Puuliistud niite vahel (lõimelõngade hoidmiseks)

põlõtama <põlõta, põlõta> põletama; (valgustuseks) põleda laskma ▪ Tänä jõlus jõlm, tulõb õonavarrõd ää põlõta Täna on ilus ilm, tuleb kartulivarred ära põletada; Vanal aal põlõtati piirgu Vanasti põletati peergu || piltl ▪ Magõdaga üeldi sedä et pidi naha ää põlõtama või Mageda hülgerasva kohta öeldi seda, et see pidi naha ära põletama (pidi pastlanahale halvasti mõjuma)

.süütämä <süüdätä, .süütä> süütama ▪ Teene inime süütäs teeselt puõlt küljest Teine inimene süütas teiselt poolt küljest (peergu)

tui <tui, tuid> tuvi ▪ Ljõnnõs tuid kolõ julgõd Linnas on tuvid väga julged; Tui ljõnda vähä Kihnus Kihnus on vähe tuvisid; Vana tüdrik taeva tui, vana poiss ond põrgu nui (knk) Vanatüdruk taevatui, vanapoiss on põrgunui

tulõ|raud <tulõ|rava, tulõ|.rauda> pilak, peerupiht ▪ Tulõravass oiti piirgu Pilakus hoiti peergu

vana|poiss <vana|poesi, vana|.poissi> vanapoiss ▪ Vana tüdrik taeva tui, vana poiss ond põrgu nui (knk) Vanatüdruk taevatui, vanapoiss on põrgunui

vaᵉrp <varbi, .varpi> varpankur ▪ Põrgu eng, nutt ei aita, vaᵉrp vällä! Põrgu hing, nutt ei aita, varpankur välja!. Vrd vaᵉrp|.ankur