[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

arakas <araka, arakast> harakas (Pica pica) ▪ Mia nägi eele arakast Ma nägin eile harakat; Varõsõlõ valu, arakalõ aigus, mustaljõnnulõ muu tõbi Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muu tõbi (ravitsemise sõnad); Arakas aitõs, änd välles (mõistatus) Harakas aidas, saba väljas (= võti). Vrd kiits|arakas

kala|kuᵉrg <kala|kurõ, kala|.kurgõ> haigur (Ardea vinerea) ▪ Mia nägi kalakurõ pesä kua Ruhnus kuusõ aru piäl Ma nägin ka haigru pesa Ruhnus kuuse oksa peal (kuuse otsas)

kana|kuᵉll <kana|kulli, kana|.kulli>
1. kull (Falconiformes) ▪ Kanakuᵉlla neid ond nda paelu et, kissi neid tunnõb Kulle neid on nii palju, et kes neid tunneb; Kõik teesed, kissi maᵉssakatõ jaos ond kullid, ond kihnlastõl kanakullid Kõik teised [linnud], kes mandriinimeste jaoks on kullid, on kihnlastel kanakullid
2. kassi|.piägä kana|kuᵉll öökull, kakk (Strigiformes) ▪ Mia nägi üese õuõs kassipiägä kanakulli Ma nägin öösel õues öökulli

kuõᵉs <kuõsi, .kuõsi>
1. suund; (laeva)kurssRiia kuõsist akkasid laevad nägümä Riia suunast hakkasid laevad paistma; Näin raha siäl kuõsi piäl, kus ennemä sie kõlin oli Nägin raha just selles suunas olevat, kust enne see kõlin kostis || kaldamärk asukoha määramiseks merelMuᵉtta aadõs pannassõ mua piält kuõᵉs Võrke merre lastes pannakse maapealne kaldamärk paika; Kirikutoᵉrn ja veske, kolõ iäd kuõsid Kirikutorn ja veski, need on väga head kaldamärgid. Vt kuᵉrss
2. piltl siht; viis, kommeMõnõd sõnad lähtväd meitegä kuõsi Mõned sõnad lähevad meie omadega kokku; Sioksõ kuõsiga elätüd ei sua Sellisel kombel küll elada ei saa; ▪ Sio jutul kuõsi-paika'mtõ põlõ Sinu jutul pole aru ega otsa (jutul pole mõtet sees)

käest
1. määrs käest, valdusestMajad laguvad käest ää, põlõ'mtõ miest kõrvõs Majad lagunevad käest ära, pole meest kõrval (lesknaisel); Kaibas kohto ning võttis käsikivi käest ää Kaebas kohtusse ja võttis käsikivi [teise] käest ära
2. tagas (kellegi) valdusest, kasutusest; meelevallastMajaplaᵉts ollõ külämieste käest kaobõldud Majaplats olnud külameeste käest kaubeldud; Juudi käest sai tingis ulga odavamini osta Juudi käest sai tingides hulga odavamini osta; Mia olõ mere käest küll nuhõlda suan Ma olen mere käest küllalt nuhelda saanud
3. tagas (millegi) lähtumisest (kelleltki)Vanaeit küsüs mio käest, kas mia näin nende anõsi Vanaema küsis minu käest, kas ma nende hanesid nägin

pitkiline <pitkilise, pitkilist> piklik; pikkSie kua siokõ pitkiline, teesed ond ümmärgusõd See on ka selline piklik, teised on [näost] ümmargused; Mia nägi küll, et auk läks ikka pitkiliseks ning pitkiliseks ning viimes kadus kivi ää Ma nägin küll, et auk läks ikka pikemaks ja pikemaks ja viimaks kadus kivi ära

sandist sandisti, halvastiKüll tämä võib ikka sandist üeldä Küll ta võib ikka halvasti öelda ||Mia nägi sjõnd ette sandist unõs Ma nägin sinust väga halba unes (sinust halba und)

tirit <tiriti, tiritid> van räästapääsuke (Delichon urbika) ▪ Mia nägi tänä tiritid Ma nägin täna räästapääsukest. Vt .piästlik

uni <unõ, und> uniMia nägi ingelt unõs Ma nägin unes inglit; Mia nägi sjõnd ette sandist unõs Ma nägin sinust halba und; Uni piäle ei tulõss Uni peale ei tulnud; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (knk) Istu ka, muidu viid meie laste une ära


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur