[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

eit <eede, .eite> vanaema; vanem naine (emana, abikaasana)Eit keträs terve kuõndla takku õhtaga ää Vanaema keträs terve takukoondla õhtuga ära; Eit sõtkub leibä Vanaema sõtkub leiba; Mede eit läks tänä maesõmalõ aganu oᵉtsma Meie ema läks täna mandrile aganaid otsima. Vt mamma; vana|emä

kannikas <kannika, kannikast>
1. leib; üle terve pätsi lõigatud viilakasMia tahtsi kannikast leibä Ma tahtsin leivaviilu; Katskõ külä kannikast kua Maitske külaleiba ka (= teise pere leiba) || nuõriku kannikas leib või sai, mida isamehe naine jagab pulma teisel päevalRaha aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama – kõikõlõ pulma väele Raha kogutakse [pulmalistelt] enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama kogu pulmarahvale
2. piltl (eba)õnnestumise kohtaSai kannika käde Sain kannika kätte (läks halvasti); Sie maksis talõ kannika See läks talle kalliks maksma; Viimne ots maksab kannika Ootamine tasub end ära

kooso <kooso, koosot> vana naine; vanaeitSiokõ kooso sua'mtõ enäm üksi elätüd Selline vanaeit ei saa enam üksi elatud

mõrd <mõrra, .mõrda>
1. mõrdKolm liiki mõrdu nõutsi ää Tühjendasin kolm jada mõrdu ära; Mõrra liik Mõrraliik (mõrra kõik osad üheskoos); Mõrra ljõna Mõrralina || .mõrdu .aama mõrdu merre laskma || .mõrdu .püüdmä mõrdadega kala püüdma
2. hlv liiderlik naineJaᵉnsu oli ljõnnast ühe vana mõrra käde suan Jantsu oli linnast ühe vana mõrra kätte saanud
3. van fokk- ja priitpurjega tekita purjekas; võrgulaevKas tede mõrd kua Tibrikä lähäb? Kas teie võrgulaev ka Tibrikässe läheb?

naenõ <naesõ, naist> naineKihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastega ka teed käies; Umiku naesõd aasid lamu randas kogo Hommikul ajasid naised rannas adru kokku; Pulmõs naestõl kirjutõt käüsed käe Pulmas on naistel kirjatud käised seljas

proua <proua, prouat>, prõua <prõua, prõuat> van proua; kõnek linnariides naineMiol tulid ljõnnas vasta kaks suurt prouat Mulle tuli linnas vastu kaks uhket prouat; Kihnus oli üks aenukõ prõua, ennemä oli mõisaprõua, päräst oli kirikuärrä prõua Kihnus oli üksainus proua, varem oli mõisaproua, pärast oli kirikhärra proua

tüdrik <tüdriku, tüdrikud; mitm om tüdrikäte ~ tüdrikutõ>
1. tüdrukTüdriku patsilint oli juustõst ää kadun Tüdruku patsilint oli juustest kadunud; Egä tüdrik ei sua uiu alla Iga tüdruk ei saa uiu alla (iga tüdruk ei saa mehele); Suurõmad tüdrikud käösid ikka taᵉntsmõs juba Suuremad tüdrukud (neiud) käisid ikka juba tantsimas; Ljõnaküläs igänes nuõri tüdrikä Linakülas on palju noori tüdrukuid
2. vallaline naineSie jäi vanaks tüdrikuks jälle See jäi vanatüdrukuks; Tüdriku laps Tüdrukulaps (vallaslaps)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur