[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

.kievä määrs ägedalt, kangesti; vägaMioga akati kievä taplõma Minuga hakati ägedalt riidlema; Sai mioga kievä vihalõ Ta sai minu peale väga vihaseks; Ikka kievä rutt, ei põlõ aega ümber uata Alati tuline rutt, pole aega ringi vaadata; Lastõl oli kievä iä miel Lastel oli kangesti hea meel

.kohta tagas
1. kohta (osutades isikule või esemele)Teese kohta ei tohe toᵉhm üelda egä ahviks sõemata Teise kohta ei tohi rumal öelda ega teist ahviks sõimata
2. kohta (mingeid asjaolusid arvestades)Kjõrp oma suurdusõ kohta kõegõ kangõm kargama Kirp on oma suuruse kohta kõige kangem hüppama
3. kohale (üles); kohakuti, lähedaleSeajalg pandi kampiisi kohta tjõlkma, siält lõegati supissõ Seajalg pandi kambüüsi kohale rippuma, sealt lõigati supi sisse; Puaᵉt loksos siäl üläl ning akkas mio kohta jõudma Paat loksus seal avamerel ja hakkas minuga kohakuti jõudma (merehädalisest)
4. (terviku iseloomustamine osahulga kaudu)Tulõss üe kohtagi silmä sisse uni Uni ei tulnud silma sisse öö jooksulgi (Ei saanud kogu öö silmatäitki magada)

kuri <kurja, .kurja> kuri; vihaneTämä ei olõss kuri mies, aruta iä mies oli Ta ei olnud kuri mees, väga hea mees oli; Mia ei mäletä, et eit olõks mioga mõnõkorra kuri oln Ma ei mäleta, et vanaema oleks minuga vahel kuri olnud; Ärg läks kurjaks Härg läks vihaseks; Englis ohvitser tuln rannast, oln kuri selle soldatiga Inglise ohvitser tulnud rannast, olnud kuri selle soldatiga

.lahkõst
1. lahkelt, sõbralikultEtte lahkõst riäkis mioga Ta rääkis minuga väga lahkelt
2. kergesti, hõlpsastiTuul andis küll lahkõst Kihnu tulla, aga nda paelu triivis lae ää, et piäss Kihnu kurssi kindi’mte Tuul lasi küll kergesti Kihnu tulla, aga nii palju triivis laeva kõrvale, et see ei pidanud Kihnu kursist kinni

mia ~ ma ~ <mio ~ mu, mjõnd; sisseü .miossõ ~ .mussõ, alaleü .miolõ ~ mulõ, kaasaü .mioga ~ muga> minaMia tie küll küläjutta kua, aga kõik mitte põlõ mio jutud Mina teen küll külajutte ka, aga [ega] kõik ei ole minu jutud; Kül'mä tiä Küll ma tean; Sia usu miossõ mitte natukõst Sa ei usu minusse mitte natukestki (mitte sugugi); Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu; Tulõ muga seltsis sauna Tule koos minuga sauna

mõnõ|korra mõnikord, (vahete)vahelMõnõkorra tulõb siokõ magusa isu et Mõnikord tuleb kohe selline magusa isu et; Mia ei mäletä, et eit olõks mioga mõnõkorra kuri oln Ma ei mäleta, et vanaema oleks minuga vahel kuri olnud

nõu1 <nõu, nõu>
1. nõu, nõuanne; seisukoht, arvamusSiis pidäsime nõu, mis toᵉnt sa nüüd tied Siis pidasime nõu, mis tont sa nüüd teed || .nõudu, .nõudus ~ nõus nõusse, nõusÕdõ lüen nõudu kua, aga siis kahatsõn Õde hakanud ka nõusse, aga hiljem kahetsenud; Vägä mia olõks nõus sioksõss majas elämä Ma oleks väga nõus sellises majas elama; Kui mioga nõudus olõtõ, siis tieme asja ää Kui minuga nõus olete, siis teeme asja ära
2. kavatsus, mõteJättis merele minemise selless korrass nõuks Ta jättis merelemineku selleks korraks nõuks (ei teinud mõtet teoks)

.vaidlõma <vaiõlda, .vaidlõ> vaidlemaEnnemä jõvab vassikaga võedu juõsta kui sioga vaiõlda Enne jõuab vasikaga võidu joosta kui sinuga vaielda; Ikka'mtõ vaidlõg mioga Ära vaidle minuga kogu aeg


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur