[KES] Kihnu sõnaraamat

.antspakk|pill <.antspakk|pilli, .antspakk|.pilli> laeva ankruvinn, ankrupill (mida pööratakse ühe hanspaagiga) ▪ Vähämätel laevõl antspakkpillid Väiksematel laevadel on ankrupillid

kannikas <kannika, kannikast>
1. leib; üle terve pätsi lõigatud viilakas ▪ Mia tahtsi kannikast leibä Ma tahtsin leivaviilu; Katskõ külä kannikast kua Maitske külaleiba ka (= teise pere leiba) || nuõriku kannikas leib või sai, mida isamehe naine jagab pulma teisel päeval ▪ Raha aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama – kõikõlõ pulma väele Raha kogutakse [pulmalistelt] enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama kogu pulmarahvale
2. piltl (eba)õnnestumise kohta ▪ Sai kannika käde Sain kannika kätte (läks halvasti); Sie maksis talõ kannika See läks talle kalliks maksma; Viimne ots maksab kannika Ootamine tasub end ära

nuõda|lae <nuõda|laeva, nuõda|.laeva> suurem maalaev, mida kasutati noodaveol, noodalaev ▪ Siärekülä nuõdalae läks räämetegä Pärnü Sääreküla noodalaev läks räimedega Pärnusse. Vrd mua|lae; püerüse|lae

pugi-pugi nali, mida lastele peaga vastu kõhtu pugedes tehakse, samal ajal „pugi-pugi” öeldes

püerüse|lae <püerüse|laeva, püerüse|.laeva> väiksem maalaev, mida kasutati noodapüügil, pöörisnoodalaev ▪ Püerüse lae sõitis vällä Pöörisnoodalaev sõitis merele. Vrd mua|lae; nuõda|lae

sie <selle, sedä> see ▪ Selle aasta poesid võtvad igänes naisi Sel aastal võtavad paljud poisid naise; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist || sedä ... sedä (liitsidesõnas) mida ... seda ▪ Sedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda enam tahad

suur|rätik <suurõ|rätiku, suurt|rätikud> suurrätik, telgedel kootud villane nelinurkne narmastega rätik, mida kasutatakse kolmnurkseks kokkupandult ▪ Tämä võttis siis suurõrätiku ümber Ta võttis siis suurrätiku ümber

.toᵉhtma <.tohti, tohe>
1. tohtima, lubatud olema ▪ Tänäve tohtsimõ meie kua juba sedä tehä Tänavu tohtisime me ka juba seda teha (viljavihke siduda); Kas toᵉhtka meie kua minnä uatama Kas meie ka tohiks vaatama minna; Kas mia õuõ süemä tohe minnä? Kas ma õue sööma tohin minna?
2. (hrl eitavas lauses) osutab millelegi, mida ei saa või ei sobi teha ▪ Jõululaupa ei tohe paljastõ jalgõga olla Jõululaupäeval ei või paljaste jalgadega olla; Laps ei tohe nuaga mängä Laps ei tohi noaga mängida; Kaptõn ju tohtidõ enne laevast ää tulla mitte, pidäde viimne mies olõma Kapten ei tohtivat ju varem laevast ära tulla, pidavat viimane mees olema
3. julgema, söandama ▪ Pimedässe mia üksi ei tohe minnä Pimedasse ma üksinda ei julge minna; Ükski põlõ tohtin minnä'mte ärgä randa viimä Ükski pole julgenud minna härga randa viima; Viimess tahenes naa ää, et tohtsid koo minnä Lõpuks tahenes niipalju ära, et julgesid koju minna (vette kukkunud lapse riietest)

vjõll <vjõlla, .vjõlla> (lamba)vill ▪ Vjõll ond rambast pestüd, teese sordi ehk annab käde Vill on halvasti pestud, teise sordi ehk annab välja; Naesõd akkavad vjõllu kuaᵉrma Naised hakkavad villu kraasima; Naaritsõ oinakoti vjõlla kördipaelassõ, siis poesid panad sjõnd tähele Punu oinakoti villa seelikualuspaela sisse, siis panevad poisid sind tähele || nahk|vjõllad parkimisele minevatelt nahkadelt eemaldatud villad, mida saadi Pärnu nahatööstusest ja mida kasutati mandrile omaste kirjadega labakute kudumisel