[KES] Kihnu sõnaraamat

.kaugõl kaugel, pika maa või ajavahemiku taga; kaugele ▪ Siäl kaugõl, kaugõl merel (rahvalaulust) Seal kaugel, kaugel merel; Sjõnna kolõ kaugõl sõoda Sinna on väga kaugele sõuda; Kelläaeg üsä kaugõl juba Kell on juba üsna palju (palju aega on kulunud). Vrd .kaugõlõ

koht <koha, .kohta>
1. talukoht (eeskätt selle maa) ▪ Vanõmad kohad juba mjõtu korda jaetud Vanemad talukohad on juba mitu korda ümber jagatud
2. töö- või teenistuskoht ▪ Kuõlis ollõ küttäjä koht suaja Koolis olevat kütja koht saadaval

liiv <liiva, .liiva> liiv ▪ Liivaga ning tuhaga õerus suab puu ristad puhtas Liiva ja tuhaga hõõrudes saab puunõud puhtaks; Lapsõd mängn liiva aukus Lapsed mänginud liivaaugus || liivane maa ▪ Sasi sii liiva kõrbõtõ piäl ikka kasvab! Mis siin liivastel maadel ikka kasvab!

luaᵉs1 <luanõ, luant> vesine madal maa; täiskasvanud lahesopp; loik ▪ Pardid oovad Ristinä luadõs Pardid ujuvad Ristinä lahesopis; Abaja ond vee luaᵉs, muda põhjõs Abajas on lahesopp, muda põhjas; Üese nda paelu satn, et luanõd ond muas Öösel on nii palju sadanud, et loigud on maas

maha
1. maapinnale; maa sisse ▪ Meri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kallast); Tieme tänä vilja maha Teeme täna vilja maha || maha .jätmä loobuma, hülgama ▪ Pidi ikka tüdriku ää võtma, äkest jättis maha Pidi ikka tüdruku ära võtma, [aga] äkki jättis maha || maha .suama valmis saama ▪ Niitäjäsi vähä, õhtas eenämuad maha ei sua Niitjaid on vähe, õhtuks heinamaaga valmis ei saa (ei saa heinamaad niidetud)
2. järele, alles ▪ Kui vesi alt ää kuevab, siis jääb iä korgõ maha Kui vesi alt ära kuivab, siis jääb jääkohr järele
3. pealt ära ▪ Võta pada tulõlt maha Võta pada tulelt ära; Kui iirissüet njao piäl, rõhutassõ kõvasiga aigõd kohta, siis üsä nagu pühitässe maha näo piäl Kui sammaspool on näo peal, siis surutakse kõvasiga haigele kohale, siis just kui pühitakse see näo pealt ära

mua <mua, muad>
1. (mais)maa; sisemaa ▪ Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält vällä minnä Sellise uduse ilmaga ei maksa maalt merele minna; Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska piltl Tormiga ei maksa maa äärest küüsi lahti lasta (merele minna)
2. maakoht, kant ▪ Meie käösime räämetegä Talina muass Me käisime räimedega Tallinnamaal (st räimi müümas)
3. maapind, pinnas; põllumaa ▪ Meite suarõ mua ond üsä kivine ning liivanõ Meie saare pinnas on päris kivine ja liivane; Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas nii koledasti tuiskama, et ei olnud maad ega taevast näha || muani maani, väga pikk ▪ Kört muani loha selges Maani kört seljas [järel] lohisemas
4. maatükk (omandina), krunt ▪ Eede mua piäl kasvab paelu kasõpuid Vanaema maa peal kasvab palju kaski; Muadõ rent oli maksõtud Maarent oli makstud
5. muast madalast maast madalast, lapsest saadik ▪ Kihnu tüdrikud kasun muast madalast suurõ tüegä Kihnu tüdrukud on maast madalast kasvanud suure tööga

mua|tuul <mua|tuulõ, mua|tuult> maa poolt puhuv tuul (idast, ka kirdest või kagust) ▪ Muatuulõd talvõ külmäd Maatuuled on talvel külmad (toovad külma); Mua tuulõga akkab vesi meres müenmä Maatuulega hakkab vesi meres mõõnama; Muatuul kjõsub paod lahti Maatuul kisub [jää]praod lahti

õuõ|aid <õuõ|aa, õuõ|.aida> (õue)aed, maa maja ümber ▪ Õuõaa nurkõs ond mullaunnik Aianurgas on mullahunnik; Õuõaida ei niidä kiegi enäm käsitsi Aeda ei niida keegi enam käsitsi; Õuõ aast akati kõegõ ennemä lehmäle ede niitmä Õueaiast hakati kõige enne lehmale [rohtu] niitma. Vrd aid