[KES] Kihnu sõnaraamat

.aastanõ <.aastasõ, .aastast> aastane ▪ Maᵉnn juba kahe aastanõ, aga ei akka riäkmä Mann juba kaheaastane, aga ei hakka rääkima; Papa läks viieaastasõ Hannõsõgõ sadama puati väᵉrvmä Vanaisa läks viieaastase Hannesega sadamasse paati värvima

aeg <aa, .aega>
1. ajalõik; teatud periood; ilm ▪ Kueva aaga ond iä einä tehä Kuiva ajaga on hea heina teha; Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Tämäl ollõ ikka rutt aeg Tal olevat ikka kiire aeg; Mia oli parajutõ kois pitkes, kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti kois pikali, kui algas torm; Läks lendäväks aaks Läks tormiks
2. kasutada olev aeg, ettenähtud ajalõik ▪ Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ aega ändä aogu piäle panna piltl Rahmelda iga päev sedasi, et ei ole aega hända augu peale panna; Ei sua enäm aega anda Ei saa enam aega anda || .aega .tienmä aega teenima ▪ Tämä oli sõjaväes aega tienmes Ta oli sõjaväes aega teenimas
3. ajahetk, moment; tähtaeg ▪ Tüe olga õigõd aega tehtüd Töö olgu õigeks ajaks tehtud; Õonad tulõb õigõ aaga maha panna, siis ei ussita naa paelu ää Kartulid tuleb õigel ajal maha panna, siis ei ussita nii palju ära (traatuss ei tule sisse) || kellaaeg ▪ Mis kellu aast ta ljõnna lähäb? Mis kellast ta Pärnusse läheb? || oma .aega ▪ Lehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel)

aganad mitm <aganatõ, aganu> aganad ▪ Mede eit läks tänä maesõmalõ aganu oᵉtsma Meie ema läks täna mandrile aganaid otsima; Aganatõ piäle taris pala vesi panna, siis lehm süeb paelu paramini Aganatele tuleb kuuma vett peale kallata, siis lehm sööb palju paremini; Aganatõst sai viel luõmõlõ süemist Aganatest sai veel loomasööki

aid <aa ~ aja, .aida>
1. piirdeaed, tara ▪ Selle aassõ lähäb puaᵉr kerä ruati Selle aia sisse läheb paar kera traati (selle aia tegemiseks); Ruavi Riõt läks piotõ aa iärt, käüsed olid käe Kraavi Reet läks piki aia äärt, pluus seljas. Vrd püst|aid
2. püüniste hoiukoht, mõrrakoht ▪ Meres mõrra aad terven kasun Meres on mõrraaiad täiesti täis kasvanud (vetikaid täis). Vrd võrgu|aid
3. viljapuu-, marja-, köögiviljaaed; peenramaa ▪ Putkõd õitsõvad aidõs Putked õitsevad aias; Meitel ond õmbu aidõs võrkkiige Meil on õunapuuaias võrkkiik; Viis vendä lähtväd ühte aida (mõistatus) Viis venda lähevad ühte aeda (= käelaba ja kinnas). Vrd õuõ|aid

akõ <.akna, akõt> aken ▪ Tie akõ lahti, suab terä värsked õhku Tee aken lahti, saab terakese värsket õhku; Naa kui ahe kuumas sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks läks, pandi aken ette ja hakati saunas käima; Mis sia teste aknast sisse vahed? Mis sa teiste aknast sisse vahid?

ap.rill <aprilli, ap.rilli> aprill ▪ Rokk Sitigä läks ta ise kua neljäteistmendä aasta keväde aprillis Rock City'ga läks ta ise ka neljateistkümnenda aasta kevadel aprillis (Kihnu Jõnni viimasest laevast). Vrd juri|kuu

aru1 <aru, aru>
1. aru, mõistus ▪ Luõmal ikka luõma aru Loomal ikka looma aru; Ise juba suur mies, aga üsä lapsõ aruga Ise juba suur mees, aga üsna lapse aruga || arvamus; arusaam ▪ Oma arust jõrmus targad kõik Kõik on omast arust hirmus targad; Mio arust ei põlõ sie õigõ Minu arvates pole see õige
2. selgus, teadmine; mõistmine ▪ Miol kadus terven aru käest ää Mul kadus selgus päris käest (kõik läks sassi) || aru .suama aru saama, taipama ▪ Kuasiku Mita oli iä ambatõmbaja, suass arugi, kui juba välles oli Kaasiku Mita oli hea hambatõmbaja, ei märganudki, kui [hammas] juba väljas oli; Kui muedu aru sua’mtõ, tulõb nuuti anda Kui muidu [loom] ei taipa, tuleb nuuti anda
3. arvestus; kord ▪ Selles arus meie olimõ Tukkõ kohtõs, üks nelikümmend verstä siipuõl Riiga Selle arvestuse järgi me olime Tukkõ kohal, umbes nelikümmend versta siinpool Riiat; Siäl vist üsa ullu aru jõlma Mannita Seal on vist üsna hull kord ilma Mannita (korratus, suur segadus); Kui’mtõ oma tagant korista, kaob ühe terä aaga aru käest ää Kui enda järelt ei korista, kaob varsti kord käest ära

.astminõ <.astmisõ, .astmist> astumine, samm ▪ Üks läks tied kaodu sioksõ vana inimese astmisõga oli Keegi läks mööda teed, oli sellise vanainimese astumisega

asõmõ|.riided mitm <asõmõ|riiete, asõmõ|.riidid> voodiriided ▪ Kui vähädegi võtta oli, pandi jõulus ikka uiõd asõmõriided sängü Kui vähegi võtta oli, pandi jõuluks ikka uued voodiriided sängi; Asõmõ riided olid kõik naa paelu kui asõmõsõ läks, et kaks või kolm tekki pidi ikka olõma Voodiriided olid kõik olemas, nii palju kui voodisse läks, et kaks või kolm tekki pidi ikka olema (pruudil kaasavaraks). Vrd sängü|.riided

ede2
1. määrs ette; ruumiliselt või ajaliselt ettepoole ▪ Lasõ oma obo ede! Lase oma hobune ette (minust mööda)!; Täpselt jõstus miolõ ede Istus mulle täpselt ette; Kört iest kulun, taris uus laid ede aada Seelik eest kulunud, tarvis uus laid ette ajada; Mia otsõ tulõ, ennemä taota lehmele korra ühte ede Ma kohe tulen, enne viskan lehmadele veel midagi ette || jalgu, tüliks ▪ Ää tulg miolõ ede praegu! Ära tule mulle ette praegu! (hoia eemale)
2. tagas ette ▪ Juõsug mitte autu ede! Ära jookse auto ette!; Ise läks sängü, mjõnd pani sängü ede valvama Ise läks sängi, mind pani sängi ette valvama; Täpselt tuli mio ede seismä, näess mia enäm tantsu egä kedägi Tuli täpselt minu ette seisma, ei näinud ma enam tantsu ega midagi; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas puu vastu muhu otsa ette; Siis ju olõss autusi egä kedägi, obo lüedi ratastõ ede ning Siis ei olnud ju autosid ega midagi, hobune pandi vankri ette

eit <eede, .eite> vanaema; vanem naine (emana, abikaasana) ▪ Eit keträs terve kuõndla takku õhtaga ää Vanaema keträs terve takukoondla õhtuga ära; Eit sõtkub leibä Vanaema sõtkub leiba; Mede eit läks tänä maesõmalõ aganu oᵉtsma Meie ema läks täna mandrile aganaid otsima. Vt mamma; vana|emä

.eitmä <.eitä, eedä>
1. heitma, (hooga) viskama, loopima; lööma; laskma ▪ Nuõrik läks pähkli eitmä Noorik läks pähkleid heitma (teisel pulmapäeval viskas noorik rehalast pulmarahvale pähkleid); Ää eitüg terven vett maha Ära vala kõike vett maha; Ei maksa märjä rohossõ maha eitä Ei maksa märja rohu peale pikali visata; Risti ede eitä Risti ette lüüa; Eitis põlvõli Laskus põlvili; Kas eedäme mutid sisse ve? Kas laseme võrgud sisse või?; Eedä terä viel keresele Viska veel veidi kerisele (vett). Vrd .taotama || ede .eitmä etteheiteid tegema, nurisema ▪ Miol põlõ talõ kedägi ede eitä Mul pole talle midagi ette heita || .alla ~ maha .eitmä järele andma ▪ Põlõ naa alla eitä kiegi Pole nii järeleandlik keegi; Tämäst põlõ maha eitä kedägi Ta ei anna järele (ei loobu millestki)
2. välku lööma ▪ Raskõst eedäb tänä õhta Kõvasti lööb välku täna õhtul; Küll eedäb valgõst Küll lööb valgelt (välk lööb taeva valgeks)

eng1 <enge, .enge>
1. hingamine; hingetõmme ▪ Poiss akkas naerma ning tõmbas engegä levä tükü kurku Poiss hakkas naerma ja tõmbas hingetõmbega leivatüki kurku (leib läks hingekurku) || eng .kindi hinge kinni pidades ▪ Eng kindi uõtasimõ nüüd siäl Ootasime nüüd seal, hing kinni (julgemata hingata) || eng punõga .kaelas hing paelaga kaelas ▪ Enne uõpi tahtsimõ eenäd kogo suaja, päräst oli eng punõga kaelõs Enne vihmahoogu tahtsime heinad kokku saada, pärast oli hing paelaga kaelas (hing rinnus kinni) || paha engegä hädavaevu ▪ Saemõ paha engegä laidõ alla torma varju Saime hädavaevu laidude alla tormivarju. Vrd .ühte|.enge
2. hing, eluvaim ▪ Angõrjas nda vjõsada engegä Angerjas on väga visa hingega; Inimese eng ei surrõ Inimese hing ei surevat. Vrd elu|vaim || .enge .võtma hinge võtma, tapma ▪ Meil oli ikka oni abiss sial enge võtmõs Meil oli ikka onu abiks sealt hinge võtmas (siga tapmas)
3. inimene, isik ▪ Nimekirjas oli nelikümmen enge Nimekirjas oli nelikümmend inimest; Mitte inimese enge põlõ kusagil oln Mitte üht inimhinge pole kusagil olnud

ett|aga napilt, vaevalt; hädavaevalt ▪ Ettaga sai saona kütetüd, kui pime käe Vaevalt sain sauna köetud, kui juba läks pimedaks; Ettaga liigutab, vana krono Vaevu [veel] liigub, vana hobune

idä <idä, idä> kirre; kirdetuul ▪ Idäst läks selgeks ning põlõtaja külmäks Kirdest läks [ilm] selgeks ja põletavalt külmaks; Idägä oli sumba ää viin Kirdetuulega oli [meri] kalasumba ära viinud

idä|tuul <idä|tuulõ, idä|tuult> kirdetuul ▪ Idä tuulõga läks põlõtajaks külmäks Kirdetuulega läks [ilm] põletavalt külmaks

igi <igi, igi>
1. higi, higipisar ▪ Käüsed läksid igigä koltsõks Pluus läks higist kollaseks; Saun oli parajutõ siokõ, et võttis iästi igi lahti Saun oli selline paras [kuum], et võttis hästi higi lahti; Mia oli igi tävegä, egä karva otsõs oli tjõlk Ma olin üleni higine, iga karva otsas oli tilk
2. ihe, ihumispuru ▪ Käiä igi jäi molli põhja Käiaihe jäi küna põhja. Vt ihe

igäv <igävä, igäväd> igav, üksluine; tüütu ▪ Sie pidu olõskid suurõm asi, igävä võitu oli See pidu ei olnudki suurem asi, oli igavavõitu; Meitel läks aeg igäväks käde Meil läks aeg igavaks kätte

ihu <ihu, ihu>
1. keha, kere ▪ Sie suutäüs viina läks terven ihusõ See suutäis viina läks kõik keresse; Sie panõb tämä ihu üppämä (rahvalaulust) See paneb ta ihu hüppama; Aas ihu imelikuks Ajas ihu imelikuks (erutas seksuaalselt); Must ihu, valgõ särk (mõistatus) Must ihu, valge särk (= lumi maas) || ihu (ning) engegä kõigest väest, jäägitult ▪ Kõik olid ihu ning engegä mängü juurõs Kõik olid ihu ja hingega mängu juures; Lapsõd olõks kua ihuengegä pidulõ läin, aga suass’mtõ Lapsed oleksid ka kõigest hingest peole läinud, aga ei saanud
2. viljaliha, sisu ▪ Õonaihu oli terven ussi auka täüs Kartul oli üleni ussiauke täis; Miolõ mieldiväd koltsõ ihuga õonad Mulle meeldivad kollased kartulid

.iäste ~ .iästi
1. hästi, korralikult ▪ Sie ahõ ei küpsetä iäste leibä See ahi ei küpseta hästi leiba; Ei põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi
2. hästi, täiesti, väga (rõhutavalt) ▪ Saun tieb kondid iästi pehmes Saun teeb kondid päris pehmeks; Peseme ennätsi iästi puhtas Peseme end täiesti puhtaks

jahama <jahada, jaha> käsikivil jahvatama ▪ Läks käsikiviga ljõnnasi jahama Läks käsikiviga linnaseid jahvatama; Nüüd põlõ paelut kedägid jahada, sest kõik ostvad puõest jahu ning käüäd veskel jahvatamõs Nüüd pole suurt midagi käsikivil jahvatada, kõik ostavad jahu poest ja käivad veskil jahvatamas. Vrd jahvatama

jala jala, jalgsi ▪ Te lähäte autuga või jala? Kas lähete autoga või jalgsi?; Nüüd oli külmä kua, piäks juba jala üle mere suama Nüüd oli külma ka, peaks juba jala üle mere saama (üle jää); Juhan läks jala mere Juhan läks jala merele (hülgepüügile); Jala meres käümine ond ju tappaja Jalgsi merejäält hülgepüük on ju tappev (ränk töö)

jolks <jolkso, .jolkso>, .jolksam <.jolksami .jolksamid> pikk peenike loom või inimene; vibalik ▪ Kelle siokõ koera jolks piäks olõma? Ei tea, kelle oma selline koeraniru peaks olema?; Üks poesi jolks läks meilt kaodu Üks poisivibalik läks meie talust mööda; Suurõd mehe jolksamid Suured meheloikamid

joᵉnn <jonni, .jonni> jonn; kangekaelsus; kius ▪ Sedä sia said oma jonnist Seda sa nüüd oma kangekaelsusega saavutasid (miski läks untsu)

ju
1. ju, muidugi ▪ Tämä ju usub kõiki, lasõb ennäst kergest tõmmata Ta ju usub kõiki, laseb end kergesti alt tõmmata; Toᵉhm inime mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene ei mõista ju mitte midagi teha
2. juba, küllap ▪ Ju'ka'nd läks juba koo ää Ju ta ikka nüüd läks juba ära koju (arvatavasti läks)

juᵉtt <juti, .jutti>
1. seljajoon, vööt (loomal) ▪ Juᵉtt käüs üle seljä Vööt käis üle selja
2. viirg, vööt ▪ Läks sedäsi, et tulõ juᵉtt oli taga Läks nii, et tulejutt oli taga (läks kiiresti)
3. hoog, kiirus ▪ Mindi igävese jutiga Mindi suure hooga

jõlma|sõda <jõlma|sõja, jõlma|sõda> maailmasõda ▪ Tämä läks teese jõlmasõja aegõs kaduma Ta läks Teise maailmasõja ajal kaduma (jäi kadunuks)

jõud <jõo, .jõudu> jaks, ramm ▪ Aita oma suurõ jõoga koᵉtt rattalõ tõsta Aita oma suure jõuga kott vankrile tõsta; Nüüd akkamõ jõudu katsma Nüüd hakkame jõudu katsuma; Karul ollõ üheksä mehe jõud ning ühe mehe mõistus Karul olevat üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus; Tohmil tohmi jõud Lollil lolli jõud || .jõosõ minema (jõudsast kasvamisest) ▪ Selle väegä läks vili jõosõ Selle väetisega läks vili jõudsalt kasvama (sai kasvujõudu) || tervitus- ja vastussõnu ▪ Iäd (tüe) jõudu, jõudu tüe tegijäle! – Jõudu taris! Head (töö)jõudu, jõudu töötegijale! – Jõudu tarvis!

jõudõ, jõodõ jõudsasti; ruttu ▪ Jõudõ läks pimedäs Ruttu läks [õhtul] pimedaks; Küll sia olõd kjõbõ kuduja, kangas ju jõudõ pikemäs läin Küll sa oled kibe kuduja, kangas nii jõudsalt pikemaks läinud; Päe käüs juba kõrgõs ning lumi sulas jõodõ Päike käis juba kõrgelt ja lumi sulas jõudsasti

kael <kaela, .kaela>
1. kael ▪ Mia ei taha testele sedäsi kaela kondi piäle jäädä piltl Ma ei taha teistele niimoodi kaelakondi peale jääda (koormaks); Kududõs läks kael kangõks Kududes jäi kael kangeks || .kaela, .kaelas, kaelast kaela, kaelas, kaelast (rõivastusest) ▪ Panõ saᵉll kaela, kuõnualunõ terven paljas Pane sall kaela, [muidu] kurgualune puha paljas; Rätikud kaelas Rätikud kaelas; Pärglid ja elmed olid kaelõs nuõrdõl inimestel Pärlid ja helmed olid kaelas noortel inimestel; Tioaegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs ning muudkui valvan rahaauku Teoajal olnud kass kivi otsas, lambarauad kaelas ja muudkui valvanud rahaauku (muistend Turuküla Kassikivist) || ▪ Kaelani märg Üleni märg
2. piltl kitsas koht; mereväin ▪ Pudõli kael Pudelikael; Selle lassi ette pitkält sisse, teesiti olõs Sorgo kaela viin Selle [ankru] lasin väga pikalt sisse, muidu oleks [laeva] Sorgu väina viinud

kali3 <kalju, kaljut> van kalju(rahn), kivipank ▪ Lae läks kali otsa puruks Laev läks [tormis] vastu kaljurahnu puruks

kannatama <kannata, kannata>
1. välja kannatama; vastu pidama ▪ Siis läks juba jõlm nda tormaks, et kannatass enäm sugugi purjut Siis läks ilm juba nii tormiks, et ei kannatanud purje enam sugugi (purjega sõita); Jõvad kannata viel ve? Kas jõuad veel kannatada või? (kas pead vastu?) || taluma ▪ Mia ei või sioksi nalju kannata Ma ei või selliseid nalju kannatada
2. võimalik olema ▪ Iä allõs nõtõr, obosõga ei kannata piäle minnä Jää alles nõrk, hobusega ei kannata peale minna (ei kanna hobust peal)
3. kannatlik olema, oodata laskma ▪ Piäks vihmaga viel terä aega kannatama, suaks kueva luõ kogo Peaks vihmaga veel natuke aega kannatama, saaks kuiva loo kokku

kannikas <kannika, kannikast>
1. leib; üle terve pätsi lõigatud viilakas ▪ Mia tahtsi kannikast leibä Ma tahtsin leivaviilu; Katskõ külä kannikast kua Maitske külaleiba ka (= teise pere leiba) || nuõriku kannikas leib või sai, mida isamehe naine jagab pulma teisel päeval ▪ Raha aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama – kõikõlõ pulma väele Raha kogutakse [pulmalistelt] enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama kogu pulmarahvale
2. piltl (eba)õnnestumise kohta ▪ Sai kannika käde Sain kannika kätte (läks halvasti); Sie maksis talõ kannika See läks talle kalliks maksma; Viimne ots maksab kannika Ootamine tasub end ära

kaodu
1. tagas kaudu; mööda ▪ Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla (küla peal); Lapsõd jõlma kaodu ulkma läin Lapsed läinud mööda ilma hulkuma; Vesi tulõb toro kaodu tuba Vesi tuleb toru kaudu majja
2. määrs mööda; möödas; läbi ▪ Teese umiku olimõ juba Ruhnust kaodu Järgmisel hommikul olime juba Ruhnust möödas; Ehk jälle lähäb sie pauk meitest kaodu Ehk läheb see pauk meist jällegi mööda (õnnetusest); Kõik piäb laskma kaodu minnä Kõigel peab laskma mööda minna (aeg annab arutust); Õigõ aeg läks kaodu Õige aeg läks mööda

kaᵉrp <karbi, .karpi> karp, kaanega kastike ▪ Karbi kuaᵉs läks klõpsti kindi Karbi kaas läks klõpsti kinni; Saemõ selle raha iest karbi õngõsi puõest Saime selle raha eest poest karbi õngesid || ▪ Kärä kaᵉrp nlj krapp, raadiotranslatsiooni reproduktor

kauss2 <kaosi, .kaussi>
1. metalläärisega auk purje nurgas, millest jookseb läbi purjenöör ▪ Voka kauss tulõb tugõvamini kindi penseldä Fokkpurje trossiaugu öös tuleb tugevamini kinnitada; Kärppaela teene ots oli aravõᵉtme otsas kaosist läbi Purje pingutusnööri teine ots läks laevaninas püstpuu otsas olevast öösist läbi (rõngast läbi)
2. saapasilm, öös ▪ Suapalõ pannassõ kaosid sellepäräst, et’mte nahka lõhu Saapale pannakse öösid sellepärast, et mitte nahka lõhkuda (et paelad ei lõhuks pealsenahka)

kehväst halvasti ▪ Sie asi läks teitel küll kehväst See asi läks teil siis küll halvasti

.keskele keskele ▪ Kedäst osas, sie läks keskele Kes pihta sai, see läks [platsi] keskele (pallimängus)

keter <kedrä, .keträ>
1. põlvekeder ▪ Põlvõ kedräs siokõ valu, piäb arsti juurõ minemä Põlvekedras on selline valu, et peab arsti juurde minema
2. värtnakeder ▪ Oki keter läks katki Vokikeder läks katki

kiev <kievä, .kievä>
1. keev, tuline ▪ Kievä veegä turduvad nõuõd ruttu Keeva veega turduvad puunõud ruttu
2. piltl keevaline; äge ▪ Jõlma pani paksuks, kiev torm Ilm läks uduseks, algas äge torm; Ühe korraga sündüs kieväks aaks Järsku läks tormiks

kiht2 <kihi, .kihti> südamik ▪ Mio pliätsi kiht läks katki Mu pliiatsi südamik läks katki (süsi murdus)

kiäritlemä <kiäritledä, kiäritle>
1. keerutama ▪ Ei mõesta praegu rooli, kiäritleb piäle Ta ei oska nüüd roolida, sõidab aga peale kiira-käära
2. ekslema ▪ Läks nda paksuks, et kiäritlesime tükü aega, enne kui sadama saemõ Tuli nii paks udu, et ekslesime tükk aega, enne kui sadamasse saime

.kjõmpus kimpus, hädas ▪ Küll suab selle vallatuma lapsõga kjõmpus oldud Küll selle vallatu lapsega saab veel kimpus oldud; Sie reis läks iästi, olõss kjõmpus ühti See reis läks hästi, me ei olnud kordagi hädas (ei jäänud kordagi hätta)

.kjõnda|kiri <.kjõnda|kirja, .kjõnda|.kirja> kindakiri ▪ Mamma läks testelt kjõndakirja tuõma Ema läks naabritelt kindakirja tooma (mustrit maha kuduma)

kjõrvõs <.kjõrvõ, kjõrvõst; mitm om kjõrvõstõ ~ .kjõrvõtõ> kirves ▪ Kui sioksõd mehed tüese suatõ, kissi mõistõ kjõrvõst puussõ leüä mitte Kuidas [küll] sellised mehed tööle saadetakse, kes ei oska isegi kirvest puu sisse lüüa; Teräv kjõrvõs leväb kivi (vns) Terav kirves leiab kivi; Majas läks kõiki kjõrvõsi taris, puuudõ lõhkmisõ kjõrvõst ning tahumisõ kjõrvõst ning künä kjõrvõga uuristati künä Majas läks kõiki kirveid vaja, puudelõhkumise kirvest ja tahumise kirvest ja künakirvega uuristati küna

kjõsa <kjõsa, kjõsa> kisa ▪ Tehk mitte siokõst kjõsa, kohotad mõnõ ää kua viel Ära tee sellist kisa, ehmatad mõne ära ka veel; Kjõsa läks valjuss Kisa läks valjuks

kobin <kobina, kobinad> kobin || kobina .piäle kobina peale, umbropsu ▪ Sie osas küll kobina piäle See läks küll kobina peale täppi (sai pihta)

.kohtas ~ .kohtõs
1. kohal, peal, üle ▪ Üestäs Sorgo kohtõs eitis Kuskil Sorgu kohal lõi välku; Tjõld kieräb oma pesä kohtõs roho ladvad kogo Tilder keerab oma pesa kohal rohuladvad kokku
2. juures, lähedal ▪ Ühekorra läks siäl Saarna kohtas obo sisse ning Ükskord vajus seal Saarna kohal hobune sisse (läbi merejää)

kroot|.siegel <kroot|.siegli, kroot|.siegelt> grootpuri, laeva tagumine puri ▪ Müristämise uõbiga läks nda valjuks, et lei krootsiegli narmastõks Äikesega läks tuul nii tugevaks, et lõi tagumise purje narmasteks

kuri <kurja, .kurja> kuri; vihane ▪ Tämä ei olõss kuri mies, aruta iä mies oli Ta ei olnud kuri mees, väga hea mees oli; Mia ei mäletä, et eit olõks mioga mõnõkorra kuri oln Ma ei mäleta, et vanaema oleks minuga vahel kuri olnud; Ärg läks kurjaks Härg läks vihaseks; Englis ohvitser tuln rannast, oln kuri selle soldatiga Inglise ohvitser tulnud rannast, olnud kuri selle soldatiga

.kussõ kuhu ▪ Kussõ mia sio asjad tõsta? Kuhu ma sinu asjad tõstan?; Kussõ lähäd? Kuhu lähed?; Sakslasõ iest poeti kussõ kiegi sai Sakslaste eest poeti [peitu] kuhu keegi sai; Ei tiä, kussõ kana munõma akkas Ei tea, kuhu kana munele läks. Vrd kus

.kuõrõm <.kuõrma, .kuõrmad> koorem ▪ Kuõrmameister pidi uatama, et eenä kuõrõm ikka kastis seesäks ning ää’mte laoks Koormameister pidi vaatama, et heinakoorem ikka [vankri]kastis püsiks ja laiali ei laguneks; Ennemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapiäsi noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma järelt viljapäid üles korjama; Obo läks vilja kuõrmaga veskele Hobune läks viljakoormaga veskile. Vrd .kandam; kjõdam

käsi|kivi <käsi|kivi, käsi|kivi> käsikivi ▪ Anna vaesõme käsikivi käde! Anna vaese mehe käsikivi kätte! (muinasjutus); Läks käsikiviga ljõnnasi jahama Läks käsikiviga linnaseid jahvatama

külä <külä, külä>
1. küla ▪ Kihnus küläsi kuus tükkü Kihnus on külasid kuus tükki; Sõjavägi läks külädesse laialõ Sõjavägi läks küladesse laiali
2. koht väljapool kodu ▪ Küläs riägiti siokõst juttu Külas räägiti sellist juttu; Leib lõpõb otsa, piäb küläst lainama Leib saab otsa, peab külast [kelleltki] laenama; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla || külä minemä ehale minema ▪ Poisid lähtväd külä Poisid lähevad ehale (tüdrukute poole) || küläs .käümä ehal käima ▪ Mia käösi Sepäl küläs Ma käisin Sepa peres ehal
3. lastek võõras, külainimene ▪ Külä viib su ää, pistäb kotisse Võõras viib su ära, pistab kotti (öeldi lapsele hirmutuseks)

küüs <küüne, küünt; mitm om künde ~ küüde>
1. küüs; piltl sõrm ▪ Anna kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Anna kaikaga vastu näppe, kui veel kisub (sinu asju); Üeldässe, kui küüned õitsõvad, siis inimesel ühte viga Öeldakse, kui küüned õitsevad, siis on inimesel midagi viga (kui küüntel on valged laigud); Ankur läks küüde vahelt lahti ning lei puruks Õlleankur läks näppude vahelt lahti ja kukkus puruks || ▪ Nuõrik lähäb julgõks, akkab juba küüsi näütämä Noorik muutub julgeks, hakkab juba küüsi näitama (ämmale vastu ütlema) || ▪ Küüned oma kohe Küüned enda poole (ahnel inimesel)
2. teravik ▪ Ankru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Ankruleht roostetab enne läbi kui ankruküüs || (mitm) kultivaator ▪ Põld taris küüdegä üle laska Põld on vaja kultivaatoriga üle käia
3. sälk; soon ▪ Vjõtsa küüs läks katki Vitsaküüs läks katki
4. muster ▪ Kjõnda varrõssõ kuõtassõ küüned sisse Kindavarre sisse kootakse küüned (haakidega muster)

laial, laialõ laiali; hajali ▪ Kõik külädess laial, kissi nad nda ruttu käde suab Kõik on külades laiali, kes nad nii kiiresti kätte saab; Selle piäle läks sie kamp laialõ Selle [pahanduse] peale läks see kamp laiali

laolatama <laolata, laolata> laulatama, kiriklikult abielu sõlmima ▪ Laolatõs nuõrikul puõlpunasõd riided selges Laulatusel on pruudil poolpunased riided seljas (punasel kördil kaks laia tumedat triipu); Nuõrpuaᵉr läks kiriku laolatama Pruutpaar läks kirikusse oma abielu sõlmima; Laolatamas oidvad nuõrpuari piäde kohtas kroona peiupoiss ning veli Laulatamisel hoiavad pruutpaari pea kohal kroone peiupoiss ja veli (peiupoiss on peigmehe ja veli pruudipoolne vallaline sugulane)

.laugõ <.laugõ, .laugõd> lauge, lame (lainest); tasane ▪ Uõᵉp läks kaodu, laenõ jäi laugõs Tormi-iil läks mööda, laine jäi laugeks (lainetus vaibus). Vrd laug

lekk1 <leki, .lekki>
1. plekkanum; mannerg; 10-liitrine piiritusenõu ▪ Piimä lekk läks lainõga ümber Piimanõu läks lainega ümber (paadis); Lekk maksis setse krooni Piiritusenõu maksis seitse krooni (koos piiritusega); Ennemä tuõdi kilu lekkegä ljõnnast limunaati Vanasti toodi linnast limonaadi kiluämbritega
2. plekk (materjal) ▪ Lekist katusi ond Kihnus vähä Plekist katuseid on Kihnus vähe; Panime leki ning riide paegad piäle Panime pleki ja riidepaigad peale (laevakeresse tekkinud auku parandades)

lekk3 <leki, .lekki> lekk, auk laeva keres ▪ Lae sai leki, piäme tokki minemä Laev sai leki, peame dokki minema || lekiks vett läbilaskvaks, lekkivaks ▪ Lae läks kivi otsa ning võttis lekiks Laev läks kivi otsa ja hakkas lekkima; Peksis lainõga laeva lekiks Lainetus peksis laeva lekkivaks

.lendäv <.lendävä, .lendäväd> kõva torm, raju ▪ Sie oli kua üks kolõ vali torm, tämä oli ju lendäv See oli ka üks hirmus tugev torm, see oli ju raju || .lendäv aeg vali torm, maru ▪ Ei tiä, kudas nad sioksõ lendävä aaga Ruhnust tuldud said Ei tea, kuidas nad sellise tormiga Ruhnust tuldud said; Mia aasi parajutõ mõrdu, kui läks vesigarõst lendäväks aaks Ma lasksin parajasti mõrdu merre, kui läänest tuli kõva torm

ligist lähedalt, ligidalt ▪ Üks aorik tuli vasta, nda ligist tuli läbi Üks aurik tuli vastu, aga nii lähedalt läks mööda et

liig <liia, .liiga>
1. omds nimis liigne; liig ▪ Aul laulab naa et liig ond Aul laulab nii, et kohe liigagi || liig aeg torm ▪ Tänä ond liig aeg, ei sua mua piäl püstü seistud Täna on torm, ei saa maa peal püstigi seistud (tuul puhub pikali); Siis läks luõdõst liiaks aaks Siis läks loodest tormiks || .liiga tegemä halba, haiget tegema ▪ Lapsõd pidäväd siis vahti, et'mte varõsõd poegõlõ liiga tie Lapsed peavad siis vahti, et varesed oma poegadele liiga ei tee
2. määrs liiga ▪ Aravõti oli ümmärgunõ puu, käevarrõ suurdunõ või, liig jäme'mte olõss ta Aravõti oli ümmargune puu, umbes käsivarre jämedune, liiga jäme ta ei olnud; Sioksi kuulmisi oli selles laevõs vägä liig paelu Sihukesi [salapäraste häälte] kuulmisi oli selles laevas liiga palju

.liiver|puõᵉm <.liiver|puõmi, .liiver|.puõmi> kliiverpoom; purjepeel ▪ Oli nda vali, et liiverpuõmi pistis lainõssõ Oli nii vali [torm], et kliiverpoom läks lainesse; Liiverpuõmi otsas oli raᵉnts kua Kliiverpoomi otsas oli pärg ka (laeva vettelaskmispeol)

logistama <logista, logista> logistama ▪ Läks vanadõ ratastõga logistõs Läks vana vankriga logistades

.loksma <.lokso, lokso> loksuma; (lainetel) õõtsuma, kõikuma ▪ Vesi akkab tuõriss loksma Vesi hakkab toobris loksuma (kui toobrit kõigutada); Puaᵉt loksos siäl üläl ning akkas mio kohta jõudma Paat loksus seal avamerel ja hakkas minu juurde jõudma (merehädalisest); Südä läks õelaks selle loksmisõ piäle Süda läks pahaks sellest kõikumisest

loovitama <loovita, loovita> uus sihitult ringi käima; uitama ▪ Läks ljõnna piäle loovitama Läks linna peale uitama

luhe <luhe, luhet> hoog, kange tahtmine; kihk, õhin ▪ Riäkis, et võtaks kua naesõ, aga läks sie luhe üle jälle Ta rääkis, et võtaks ka naise, aga läks see õhin üle jälle; Lähäb suurõ luhega Läheb suure hooga; Sassil järjest uiõd luhed, üks lõpõb, teene akkab Sassil on järjest uued tahtmised, üks lõpeb, teine algab

.lõhkma <.lõhku, lõhu>
1. (ära) lõhkuma, katki tegema ▪ Lõhkus mede tuõli ää Lõhkus meie tooli ära; Lõhkma küll kangõd, aga tegemä põlõ ühti Lõhkuma on nad küll kanged, aga midagi tegema pole ühti; Lõhksimõ Seli kivi aidu Lõhkusime Seli kiviaedu (madaraid korjates)
2. midagi intensiivselt tegema; mürgeldama ▪ Lõhub tüed tehä Lõhub tööd teha; Ää lõhkõ sedäsi Ärge niimoodi mürgeldage; Naapaelu meüräsid siäl siss ning lõhksid Nii palju möllasid seal sees ja mürgeldasid (lapsed jõulupõhkudel) || perutama ▪ Obo läks lõhkma Hobune hakkas lõhkuma

lökötämä <lökötä, lökötä> leemendama ▪ Uab läks ukka, üsä lökötäb määgä Haav läks halvaks, üsna leemendab mädast. Vrd liemetämä

lüeberdämä <lüeberdä, lüeberdä> lööberdama, jalgu järele vedades liikuma ▪ Mio jalg läks nda aigõks, et sai ühteviisi lüeberdes viel koo Mu jalg jäi nii haigeks, et kuidagi lööberdades sain veel koju

maᵉst1 <masti, .masti> kaardimast ▪ Mis siol viga mängä ond, ruutu maᵉst terven käe Mis sul viga mängida, terve ruutumast käes (ruutu on saaskopis kõige kõvem mast) || .masti minemä täkkesse, korda minema ▪ Sie läks masti, et võrgud ää tõemõ, kellel sisse jäid, torm lõhkus ää See läks täkkesse, et võrgud ära tõime, kellel merre jäid, lõhkus torm ära

.matskid mitm <.matskitõ, .matskisi> matskimäng, endine pallimäng Kihnus ▪ Mängsime vahest matskisi ning kolmõsamu Mängisime vahel matskisid ja kolme sammu; Matskitõ mängmiseks läks taris vähämält viite last Matskide mängimiseks läks vaja vähemalt viit last (neli nurgas ja ülejäänud keskel, nurkades seisjad üritavad keskelolijatele palliga pihta visata)

miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaad ▪ Lapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistus ▪ Mis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipama ▪ Ää olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mälu ▪ Sie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletama ▪ Kõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)

minemä <.minnä, lähä, (nad) .lähtväd, nud-kesks läin, (kaudne kv) minnäte>
1. minema, liikuma; suunduma ▪ Kussõ meitel muulalõ minnä ond, ikka koo Kuhu meil mujale minna on, ikka koju; Mine pongota lient Mine sega leent (jahutükke peenestades); Teesed lähtväd puhas mere, mis teie viel uõtatõ Teised lähevad kõik kalapüügile, mida teie veel ootate; Mia jäe ikka minemätä Ma jään ikka minemata (ma ei lähe) || ▪ Ning eenätegemisest lähä riäkmägi Ja heinategemisest ei lähe ma rääkimagi (ei tasu rääkidagi) || .alla minemä randa sõitma, randuma ▪ Kirikutoᵉrn ning veske kolõ iäd kuõsid alla minnä Kirikutorn ja veski on väga head kaldamärgid randumiseks || .vällä minemä lõbutsema minema ▪ Tänä õhta tahas üestä vällä minnä Täna õhtul tahaks kuhugi välja minna (lõbutsema) || üle minemä mandrile minema ▪ Kas olõtõ kuuln, kas mõni tänä üle mingä? Kas olete kuulnud, kas keegi võiks täna mandrile minna?
2. (millekski) kuluma, vaja minema ▪ Sepäle minnes lähäb süsi taris Sepale minnes läheb süsi tarvis; Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid kulub palju vähem kui tooreid
3. seisundit, olekut muutma ▪ Mõni ond pissikse kasuga, känni jään Mõni on väikse kasvuga, kängu jäänud; Miol läks kjõnda kiri ukka Mul läks kindakiri segi; Nämäd kartsid selle tuulõga pao lahti minäd Nad kartsid selle tuulega jääprao lahti minevat
4. algama, (peale) hakkama ▪ Läksime Elsingi minemä Hakkasime Helsingisse minema || .lahti minemä ▪ Siis läks süemätegemine lahti Siis algas söögitegemine (läks söögitegemiseks); Ai-ai, miokõ laheng nüüd lahti lähäb! piltl Oi-oi, milline lahing nüüd lahti läheb! (pallimängust)
5. mine tea mine (sa) tea, mine võta kinni ▪ Mine sia neid luõmu tiä Mine sa neid loomi tea (nad on ettearvamatud)

muld <mulla, .mulda>
1. muld ▪ Õmbu aukõssõ sai ruavi mulda vädädä Õunapuu aukudesse sai kraavist mulda vedada || ▪ Läks mulla alla euf Läks mulla alla (maeti maha)
2. piltl rauk, muldvana ▪ Engel vana muld juba, aga üsä kabõ allõs Engel on juba muldvana, aga üsna kõbus alles

muulalõ mujale ▪ Kihnus ond iä elädä küll, mia ei taha muulalõ minnä Kihnus on hea elada küll, mina mujale minna ei taha; Sie läks mõnõsta muulalõ elämä See läks kuhugi mujale elama

.märkmä <.märki, märgi> (üles) märkima; tähisega märgistama ▪ Algusõs katsimõ üles märki, aga lõppus läks jutt naa kiireks Alguses katsusime üles märkida, aga lõpus läks jutt liiga kiireks; Meister märgib tüemehele laeva kuarõ mõõdud ede Meister märgib töömehele laevakaare mõõdud ette. Vrd tähistämä

nuõda|lae <nuõda|laeva, nuõda|.laeva> suurem maalaev, mida kasutati noodaveol, noodalaev ▪ Siärekülä nuõdalae läks räämetegä Pärnü Sääreküla noodalaev läks räimedega Pärnusse. Vrd mua|lae; püerüse|lae

nuõᵉl <nuõlõ, nuõlt>
1. nool ▪ Poesid lassid nuõldõga idisi Poisis lasksid nooltega pöialpoisse; Läks sioksõ valuga nagu üks nuõᵉl Ta läks sihukese valuga nagu nool (kiiresti) || .lendäväd nuõlõd van rabandus
2. paadi kaitseliist ▪ Poadi nuõlõd Paadiliistud; Mia tuõ metsäst puaᵉr nuõlt Ma toon metsast paar liistu

nõodõs|pael <nõodõs|paela, nõodõs|.paela> nõudmispael, nöör, millega võrgud jää alla tõmmatakse ▪ Va mädä nõodõs pael, läks katki Va mäda nõudmispael, läks katki

.nõrkõma <.nõrkõda, .nõrkõ> nõrkema; minestama ▪ Jõlus tüdrik läks njaost valgõks ning nõrkõs ää Ilus tüdruk läks näost valgeks ja minestas; Soldanid nõrkõn palava käde ää Soldatid minestanud kuumusest

.nühkmä <.nühki, nühi> nühkima, hõõruma ▪ Laupa piäb paa kuaᵉsa liivaga nühkmä Laupäeval peab pajakaasi liivaga nühkima (puhastama) || .nühkis piltl (omaette mõtetes) ühtesoodu astudes ▪ Läks nühkis edekohe Läks nühkides edasi

olõma <.olla, olõ; (ta) ond; eitav ei põlõ 'ei ole' > olema ▪ Möldert olõskid kodo Möldrit ei olnudki kodus; Tie'nd aalõ mulk, siis'mte põlõ taris väräväd kuluta Tee ometi aiale mulk, siis pole tarvis väravat kulutada; Olga'nd piäle Olgu siis peale; Ei põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi; Jõululaupa ei tohe paljastõ jalgõga olla Jõululaupäeval ei tohi paljajalu olla; Uudõ aidõs ollõ paelu vanapagana jälgi Uudõ aias olevat palju vanapagana jälgi || olga .piäle head aega ▪ „Iäd aega“ või „Olga piäle“ – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda „Head aega“ või „Olgu peale“ – mõlemat sobib ära minnes ütelda

ots <otsa, .otsa>
1. algus või lõpp, ees- või tagaosa ▪ Obosõl ramp muõᵉd, egä vao otsõs tahab sestä Hobusel on halb komme, iga vao otsas tahab seista; Ennemä nioti üe otsad ää, nüüd põemitassõ Enne neoti vöö otsad ära, nüüd põimitakse || otsast otsani üleni ▪ Vana Saᵉssa oli pissike mies, otsast otsani iält täüs Vana Sassa oli väike mees, [kuid] otsast otsani häält täis (kõva häälega) || (kiirest liikumisest) ▪ Läks nda mis otsad tõusid Läks nii, et otsad tõusid
2. tipmine osa ▪ Korsna ots tikub ikka katusõ iärest ää laguma Korstnapits tikub ikka katuse äärest ära lagunema
3. otsmik ▪ Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas vastu puud muhu otsa ette; Igi pullid olid otsa ies Higipullid olid otsa ees
4. laevaköis, tross ▪ Mehed plesväd tekkis otsõ Mehed pleisivad [laeva]tekil trosse; Mine vii ots prikatõs kai piäle Mine vii köis prikates kaile
5. neemetipp ▪ Saemõ siis Manõja Varõsla otsa mäele Saime siis Manija Varõsla otsas randa; Nied jäeväd kõegõ Kuevasiäre otsa puõlõ Need [talud] on kõige lähemal Kuivasääre otsale (Manijas)

.oᵉtsma <.otsi, otsi>
1. (üles) otsima, leida püüdma ▪ Te piäte kua aitama otsi Teie peate ka otsida aitama; Ei maksa enäm otsi, küll mõni leüdis juba Ei maksa enam otsida, küll mõni juba leidis; Mia otsi täditütre üles Ma otsin täditütre üles; Ammu olid kurnikaikad ning paᵉll vällä otsitud Ammu olid kurnikaikad ja pall välja otsitud
2. hankima, saada üritama ▪ Mede eit läks tänä maesõmalõ aganu oᵉtsma Meie vanaema läks täna mandrile aganaid otsima; Poesid läksid laidu munõ oᵉtsma Poisid läksid laiule [linnu]mune otsima
3. (hrl küsiva lause vormis) kellelegi vastumeelselt kuskil olema ▪ Mis'näd siit oᵉtsvad! Mis nad siit otsivad!; Mis'sä otsid mio asjõ kallalõ Mida sa sorid mu asjades; Mis'sä otsid põegitõ teste ede Mis sa lähed põigiti teistele ette

padi <padja, .patja> padi ▪ Nda kui piä padja piäle panõb, nda akkab juba norisõma Nii kui pea padja peale paneb, nii juba hakkab norisema; Padi läks lõhki, nüüd suᵉlga tuba terven täüde Padi läks lõhki, nüüd on sulgi kogu tuba täis

pagin <pagina, paginad> pugi, äkiline tormi-iil ▪ Läks sie esimene pagin üle See esimene pugi läks üle. Vrd pagi1

pahu|pidi pahupidi, pahempidi ▪ Särk pahupidi selges Särk on pahempidi seljas; Mari aas pahupidi kassuka selgä ning läks tönki tegemä Mari ajas pahupidi kasuka selga ja läks kolli tegema; Kjõndavaᵉrs kuõ kaks ühipidi, üks pahupidi Kindavarrel koo kaks [silma] parempidi, üks pahempidi

paᵉlk <palgi, .palki> palk ▪ Maja palgid tulad ikka maesõmalt tõua Majapalgid tuleb ikka mandrilt tuua; Muarjapäe pannõ varõs esimese pesä palgi paegalõ Maarjapäeval panevat vares esimese pesapalgi paigale; Regi läks ümber ning jalg jäi paᵉlkõ vahelõ Regi läks ümber ja jalg jäi palkide vahele

parajutõ parajasti; sobivalt ▪ Miol viis mütsü üle parda, äigäsi käegä ning sai viel parajutõ käde Mul viis [tuul] mütsi üle parda, äigasin käega ja sain veel parajasti kätte (viimasel hetkel); Mia oli parajutõ kois pitkes kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti [laeva]kois pikali, kui läks tormiks

paras <paraja, parajad>
1. paras, sobiv ▪ Saemõ paraja aaga eenä tehtüd Saime paraja ajaga heina tehtud (õigel ajal); Ei leväss mia omalõ parajad pluusõt Ma ei leidnud endale parajat pluusi; Kui keüt jatkata, suab paraja pitkä Kui köit jätkata, saab parajalt pika
2. päris suur, tugev ▪ Paras laenõ oli siss ning miol läks südä õelaks Merel oli päris tugev lainetus ja mul läks süda pahaks

piik|vaᵉll <piik|valli, piik|.valli> piikvall, köis kahvelpurje ülestõmbamiseks ▪ Purjut üles tõmmatõs läks piikvaᵉll katki Purje üles tõmmates läks piikvall katki; Piikvaᵉll tahab viel setsi Piikvall tahab veel pingule tõmmata

.piotõ
1. lähedal, ligi; mööda ▪ Riõt läks piotõ aa iärt, käüsed olid käe Reet läks mööda aia äärt, käised olid seljas; Piästlikud lendväd piotõ muad, lähäb varssi saolõ Pääsukesed lendavad maadligi, varsti läheb sajule; Miin plahvatas piotõ laeva külge Miin plahvatas otse laeva külje all
2. ligi(kaudu) ▪ Piotõ nelisada inimest oln kohal Ligi nelisada inimest olnud kohal. Vrd .umbõs

pitkiline <pitkilise, pitkilist> piklik; pikk ▪ Sie kua siokõ pitkiline, teesed ond ümmärgusõd See on ka selline piklik, teised on [näost] ümmargused; Mia nägi küll, et auk läks ikka pitkiliseks ning pitkiliseks ning viimes kadus kivi ää Ma nägin küll, et auk läks ikka pikemaks ja pikemaks ja viimaks kadus kivi ära

piäd|pidi peadpidi, pea ees ▪ Pidi läks piädpidi Pärnü jõgõ (knk) Pidi läks peadpidi Pärnu jõkke

pliäts <pliätsi, .pliätsi> pliiats ▪ Pliätsi suab ju ää kusta, aga pastakas jäeb piäle Pliiatsi [kirja] saab ju kustutada, aga pastaka [kiri] jääb peale (alles); Pliätsi kiht läks katki Pliiatsi südamik läks katki. Vrd .pleistik

puaᵉt <puadi, .puati> paat ▪ Kihnlasõl piäb puaᵉt olõma, jõlma elätüd ei sua Kihnlasel peab paat olema, tema ilma elada ei saa; Mede puaᵉt läks vesiaolõ Meie paat läks triivima; Näkk viib veesse, kui puaᵉtõssõ lähäte Näkk viib vette, kui te paatidesse lähete (hirmutati lapsi); Randõs juba kjõrs, akati puaᵉta üles vädämä Sadamas oli juba õhuke jääkirs [veel peal], hakati paate kaldale tõmbama || kakuami puaᵉt kakuamipaat

puduma <pududa, puõ> pudenema; (maha) varisema ▪ Käömäkoti sang läks piost lahti ning kõik asjad pudusid parandalõ Käekoti sang läks käest lahti ja kõik asjad kukkusid põrandale; Üks pärgel pudus poetosõst maha Üks pärl kukkus helmenöörist maha; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti variseb maha || piltl sünnitama ▪ Siol ikka miniäs juba pudun ve? Kas su minia on juba sünnitanud?. Vrd sadõma

.puõlõ
1. tagas poole ▪ Akkamõ koo puõlõ kõmpsma Hakkame kodu poole kõmpima; Üks suur puaᵉt sõitis Viire puõlõ või kus ta läks Üks suur paat sõitis Viire poole või kuhu ta läkski || päävä .puõlõ päeva peale, keskpäevaks ▪ Päävä puõlõ lähäb jõlm soemaks Päeva peale läheb ilm soojemaks
2. määrs poole ▪ Kussõ puõlõ lähäd? Kuhu poole sa lähed?