[KES] Kihnu sõnaraamat

.autu <.autu, .autud> auto ▪ Lähme puõe juurõ uõtama, ehk suamõ autu piäle Lähme poe juurde ootama, ehk saame auto peale (ehk keegi võtab peale); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui on autod võtta; Miol oli autu ariminõ puõlõli Mul oli autoremont pooleli

jumbu <jumbu, jumbud> nlj jumbu; poisike ▪ Mede jumbud, lähme ühekorra tüese kua Noh, meie [pere] jumbud, lähme ükskord tööle ka (hakkame juba tööle)

kallalõ
1. tagas kallale, millegi juurde (tegevusse) ▪ Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui me kuue mehega maja kallale (ehitama) läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale; Kaᵉss'mtõ piäse aitõs nõuõtõ vahel roᵉttõ kallalõ Kass ei pääse aidas tünnide vahelt hiirte kallale
2. määrs kallale, juurde, ligi ▪ Karati ulga inimestegä kallalõ ning süesteti üles Karati hulga inimestega kallale ja visati üles (juubilari õhkuviskamisest)

karniering <karnieringu, karnieringud> karneering, laeva siseplangutus ▪ Vesi üle karnieringu, lähme pumpama Vesi [ulatub] üle karneeringu, lähme pumpama (vett välja)

kivi|kuᵉmm <kivi|kummi, kivi|.kummi> rannikuvees kividele külmunud jääkühmud ▪ Kivikummid juba suladad, lähme juõest lasma Jääkühmud on juba sulanud, lähme luigejahile

kogoma <kogoda, kogo>
1. kokku koguma, kokku korjama ▪ Rugi vihud suavad siotud, akkamõ kogoma Rukkivihud saavad seotud, hakkame [neid nüüd] kokku kandma; Lähme Piälranda lamu kogoma Lähme Piälranda adrut korjama (Kihnu edelarannikule)
2. säästma, tallele panema ▪ Varandust juba küll kogotud Varandust on juba küllalt kogutud

koit <koedo, .koito> koit, koiduvalgus ▪ Koit kõrbõb Koit punab || .koito .rautama koiduaegset uinakut tegema; piltl seksima ▪ Lähme teräss aass viel koito rautama Lähme väheks ajaks veel voodisse

kurk <kurgu, .kurku>
1. kurk; suu ▪ Tõmbas naerdõs leväpuru kurku Tõmbas naerdes leivapuru kurku; Ää aag oma kurku päräni Ära aja oma suud pärani
2. (kitsas) väin, merekitsus ▪ Lähme kurgult vällä, kui me sjõnna Rotsi mere lähme Läheme Kura kurgust välja, kui me sinna Rootsi merre läheme (Liivi lahest Läänemerre väljasõitmisest)

kuᵉrss <kursi, .kurssi>
1. kurss; siht ▪ Ei mõesta õigõd kurssi oeda, nda paelu lasõb vänderdä Ta ei oska õiget kurssi hoida, laseb [purjekal] nii palju vänderdada; Põlõgi enäm lainõ kurssi, muedu ühed vee kuhjad Polegi enam laintel [liikumis]suunda, on lihtsalt ühed [õõtsuvad] veekuhjad. Vrd kuõᵉs
2. piltl (mingi tegevuse) siht ▪ Praegusõ kursi järge lähme riede ljõnna Praeguse kava järgi läheme reedel Pärnu

kuus <kuiõ, .kuutõ> kuus ▪ Kuõ kuus korda viel, siis akka kahandama Koo kuus rida veel, siis hakka kahandama; Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui me kuue mehega maja kallale läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale

kõvõrik <kõvõriku, kõvõ.rikku> kõverik; piltl tanguvorst ▪ Lähme neid va kõvõrikka tegemä piltl Lähme neid va kõverikke tegema (jõuludeks)

.käiämä <käiätä, .käiä> käiama, käial teritama ▪ Vikatid nüeridäd, lähme käiämä Vikatid on nürid, lähme neid käiama; Vikati terä juba lakal, ei maksa enäm käiätä Vikati tera on juba kahekorra, ei maksa rohkem käiata

lagõndik <lagõndiku, lagõn.dikku> lagendik, väli ▪ Sõni kui lagõndikuni terä muad viel Lagendikuni on veel natuke maad; Lähme otsõ üle lagõndiku Lähme otse üle lagendiku

lõona ~ lõonat <.lõuna, lõonat>
1. kagu; lõunakaar ▪ Lõunõs taevõs ette paha muõdi Lõunakaares on taevas kurjakuulutav; Rooli otsõ lõuna Rooli [laeva] otse kagusse
2. keskpäev ▪ Lõunast suaᵉt saab vihma Lõunast saadik sajab vihma
3. lõunaaeg; lõunasöök ▪ Lõona käe, lähme süemä Lõuna[aeg] käes, lähme sööma; Lõona suab valmis Lõuna[söök] saab valmis; Lähme lõunalt vällä Lõpetame lõunaaja

maja <maja, maja>
1. elumaja ▪ Lähme mio majasõ kua Lähme minu majja ka; Sügüses suamõ uudõ maja Sügiseks saame uude majja (kolida); Egäl majal ollõ oma nirk Igal majal olevat oma nirk (uskumus)
2. pere, majapidamine ▪ Nda kaua kui leib majas ond põlõ nälgä ühti Nii kaua kui leib on majas, ei ole nälga ühti; Piim jälle majas Piim on jälle majas (lehm on lüpsma tulnud)

mari <marja, .marja>
1. mari ▪ Kültet pihelgä marjad sündüväd seüä Külmavõetud pihlakamarjad sünnivad süüa; Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui teised || marjulõ, marjul marjule, marjul ▪ Ennemä käösime marjul Vanasti käisime marjul; Lähme rabasõ marjulõ Lähme rabasse marjule
2. kalamari ▪ Suõla aavi mari ää Soola haugi mari ära; Sai nda paelu ahuni, et kietsime üsä marju Sai nii palju ahvenaid, et koguni keetsime [ahvena]marja

mullikas <mullika, mullikast> muulukas (Fragaria viridis) ▪ Tiä, kas Pisselä mäe piäl mulliku olga ve? Ei tea, kas Pisselä mäel võiks muulukaid olla?; Lähme pühäbä mullikulõ Lähme pühapäeval muulukale

nuõriku|maja <nuõriku|maja, nuõriku|maja> noorikumaja, pruudi abiliste käsitööõhtud pruudi kodus veimede valmistamiseks (neljapäeva ja pühapäeva õhtuti) ▪ Kasõl ollõ piäle kirikud nuõrikumaja, lähme kua Kasel olevat pärast kirikuteenistust noorikumaja, lähme ka; Mis jahti kua nuõrikumajas oli? Mis tralli siis noorikumajas oli ka?. Vrd üläl|.jõstminõ

nämäd ~ nemäd ~ näd ~ nad <nende, neid> nemad, nad ▪ Nämäd mitte arva selle pissikse asjast kedägi Nemad ei arva sellest pisikeset asjast mitte midagi; Las nad tulad kua siia Las nad tulevad ka siia; Mis'näd siit oᵉtsvad? Mida nad siit otsivad?; Ää kjõskug nende jagusi Ära kisu nende asju; Kissi neid kiita jõvab Kes neid kiita jõuab || ▪ Lähme nendelt kua läbi Lähme nende poolt ka läbi (nende perest)

nüeri <nüeridä, nüeridäd> nüri ▪ Sioksõ nüeridä noaga kartuli kuõri ei sua Nii nüri noaga kartulit koorida ei saa; Vikatid nüeridäd, lähme käiämä Vikatid on nürid, lähme käiama; Ahengas vasta kivä nüeridäs tapõtud Ahing on vastu kive nüriks löödud

otsõ
1. otse ▪ Siit mine nüüd ikka otsõ edekohe Siit mine nüüd muudkui otse edasi; Rooli otsõ lõuna Rooli [laev] otse lõunasse; Lähme otsõ üle lagõndiku Lähme otse üle lagendiku
2. kohe; lausa ▪ Kannata ühe terä, mia otsõ tulõ Kannata natuke, ma kohe tulen; Kui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui salaja põlveõndlasse lööd, siis kukub teine kohe põlvili; Või'mtõ mõtõlda, otsõ tieb vihalõ Ei või [sellele] mitte mõteldagi, kohe ajab vihale; Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui korra jood, hakkab kohe pähe

param1 keskv omds <parama, paramad>
1. parem ▪ Miol viel param mõtõ Mul on veel parem mõte; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi lootis [saada] ikka selliseid paremaid kavalere, nüüd ei taha teda enam keegi; Küll jõlm jäeb paramaks Küll läheb ilm paremaks; Õuõs olõks paelu muud paramadki tehä Õues oleks muud, palju parematki teha; Nälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg on kõige parem kokk
2. parempoolne ▪ Kumbast tahad, paramast või vasakust? Kummast [käest] tahad, kas paremast või vasakust?; Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega üritanud jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Lähme paramalõ puõlõ Lähme paremale poole

.piäle1
1. määrs peale ▪ Levälõemõlõ piäd mõnda piäle panõma, et taenas ikka soojõs olõks Leivaastjale pead midagi peale panema, et taigen ikka soojas oleks; Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui kuue mehega maja kallale läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale; Jõstu piäle, mia vii ljõnna Istu peale, ma viin su linna (autoga); Tukk tuli piäle ve? Kas tukk tuli peale või? || .piäle .akkama toimet avaldama; ette võtma; algama ▪ Madarapunanõ ju naa kenä ning testele lõngõlõ ta piäle ei akka Madarapunane ju nii kena [värv] ja teistele lõngadele ta peale ei akka; Sioksõ korimusõga põlõ kedägi piäle akata Sellise räbalaga pole midagi peale hakata; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi kella kolmest algama
2. tagas peale ▪ Saevanõma obosõlõ tõmmati keüs tie piäle ede Saajavanema hobusele tõmmati köis tee peale ette; Küündlä rasu tjõlgub lava piäle Küünlarasv tilgub laua peale
3. eess pärast ▪ Piäle aigust mia mäletä enäm kedägid Pärast haigust ei mäleta ma enam midagi

.poᵉhma <.pohmi, pohmi> vohmima; isukalt sööma ▪ Lähme meile kaᵉssat poᵉhma lastek Lähme meile võid vohmima; Ennemä pohmis käntsäkä liha nahka, siis akkas suppi laᵉrpma Enne vohmis käntsaka liha nahka, siis hakkas suppi larpima. Vrd pohmõrdama

.puõlgas <.puõlga, .puõlgast> pohl (Rhodococcum) ▪ Lähme puõlgalõ, puõlgu oᵉtsma! Lähme pohlale, pohli otsima!

põld <põllu, .põldu> põld ▪ Põllud vee all, aga ruaᵉva viisi kiegid puhasta Põllud on vee all, aga kraave ei viitsi keegi puhastada; Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust ei ole äke ega ader üle käinud; Kiriku taga põllal kasub tänäve iä rugi Kiriku taga põllul kasvab tänavu hea rukis; Lähme varõsi põllalt ää kohotama Lähme vareseid põllult ära peletama

ratas <.ratta, ratast>
1. ratas, tööriista või mehhanismi osa ▪ Kell jäeb seismä, rattad tahtvad miäri Kell jääb seima, hammasrattad tahavad määrimist; Rooliratas oli laeval, siis ruõliti laeva otsõ Laeval oli rooliratas, siis rooliti laeva otse; Ratta peüd mädä Vankriratta pöid on mäda; Tagumised rattad läksid ede piltl Tagumised rattad läksid ette (noorem õde sai enne vanemat mehele)
2. sõõr, ring ▪ Naesõd tantsid rattas, lähme kua ratta taᵉntsma Naised tantsisid ringis, lähme ka ringi tantsima (pulmas); Vahelapp ond ratas, mis ond lahti egä neljä tuulõ puõlõ Pluusi mustri vaheosaks on ratas, mis on lahti iga nelja tuule poole
3. (mitm) vanker ▪ Ei põlõ rege egä rattu taha panna Ei ole rege ega vankrit [hobusele] järele panna; Ratta iged üsä kulun Vankriteljed on üsna kulunud; Papa oli obosõrattad rihalõ aan Papa oli vankri rehe alla ajanud; Mia süestä äe kua viel rattalõ Mina viskan äkke ka veel vankrile || pissiksed .rattad mitm käru ▪ Tuõ ulu alt pissiksed rattad Too ulualt käru välja || suurõd .rattad vanker ▪ Eenäd tuõmõ suurdõ ratastõga ää Heinad toome vankriga ära. Vrd .vankõr
4. jalgratas ▪ Sõitis rattaga aa otsa ning aas ratta kodarad vällä Sõitis jalgrattaga aia otsa ja lõi rattakodarad välja. Vrd aama|ratas
5. lapsevanker ▪ Papa ostis ljõnnast kenädäd tite rattad Papa ostis linnast ilusa lapsevankri

rihe <rihe, .rihte>
1. rehi, rehetäis vilja ▪ Rihe pannassõ tuba üles Rehi pannakse rehetuppa üles (parsile kuivama); Lähme riht ahtma Lähme reht ahtma
2. rehepeks ▪ Rihe ette tolmonõ tüe Rehepeks on väga tolmune töö; Kui rugi rihte peksetüd, siis võtn ühe vihu käde Kui rukkirehte peksti, siis võetud kätte üks viht (korraga)

rjõnd <rjõnna, .rjõnda>
1. rind, rindkere ▪ Laidus nda suur rohe, et rjõndu Laiul on nii suur rohi, et rindu (rinnuni); Siol ei põlõ inimese südänt rjõndus Sul pole inimese südant rinnas
2. võrgurind, tooder ▪ Lähme mere, jo rjõnnad näükse Lähme merele, juba võrgutoodrid paistavad || rjõnna|kivi toodrikivi
3. kinnisjää ▪ Seisime puadiga rjõndas Seisime paadiga kinnisjää serval || iä|rjõnd jäärind, novembri lõpus lahtedesse ilmunud esimene, punakas jää

ruõᵉs1 <ruõsi, .ruõsi> lill ▪ Lähme jõstutamõ eede aua piäle ruõᵉsa Lähme istutame ema haua peale lilli

selle|korra seekord ▪ Sellekorra siis siokõ asi Seekord siis on selline asi; Siiapuõlõ Vjõrtsu lähme sellekorra laadma Siiapoole Virtsut läheme seekord laadima; Sellekorra sai suᵉpp terä suõlanõ Seekord sai supp natuke soolane

sugõma2 <sugõda, sugõ> (kiiresti) minema ▪ Kõegõ enne sugõs rooli kallalõ Kõige enne läks rooli kallale; Poesid, panõmõ koo sugõma Poisid, lähme kähku koju; Soe aga sisse Mine aga sisse

sula <sulada, suladad> sula(nud); jäävaba ▪ Kivikummid juba suladad, lähme juõst lasma Jääkühmud kividel on juba sulanud, lähme luike laskma; Teesed said sula veesse, panid ankru piäle Teised said jäävabasse vette, panid [paadi] ankrusse

sõnum <sõnumõ ~ sõnumi, sõnumõd ~ sõnumid> uus uudis; teade ▪ Nüüd ljõnna sõnumõd käe, lähme koo Nüüd on linnauudised käes, lähme koju. Vrd uudis

tants <tansu, .tantsu> tants; tantsupidu ▪ Ansu, lähme tieme ühe tansu Ansu, lähme teeme ühe tantsu; Tämä olõss juõma egä tansu mies kedägi Ta ei olnud jooma- ega tantsumees; Mindi mõisa õhta, siis olid tansud Mindi mõisasse õhtul, siis oli tantsupidu (talguõhtul)

tanu <tanu, tanu> tanu, abielunaise peakate ▪ Nuõriku tanu toᵉpp ikka rohkõm püstü kui vanadõl naestõl Nooriku tanutipp on ikka rohkem püsti kui vanadel naistel || .kirjav tanu tikitud tanu ▪ Kui lähme pulma, sis panõmõ kirjavad tanud pähä Kui läheme pulma, siis paneme tikitud tanud pähe || kirjutõt tanu tikitud [pruudi]tanu ▪ Kirjutõt tanu kua siokõ mis ond siokõ nao toros või Tikitud tanu on ka selline, mis on nagu torus või

tite|jalg <tite|jala, tite|.jalga> titevarbad, vastsündinu liigud ▪ Lähme Tumadulõ titejalga suama Lähme Tumadu tallu titejalga saama (jooma)

tossod mitm <tossodõ, tossosi> nlj nahksukad ▪ Tõmbamõ aga tossod jalga ning lähme puati Tõmbame aga nahksukad jalga ja lähme paati; Iä tossod Hülgeküti nahksukad jääl käimiseks (pargitud vasikanahast). Vrd liäbäd; topikad

turakas <turaka, turakad>, tuurak <tuuraki, tuurakid>
1. turakas, tobu ▪ Sii oln kaks siokõst parajad turakad Siin on olnud kaks sihukest parajat turakat; Sia üsä tuurak kua Sa oled üsna tobu ka
2. kaardimäng; kaotaja kaardimängus ▪ Lähme meile tuurakid mäᵉngmä Lähme meile turakat mängima; Mia jäe sellekorra tuurakiks Ma jään seekord turakaks

tuᵉtu kõnek kutu, selge, korras ▪ Lähme koo ning asi tuᵉtu Lähme koju ja asi korras

viel
1. veel, jätkuvalt ▪ Repi käsibud ei põlõ viel valmis Trepikäsipuud ei ole veel valmis; Puaᵉr tundi jäi viel aega Paar tundi jäi veel aega; Aᵉtt ning eit jäid viel tüese Vanaisa ja vanaema jäid veel tööd tegema
2. veel, lisaks, peale selle ▪ Õhta lähme aamõ viel eenäd üles Õhtul läheme ajame veel heinad üles [lakka]; Ennemä pieti Kihnus paelu luõmu, olid kua viel koloosi lehmäd van Varem peeti Kihnus palju loomi, olid ka veel kolhoosi lehmad || viel küsümä lisa küsima
3. (keskvõrret tugevdades) veel ▪ Mio iest oli sie kuõᵉk selle aaga viel paramas läin Minu meelest oli see kook selle ajaga veel paremaks läinud; Ennemä, kui kõik käsitsi tehti, läks viel kauõmini Vanasti, kui kõik käsitsi tehti, läks veel kauem [aega]
4. (tundetooniga ütlustes) veel ▪ Kui mia korra viel siit üles sua, siis anna siolõ omalõ kurikast Kui ma kord veel siit üles saan, siis annan sulle endale kurikaga

.üema <.üema, .üemad> öömaja ▪ Kus ise, siäl kõht, kus õhta, siäl üema Kus ise, seal kõht, kus õhtu, seal öömaja; Kumba pere lähme üemad küsümä Kumba peresse läheme öömaja küsima; Ljõnnõs saemõ oni juurõ üemalõ Linnas saime onu juurde öömajale