[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

.iäres ääres, juures, kõrvalEgä põllu iäres oma pienär Iga põllu ääres on oma [põllu]peenar; Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres; Vana emis magas põrsastõga aa iäres Vana emis magas põrsastega aia ääres

.juurõs
1. määrs lähedal, ligiÜks poiss läin lahti võtma, teesed uatavad püstü juurõs Üks poiss läinud lahti võtma, teised vaatavad püsti juures (käed ripakil); Kroono varandusõl ikka vaᵉht juurõs Kroonuvaral ikka vaht juures || kaasasKalapüüsi meitel juurõs ei olõss Kalapüüniseid meil kaasas ei olnud; Sie oli kuldraha, mis tal juurõs oli See oli kuldraha, mis tal kaasas oli. Vrd ligi
2. tagas juures, lähedal, lähedalOlõ emä juurõs, ää kadug ää kusagilõ Ole ema juures, ära kusagile ära kao; Arstija oli aigõ juurõs Ravitseja oli haige juures; Juku mäᵉngn oma juurõs metses üksi Juku mänginud üksinda kodu lähedal metsas || (mingi tegevuse) kallalNied tüe juurõs üsä uematsõd Need on töö juures üsna uimased (uimased töötegijad); Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä tuld puhuda – värv ei akka Värvi keetmise juures ei tohi keeduauru ega tuld puhuda – [siis] värv ei hakka [peale]

kallal
1. tagas kallalMis'sä tüe kallal venütäd Mis sa tööga venitad (aega viidad); Juba tämä oli mio jao kallal Juba ta oli minu jao kallal; Vana akkas lastõ kallal võtma Vana hakkas laste kallal võtma (hakkas lapsi noomima)
2. määrs kallal, juuresAntud magust süemist, lapsõd turtsn siäl kallal, põlõ tahtn Antud magustoitu, lapsed turtsunud seal kallal, pole tahtnud

.kohtas ~ .kohtõs
1. kohal, peal, üleÜestäs Sorgo kohtõs eitis Kuskil Sorgu kohal lõi välku; Tjõld kieräb oma pesä kohtõs roho ladvad kogo Tilder keerab oma pesa kohal rohuladvad kokku
2. juures, lähedalÜhekorra läks siäl Saarna kohtas obo sisse ning Ükskord vajus seal Saarna kohal hobune sisse (läbi merejää)

.kõrvõs ~ .kõrvas
1. määrs kõrval; juuresSiol mõni kõrvõs jõstub kua ve? Kas sinu kõrval keegi istub ka või?; Sadi maha ning nüüd käsi kõrvõs Kukkus maha ja nüüd on käsi kõrval (liikumatu)
2. tagas kõrvalLaevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres; Sie oli kullitus või kullitu kõrvas See oli taskus või tasku kõrval

kördi|auk <kördi|aogu, kördi|.auku> seeliku küljelõhik (värvli juures)Kördiauk tohe’mte lahti olla Kördiauk ei tohi lahti olla

.tienmä <.tieni, tieni>
1. (raha) teenima; elatist hankimaMia olõ üsä paelu raha tien, aga otsa kõik lõpn Ma olen päris palju raha teeninud, aga kõik on otsa saanud (kõik on ära kulunud); Talinas laatsid tiimrisi ning tiensid raha kua Tallinnas laadisid aurikuid ja teenisid raha ka
2. (kellegi juures) töötama, ametis olemaMis'täl viga elädä, nuõrõd mehed majas tienmes Mis tal viga elada, noored mehed majas teenimas; Tiiu oli kuõlitajatõ ies tienn Tiiu oli õpetajate juures teeninud || aega teenima (sõjaväes)Koᵉlla oli sõjaväes tienmes Nikolai oli sõjaväes aega teenimas

.vastama <vastata, .vasta>
1. vastamaMia ei mõestass sioksõ küsümise piäle kedägid vastata Ma ei osanud sellisele küsimisele midagi vastata
2. narmendama (sõrmeküünte juures nahakiudest)Vihka sjõdudõs akkavad sõrmõd vastama Vihke sidudes hakkab sõrmenahk narmendama; Miol sioksõd rambad sõrmõd, et õuni võttõs akkavad otsõ vastama Mul on sellised viletsad sõrmed, et kartuleid võttes hakkab nahk küünte ümbert narmendama


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur