[KES] Kihnu sõnaraamat

.iäres ääres, juures, kõrval ▪ Egä põllu iäres oma pienär Iga põllu ääres on oma [põllu]peenar; Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres; Vana emis magas põrsastõga aa iäres Vana emis magas põrsastega aia ääres

.juurõs
1. määrs lähedal, ligi ▪ Üks poiss läin lahti võtma, teesed uatavad püstü juurõs Üks poiss läinud lahti võtma, teised vaatavad püsti juures (käed ripakil); Kroono varandusõl ikka vaᵉht juurõs Kroonuvaral ikka vaht juures || kaasas ▪ Kalapüüsi meitel juurõs ei olõss Kalapüüniseid meil kaasas ei olnud; Sie oli kuldraha, mis tal juurõs oli See oli kuldraha, mis tal kaasas oli. Vrd ligi
2. tagas juures, lähedal, lähedal ▪ Olõ emä juurõs, ää kadug ää kusagilõ Ole ema juures, ära kusagile ära kao; Arstija oli aigõ juurõs Ravitseja oli haige juures; Juku mäᵉngn oma juurõs metses üksi Juku mänginud üksinda kodu lähedal metsas || (mingi tegevuse) kallal ▪ Nied tüe juurõs üsä uematsõd Need on töö juures üsna uimased (uimased töötegijad); Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä tuld puhuda – värv ei akka Värvi keetmise juures ei tohi keeduauru ega tuld puhuda – [siis] värv ei hakka [peale]

kallal
1. tagas kallal ▪ Mis'sä tüe kallal venütäd Mis sa tööga venitad (aega viidad); Juba tämä oli mio jao kallal Juba ta oli minu jao kallal; Vana akkas lastõ kallal võtma Vana hakkas laste kallal võtma (hakkas lapsi noomima)
2. määrs kallal, juures ▪ Antud magust süemist, lapsõd turtsn siäl kallal, põlõ tahtn Antud magustoitu, lapsed turtsunud seal kallal, pole tahtnud

.kohtas ~ .kohtõs
1. kohal, peal, üle ▪ Üestäs Sorgo kohtõs eitis Kuskil Sorgu kohal lõi välku; Tjõld kieräb oma pesä kohtõs roho ladvad kogo Tilder keerab oma pesa kohal rohuladvad kokku
2. juures, lähedal ▪ Ühekorra läks siäl Saarna kohtas obo sisse ning Ükskord vajus seal Saarna kohal hobune sisse (läbi merejää)

.kõrvõs ~ .kõrvas
1. määrs kõrval; juures ▪ Siol mõni kõrvõs jõstub kua ve? Kas sinu kõrval keegi istub ka või?; Sadi maha ning nüüd käsi kõrvõs Kukkus maha ja nüüd on käsi kõrval (liikumatu)
2. tagas kõrval ▪ Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres; Sie oli kullitus või kullitu kõrvas See oli taskus või tasku kõrval

kördi|auk <kördi|aogu, kördi|.auku> seeliku küljelõhik (värvli juures) ▪ Kördiauk tohe’mte lahti olla Kördiauk ei tohi lahti olla

.tienmä <.tieni, tieni>
1. (raha) teenima; elatist hankima ▪ Mia olõ üsä paelu raha tien, aga otsa kõik lõpn Ma olen päris palju raha teeninud, aga kõik on otsa saanud (kõik on ära kulunud); Talinas laatsid tiimrisi ning tiensid raha kua Tallinnas laadisid aurikuid ja teenisid raha ka
2. (kellegi juures) töötama, ametis olema ▪ Mis'täl viga elädä, nuõrõd mehed majas tienmes Mis tal viga elada, noored mehed majas teenimas; Tiiu oli kuõlitajatõ ies tienn Tiiu oli õpetajate juures teeninud || aega teenima (sõjaväes) ▪ Koᵉlla oli sõjaväes tienmes Nikolai oli sõjaväes aega teenimas

.vastama <vastata, .vasta>
1. vastama ▪ Mia ei mõestass sioksõ küsümise piäle kedägid vastata Ma ei osanud sellisele küsimisele midagi vastata
2. narmendama (sõrmeküünte juures nahakiudest) ▪ Vihka sjõdudõs akkavad sõrmõd vastama Vihke sidudes hakkab sõrmenahk narmendama; Miol sioksõd rambad sõrmõd, et õuni võttõs akkavad otsõ vastama Mul on sellised viletsad sõrmed, et kartuleid võttes hakkab nahk küünte ümbert narmendama