[KES] Kihnu sõnaraamat

iä2 omds <iä, iäd>
1. hea (üldisemalt millegi kohta) ▪ Üsä iä, sai vagava jõlmaga viel üle Üsna hea, sai vaikse ilmaga veel üle (mere); Iä ikka küll, kui puõᵉd ligis ond Hea ikka küll, kui pood lähedal on || iäks .võtma piltl tapma, õnneks võtma ▪ Ennemä võetud enne jõula mõni kaᵉss iäks, et trummi nahka suaja Vanasti võetud enne jõule mõni kass õnneks, et trumminahka saada || iä küll (nõusoleku väljendamiseks) ▪ Iä küll Hea küll (olgu siis)
2. (omaduse kohta) hea, sobiv, soodus, kasulik ▪ Iäd jõnda maksõti ikka kivede iest Ikka head hinda maksti kivide eest; Tuõ külmäkapist viel sedä iäd iäd moosiveesse Too külmkapist veel seda head jääd moosivee sisse || (soovide, tervituste väljendamisel) ▪ Iäd aega või olga piäle – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda Head aega või olgu peale – mõlemat sobib ära minnes ütelda; Iäd õhtad! Head õhtut!

.kuldnõ <.kultsõ, .kultsõd>
1. kuldaväärt, ütlemata hea ▪ Englil ond kuldnõ südä Englil on kuldne süda sees
2. päikeseline, kuiv (ilma kohta) ▪ Kultsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll varssi akkab mällämä Kuldsed ilusad ilmad on olnud juba tükk aega, küll varsti hakkab möllama; Sellekorra piäb kultsi jõlmu Seekord peab kuldseid ilmu (ja ei saja)

lüek <lüegi, .lüeki> piltl menu, hea võimalus ▪ Eele oln rahvamajas poestõl kolõ lüek Eile olnud poistel rahvamajas kõvasti lööki (neil oli tüdrukute seas menu); Lõppõs oli vjõmbõga igänes lüeki Pärnu lahes oli vimbadega kõvasti lööki (püügiõnne)

mehine <mehise, mehist> hea; maitsev ▪ Vjõmb suõlatsõn ränk mehine pistä Soolavimb on hästi maitsev süüa; Teil enge mehine apu tuaᵉr Teil on väga hea hapu taar; Vjõluda aaga siärüsed enge mehised jalga panna Vilu ilmaga on säärised väga head jalga panna

mesnä <mesnä, mesnäd> maitsev, hea maitsega ▪ Piimälimbisu^epp ond üsä mesnä Piimaklimbisupp on üsna maitsev

.seismä <seistä ~ sestä, seesä, käskiv kv ää .seisüg>
1. (liikumata) seisma; püsti püsima ▪ Seesäb piäle nao kurõlaogu vai, abi ei tulõ Seisab pealegi nagu murulaugu vars, appi ei tule; Veess seesäb, muas ei seesä (mõistatus) Vees seisab, maas ei seisa (= kalavõrk) || .seismä .jäämä seiskuma ▪ Tunnikell jäi seismä Seinakell jäi seisma || .seismä .jätmä seiskama ▪ Väntä ei tohe seismä jättä Väntä ei tohi seisma jätta (võimasinal võid tehes)
2. paiknema; asuma ▪ Kui kala kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Kui kala kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres || säilima ▪ Nied õmbu õonad seisväd vähä aega Need õunad kaua ei seisa
3. (hea) seisma, hoolt kandma ▪ Õpõtaja pani vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kirikuõpetaja pani vaderitele südamele, et me oma ristilaste käekäigu eest hea seisaks

tobra hea ▪ Natuksõ valõta, natuksõ varasta ollõ tobra Natuke valetada ja natuke varastada olevat hea

.tuikõ <.tuiksõ, .tuikõst> hea, sõnakuulelik ▪ Ai kui tuikõ laps sia olõd! Oi kui hea laps sa oled!