[KES] Kihnu sõnaraamat

käsi <käe, kätt> käsi ▪ Ää pühkig käegä lauda Ära pühi lauda käega; Käe suõnõd venüväd korvi kandõs ää Käesooned venivad korvi kandes välja; Valu lei käesse Käe sisse lõi valu; Käsist-jalust viganõ Kätest-jalust vigane || käde, käe, kääst kätte, käes, käest (kinnastest) ▪ Mia pani kjõndad käde ning Ma panin kindad kätte; Tallõ vjõllast kjõndad olid käe Tallevillast kindad olid käes; Mia süessi ühe kjõnda omal käest ää Ma viskasin endal ühe kinda käest ära || omast käest endal olemas, enda päralt (võtta) ▪ Obo raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Hobune on raske pidada, aga päris hea ka, kui ta omast käest võtta on || oma käe piäl iseseisvalt, omaette (tegutsedes) ▪ Lapsõd aitati oma käe piäl elämä Lapsed aidati oma käe peale elama