[KES] Kihnu sõnaraamat

emä <emä, emä ~ emät>
1. ema, lapsevanem ▪ Oma emä ond kõegõ ellem Oma ema on kõige hellem; Emä pani lapsõlõ uiõ kuuõ selgä Ema pani lapsele uue särgi selga; Emäd olõks küll lõuna aegõs natukõ puhkan, aga lapsõd tahtsid otsõ süle Emad oleksid lõuna ajal küll natuke puhanud, aga lapsed kippusid sülle
2. (paadi, laeva) emapuu, põhjapuu ▪ Emä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne paika, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared; Puadi kiil pannassõ pulkõga emä külge Paadikiil pannakse pulkadega emapuu külge. Vt emä|puu
3. tuuliku püstvõll ▪ Aamõ veske emä püstü Ajame veski emapuu püsti. Vt emä|puu

naᵉtt <nati, .natti> noor poegimata hüljes; noorena ema kaotanud ning seetõttu kängu jäänud hüljes ▪ Naᵉtt ond kupul Noor hüljes on hingamisaugul; Kissi aastas korra nati liha süeb, sie ond terve aasta terve Kes aastas korra noore hülge liha sööb, see on kogu aasta terve; Naᵉtt oob omapiäd, aga poeg ond viel emä juurõs Noor hüljes ujub omapead, aga poeg on veel ema juures

vanõmad mitm <vanõmatõ, vanõmi> vanemad, isa ja ema ▪ Tänä mäletäme oma vanõmi Täna mälestame oma vanemaid; Lihasõd lapsõd piäväd oma vanõmi toitma Lihased lapsed peavad oma vanemaid toitma; Lapsõd aitavad oma vanõmi Lapsed aitavad oma vanemaid; Vanõmatõ vanõmad Vanavanemad