[KES] Kihnu sõnaraamat

.kiermä <kierdä, kierä>
1. keerama, suunda muutma ▪ Siält tieristist tulõb vassakulõ kierdä Sealt teeristist tuleb vasakule keerata; Sie vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kieräb See vana maja oli siin käänaku peal, kus tee keerab; Terä aa päräst kieräb tie ää Natukese aja pärast keerab tee ära
2. ümber (telje) pöörama; asendit muutma ▪ Kui tahad tuari laska, tulõb naga natukõ kierdä Kui tahad taari lasta, tuleb natuke astjanaga keerata; Uata'nd, kieräb koᵉntõ piäl nlj Vaata nüüd, kus keerab kontide peal (vähkreb asemel); Kierä ennäst seliti Pööra end selili || .kindi ~ .perse .kiermä ära sööma või jooma, nahka panema

.liikma <.liiku, liigu>
1. liikuma, kohta või asendit vahetama ▪ Võti lukiss kindi, ei anna liiku Võti on lukus kinni, ei anna keerama; Ei suass meie sedä vana risu liikma Ei saanud meie seda vana [auto]risu liikuma; Parda külge sioti kindi, et mte sie edekohe-tahakohe liiguss Parda külge seoti [jalapuu] kinni, et see edasi-tagasi ei liiguks. Vrd .kjõpma
2. kulgema, kohast teise liikuma ▪ Iä käüb, kui ta liigub teeselt teise Jää käib, kui ta liigub ühest kohast teise; Iä liikus allõs meres Jää liikus alles meres