[KES] Kihnu sõnaraamat

Aa <.Aalõ, Aal> talu Säärekülas

aam <aama, .aama> ajamine; hoog ▪ Läksid jõrmsa aamaga Läksid hirmsa hooga; Lae oli siäl ladungissõ aamal juba Laev oli seal lastimisel juba

.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukama ▪ Torm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) koguma ▪ Raha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutama ▪ Isa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitama ▪ Emä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppima ▪ Meie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käima ▪ Jälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsuma ▪ Siokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada

Aasa <Aasalõ, Aasal> talu Lemsi külas

Aava <Aavalõ, Aaval> talu Säärekülas

Abaja luaᵉs <Abaja .luasi, Abaja .luasis> Abaja lomp; täis kasvanud lahesopp Kihnu lõunaosas

abi <abi, abi>
1. nimis abi, aitamine ▪ Mia palusi sõbralt abi Ma palusin sõbralt abi; Sio abissõ mia enäm ei usu Sinu abisse ma enam ei usu; Pojad raskõd kasvata, aga poegõst suab vanadusõs abi kua Pojad on rasked kasvatada, aga poegadest on vanaduses abi ka; Lastõst juba abi käe Lastest on juba abi käes (saab juba abi)
2. määrs appi, abiks ▪ Tulõ'nd korra abi! Tule nüüd korraks appi!; Ta lähäb oma sugulast abi Ta läheb oma sugulasele appi

abu <abu, abu; mitm abud> õlg; turi; abaluud ▪ Sie käüb ikka sedäsi imelikust, piä abudõ vahel See käib ikka sedasi imelikult, pea õlgade vahel; Pulmõs läin ikka kjõsmaks, ühele maᵉssakalõ lüedüd nuaga abudõ vahelõ Pulmas läinud ikka kismaks, ühele mandrimehele löödud nuga abaluude vahele || abusist turjast, abaluude piirkonnast ▪ Seljä suõnõd abusist kolõ valusad Seljasooned on abaluude juurest kole valusad

abõ <abõnõ ~ abõna, abõt> habe ▪ Karunõ abõ Karvane habe; Abõnõ nuga Habemenuga; Juõnud mehel tjõlkus jõla abõnõssõ Purjus mehel tilkus ila habemesse; Piip tolmas abõnõs Piip tossas habemes (suus); Param alli abõnõ all kui nuõrõ piitsa all (vns) Parem halli habeme kui noore piitsa all

ae hüüds mis? ah? ▪ Sasja sia riägid miolõ, ae? Mis asja sa räägid mulle, ah?; „Ae“ üteldässe siis, kui tahetassõ mõnda küsüdä „Ae“ öeldakse siis, kui tahetakse midagi küsida

.aebu <.aebu, .aebud> van ahtehark ▪ Mia mäletä küll, miokõ aebu oli – siokõ ljõbõ puu, kaevõti rihte, torgiti aogud sisse, kui odrad üläl olid Ma mäletan küll, milline ahtehark oli – selline libe puu, pöörati rehte, torgiti augud sisse, kuid odrad ülal [parsil] olid

Aeda <Aedalõ, Aedal> talu Linakülas

aeg <aa, .aega>
1. ajalõik; teatud periood; ilm ▪ Kueva aaga ond iä einä tehä Kuiva ajaga on hea heina teha; Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Tämäl ollõ ikka rutt aeg Tal olevat ikka kiire aeg; Mia oli parajutõ kois pitkes, kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti kois pikali, kui algas torm; Läks lendäväks aaks Läks tormiks
2. kasutada olev aeg, ettenähtud ajalõik ▪ Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ aega ändä aogu piäle panna piltl Rahmelda iga päev sedasi, et ei ole aega hända augu peale panna; Ei sua enäm aega anda Ei saa enam aega anda || .aega .tienmä aega teenima ▪ Tämä oli sõjaväes aega tienmes Ta oli sõjaväes aega teenimas
3. ajahetk, moment; tähtaeg ▪ Tüe olga õigõd aega tehtüd Töö olgu õigeks ajaks tehtud; Õonad tulõb õigõ aaga maha panna, siis ei ussita naa paelu ää Kartulid tuleb õigel ajal maha panna, siis ei ussita nii palju ära (traatuss ei tule sisse) || kellaaeg ▪ Mis kellu aast ta ljõnna lähäb? Mis kellast ta Pärnusse läheb? || oma .aega ▪ Lehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel)

aenõ <.ainõ, aenõt> uus aine ▪ Mia tahaks kollast kietä, aga muarjast miol mitte põlõ’mtõ, aga mia mitte tiä, kust sedä aenõt viel müüä ond Ma tahaks kollast keeta, aga mul ei ole maarjajääd, aga ma ei tea, kus seda ainet veel müüa on (maarjajää kohta taimedega lõngavärvimisel)

aer <aeru, .aeru> aer; mõla ▪ Nda vaga, et piäb aerdõga kua aitama Nii tuulevaikne, et peab ka aerudega aitama; Puatis oln kolm miest, üks aerdõ piäl, kaks võrgu piäl Paadis olnud kolm meest, üks aerude, kaks võrgu peal; Pistä aeruga vett Pista aer vette (mõõda vee sügavust)

Aevu <Aevu, Aevut> Aivo

aga1
1. sides aga; ainult et ▪ Kjõrs oli piäl, et aga kandis lodja piäl Jääkirme oli peal, aga lotja kandis peal
2. määrs aga; muudkui ▪ Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline keelekandja, et lase aga olla; Kissi'ss sio rögätsi kaltsa piäb pesemä, pese aga ise piäle Kes sinu määrdunud kaltse peaks pesema, pese aga pealegi ise

aga2 <aga, aga; mitm agad>
1. oks; hagu. Vrd agu
2. (mitm) muster ▪ Selle agadõga kallisseltsi sai mia oma ristiemä käest Selle oksamustriga sitsirätiku sain ma oma ristiema käest

agu <agu, agu> hagu, oks ▪ Agud siotassõ pao vjõtsaga kindi Haod seotakse pajuvitsaga kokku; Agu vihud Haokood. Vrd aga2

ahe <ahu ~ ahju, .ahju>
1. ahi; ka ahjus põlev tuli, söed ▪ Ahe eelsest üsä soe allõs Ahi eilsest üsna soe alles; Uata, kas ahe ond põlõn ning kui ond, panõ ahe kindi Vaata, kas ahi on küdenud ja kui on, pane ahi kinni; Paelu kivä siia ahjussõ mingä? Kui palju kive selle ahju ehitamiseks võiks minna?; Pullid kuastalehtegä pandi ahjusuhu Leivapätsid pandi kapsalehtede peal ahjusuhu || piltl ▪ Kodostõl oli juba vesi ahjus Kodustel oli juba vesi ahjus (häda käes); Mõni mõisa või ahju täüs voᵉrsta Mõni mõis või ahjutäis vorste (öeldi ebaolulise kaotuse korral)
2. (ahjutaoline) tühemik ▪ Kissi mõestab, laob kivisülläle suurõd ahjud sisse Kes mõistab, laob kivisillale suured tühemikud sisse

ahnõ <.ahnõ, ahnõt> ihnus, ihne ▪ Tämä nda ahnõ, et täü teesele kivi kua piäd peksä anda'mtõ Ta on nii ihne, et ei täi teisele kivi ka anda pead peksta; Muedu ta oln küll ahnõ, aga suõla ta ei põlõ oidn Muidu olnud ta küll ihne, aga soola pole ta kokku hoidnud

ai hüüds väljendab imestust, heameelt; ehmatust; soovi ▪ Ai ai, kui kenädäd nuõrik ning peigmies olid Oi kui kenad olid pruut ja peigmees; Ai ai, kudas mia ää kohkosi Oh kuidas ma kohkusin; Ai, ai, üsä varssi saab ülepiä Ai-ai, kohe kukub pikali; Ai suaks korra nüüd maha jõstu Oh, kui saaks nüüd korraks maha istuda

aid <aa ~ aja, .aida>
1. piirdeaed, tara ▪ Selle aassõ lähäb puaᵉr kerä ruati Selle aia sisse läheb paar kera traati (selle aia tegemiseks); Ruavi Riõt läks piotõ aa iärt, käüsed olid käe Kraavi Reet läks piki aia äärt, pluus seljas. Vrd püst|aid
2. püüniste hoiukoht, mõrrakoht ▪ Meres mõrra aad terven kasun Meres on mõrraaiad täiesti täis kasvanud (vetikaid täis). Vrd võrgu|aid
3. viljapuu-, marja-, köögiviljaaed; peenramaa ▪ Putkõd õitsõvad aidõs Putked õitsevad aias; Meitel ond õmbu aidõs võrkkiige Meil on õunapuuaias võrkkiik; Viis vendä lähtväd ühte aida (mõistatus) Viis venda lähevad ühte aeda (= käelaba ja kinnas). Vrd õuõ|aid

.aigõ <.aigõ, .aigõd>
1. omds tõbine ▪ Tämä kültäs ning jäi raskõst aigõs Ta külmetas ja jäi raskelt haigeks
2. nimis haige inimene ▪ Aigõ oigab üed läbi sängüs Haige oigab ööd läbi sängis; Kõik pitkes aigõd Kõik on lamajad haiged; Poiss ei akka torma õõtsutamist kartma egä jäe mereaigõks Poiss ei hakka tormi õõtsutamist kartma ega jää merehaigeks

aik <aegu, .aiku; mitm aegud> haik, haigutus ▪ Lapsõl aegud käüäd, laps unõnõ Lapsel haigud käivad, laps on unine

aim <aemu, .aimu> aim, kujutlus ▪ Miol ei olõss asjast aimugi Mul ei olnud asjast aimugi

ain <aena, .aina> ain, võrgu kinnitusaas ▪ Aena piäl oli mõni räim kua Aina peal [võrgu servas] oli mõni räim ka

Ainu <Ainu, Ainud> Aino

ais <aesu, .aisu> hais; lõhn ▪ Ai ai, kui jõlusad aisu kasõd tuas tegäd Oi kui head lõhna kased toas teevad; Piparkuõgi aesu võttis lapsõ ninä kõikõ teste aisõ siäst kindi Piparkoogi lõhna võttis lapse nina kõigi teiste lõhnade seast kinni (tundis ära); Sasi’ka sie ollõ, siokõst raipõ aisu tulõb üestäst et! Mis see siis nüüd olgu, kuskilt tuleb sellist raipehaisu et!; Pasa ais latsis, varssi akkab sjõtta sadõma nlj Pasahais platsis, varsti hakkab sitta sadama (öeldi kellegi hääletu pussutamise puhul)

ait <aeda, .aita> ait ▪ Tuul piäb aeda paranda alt läbi käümä, sellepäräst ond aedaalunõ tühi Tuul peab aida põranda alt läbi käima, sellepärast on aidaalune tühi; Raudkäsi pani miolõ juba aitõs uiu üle, et mia ei näeks pulmarongi Isamees kattis mu juba aidas pruudilinikuga, et ma ei näeks pulmarongi; Suur roᵉtt oli aitõs lõksu vahelõ läin Suur rott oli aidas lõksu läinud || valla ait valla magasiait ▪ Me mäletäme kua viel valla aedad, kui siält tuõdi, vilja lainamas käüdi Meie mäletame ka veel magasiaitasid, kui sealt toodi, kui vilja laenamas käidi

aju <ao, aju> peaaju ▪ Esimene asi oli maks ning aod sia tappajatõlõ ää praadi Esimene asi oli maks ning ajud seatapjatele ära praadida; Mõnõ arvatõs siaaod kõegõ paramad seüä Mõne arvates on seaajud kõige paremad süüa (kõige parem söök)

aᵉkk1 <aki, .akki> hakkjalg, viljavihkude hunnik ▪ Rugi akid Rukkihakid

aᵉkk2 <aki, .akki> (kaelus)hakk, must lind (Corvus monedula) ▪ Kirikuaᵉkk Kirikuhakk

.aᵉkma <.akki, aki> hakkima ▪ Ennemä tulõb kõik sjõbul ää akki kui panni piäle panna Enne tuleb kogu sibul ära hakkida, kui panni peale panna.

aku <aku, akut> uus aku ▪ Sedä vana akut enäm tüese ei panõ Seda vana akut enam tööle ei pane

akõ <.akna, akõt> aken ▪ Tie akõ lahti, suab terä värsked õhku Tee aken lahti, saab terakese värsket õhku; Naa kui ahe kuumas sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks läks, pandi aken ette ja hakati saunas käima; Mis sia teste aknast sisse vahed? Mis sa teiste aknast sisse vahid?

alam <alama, alamad> madal(am), allpool ▪ Vee luaᵉs ond siokõ koht, kus alam mua ond, et vesi piäl Veelamm on selline koht, kus madalam maa on, et vesi peal seisab

alb <alva, .alba> halb; vilets ▪ Miks ond minu iäli alba, küsüb laolik vanas laulus Miks on minu hääl vilets, küsib laulik vanas laulus; Kissi miost uõlib, mia üks alb inime Kes minust hoolib, ma olen üks halb inimene (halva iseloomuga). Vrd ramp

ald1 <alla, .alda> järellainetus; ummikas, ummiklaine ▪ Kui jõlm vagavaks jäeb ning vana laenõ viel siss ond, siis üeldässe, et suur ald viel siss merel Kui ilm vaikseks jääb ning möödunud tormi laine veel sees on, siis öeldakse, et suur ummiklaine on veel merel sees; Meres vist teene tuul oln, vesikuarõst käüb ald maha (randa) Meres on vist teisest suunast tuul olnud, vesikaarest käib ummiklaine randa (lainetus vaibub); Mere püüdesse aab muda allaga Ummiklaine kannab püünistesse muda. Vrd allõ

ald2 <alla, .alda> hall, härmatis ▪ Mua valgõ umiku, ald muas Maa hommikul valge, hall maas; Alla kord iä piäl, iä allatõt Härmakord jää peal, jää härmatisega kattunud

alg <alu, .algu> halg, kütte- või peerupuu ▪ Ühte algu ei jõvass puõlõks leüä, oli naa noksilinõ Ühte halgu ei jõudnud lõhki lüüa, oli nii okslik; Algõ õrrõd Halgude õrred (ahjuesised parred peerulõmmude jaoks)

all
1. allpool, madalamal ▪ Lava all suab küll petlen olla Laua all saab küll peidus olla; Jumikarad riästä all Jääpurikad räästa all; Kapõl taga otsõs luugi all Hauskar on taga otsas luugi all
2. allpool, (millegi) läheduses ▪ Lumõangõd olid allõs õuõ all Lumehanged olid alles õue all; Ennemä olid Kihnu kivilaevõst üks ulk Siärekülä all ankrutõ piäl Vanasti oli suur hulk Kihnu kiviveolaevu Sääreküla all ankrus

aᵉll1 <alli, .alli> halli värvi ▪ Akkasi omalõ alli jakki tegemä Hakkasin endale halli jakki tegema; Sio njagu paelu allim kui oli Sinu nägu nüüd palju hallim, kui enne oli

.alla
1. määrs alla ▪ Puagist alla uatõs üsä jõrmus küll Tuletornist alla vaadata on üsna hirmus küll; Mõnõd suurõmad kuastalehed tuli puᵉllõlõ alla panna Mõned suuremad kapsalehed tuli [ahjus] leivapätsidele alla panna; Lapsõd käösid ljõugu lasmõs mõnõst kõrgõst angõst alla Lapsed käisid liugu laskmas mõnest kõrgest hangest alla; Viimes tuli vesi sjõnna ratastõssõ, lapsõlõ alla Viimaks tuli vesi sinna vankrisse, lapsele alla (lapsevankriga laiule minnes)
2. tagas (kellegi, millegi) alla, juurde ▪ Rabatud vihud taotasimõ uksõ alla Rabatud vihud viskasime ukse alla; Isä siädis suurõ sauõruusi renni alla Isa seadis suure savikruusi [mahla]renni alla || lähedusse ▪ Mio silmä alla ää tulg enäm! Minu silma alla ära enam tule! || ▪ Süemä alla ning süemä piäle uus Söögi alla ning söögi peale (millegi lõputust korrutamisest)
3. tagas (kellegi, millegi) alluvusse; käsutusse, juhtimisele ▪ Vene kotkas võtn selle laastõt mua oma alla, Ruõtsi käest võtn ää Vene kotkas võtnud selle laastatud maa oma alla, Rootsi käest võtnud ära; Sist nda aigõ, et piäb tohtri alla minemä Seest nii haige, et peab tohtri käe alla minema

allõ <allõ, allõt> järellainetus. Vt ald1

aᵉlss <alsi, .alssi>
1. halss; purjeka kurss tuule suhtes ▪ Selle alsiga Väinä sisse ei juõsõ, piäme paodi tegemä Selle kursiga laev Väina [jõkke] sisse ei jookse, peame paudi tegema (pöörde sooritama)
2. purjenöör, millega puri masti külge kinnitati ▪ Tõmba topsiekli aᵉlss kangõmalõ Tõmba topseli nöör pingumale. Vrd aᵉlts

alt
1. määrs alt ▪ Kui vesi alt ää kuivab, siis jääb iä korge maha Kui vesi alt ära kuivab, jääb jääkohr maha; Nda ku'sa meile tulõd, nda ma'su siäred alt ää lüe Nii kui sa meile tuled, nii ma su sääred alt ära löön
2. tagas alt ▪ Aa külä kaᵉss udjaga aeda alt vällä Aja võõras kass hudjaga aida alt välja

aᵉlts <altsi, .altsi> purjenöör. Vt aᵉlss

Aluminõ uõ Kihnule lähemal asuv sügavam silm Kakra sääre ja Pilli otsa vahel

alus <alusõ, alust> alus ▪ Kurnipesäde ning kurnimuna alusõ vahe ond kusagil 7 ja 10 mietri vahepiäl Kurnipesade ja kurnimuna aluse vahe on kuskil 7 ja 10 meetri vahepeal

alõ <alõda, alõdad>
1. hale; kurb ▪ Mio miel lähäb nda alõdass, et suagid riägitud Mu meel läheb nõnda haledaks, et ei saagi räägitud
2. hele, valkjas ▪ Mede mamma kuõb tänävasta alõdami körtä Meie mamma koob tänavu valkjamaid seelikuid

ammu ammu, kauemat aega ▪ Ju tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja; Sie oli ammu tiädä See oli ammu teada; Saunõs ammu käömätä Pole ammu saunas käinud

.amnõ <.ampsõ, .ampsõd> ammune, kauaaegne; vanaaegne ▪ Arkõl, sie ikka vana amne sõna Artell, see ikka vana ammune sõna; Mina juba ampsõst aast mere piäl käümätä Ma pole juba ammust aega merel käinud

amõt <amõti, amõtid> amet; elukutse ▪ Piäks akkama mõnda uut amõtid õᵉpma Peaks hakkama mõnd uut ametit õppima; Kõrsimehe amõt põlõ kedägid, ikka jaura juõdikutõga Kõrtsimehe amet pole kiita, alati jaura joodikutega || mood, komme ▪ Siokõst literdämise amõtid miol ei olõss Sellist liiderdamise moodi mul ei olnud

Aᵉndu <Aᵉndu, Aᵉndut> Andrei

ang1 <angu, .angu> heinahang; sõnnikuhark ▪ Emä aab eenäd anguga üles, õdõ võtab vasta ning panõb angutäved paika Ema ajab heinad hanguga üles, õde võtab vastu ja paneb hangutäied paika; Sõnniku ang Sõnnikuhark

ang2 <angõ, .angõ> lumehang ▪ Lapsed lasvad ljõugu kõrgõst angõst alla Lapsed lasevad liugu kõrgest hangest alla; Meil oli õmbu nagu lumõ ang Meil oli õunapuu nagu lumehang (valgeid õisi täis); Lumõ ang võtn vilja ää Lumikate oli orase lämmatanud (oras jäi tõusmata)

ani <anõ, anõ>
1. hani (Anser) ▪ Anõsi ja kalkunisi ond küll Hanesid ja kalkuneid on küllalt; Anõ muna Hanemuna; Anõdõl ond üks mies ikka vahtis ning passib noh Hanedel on üks mees ikka vahis ja passib peale noh; Ikka müüdi Riiga anõd ning siga ning Kõik müüdi ikka Riiga, haned ja siga ja
2. jõulude ajal haneks maskeeritud inimene ▪ Jõulu ani Jõuluhani

ank <anga, .anka> (käe- või peo)päkk ▪ Peilä ank Pöidlapäkk

Ann <Annõ, .Annõ> Anna

Anso <Ansolõ, Ansol> talu Säärekülas

Ansu <Ansulõ, Ansul> talu Lemsi ja Säärekülas

aᵉnts <antsi ~ ansi, .antsi; mitm antsid> tugipuu; pukk ▪ Silla antsid ond püstü Silla toed on püsti pandud; Telgä antsid Telgi tugipuud || antsid mitm toed, millel pöörleb käia võll

antsu <antsu, antsut>, ansu <ansu, ansut> hanska, purje(õmblus)kinnas ▪ Mio ansu vist sio käe Minu purjekinnas on vist sinu käes

apu <apu, aput> hapu ▪ Lõimõs oli apu aesuga kerkün taenas Astjas oli hapuka lõhnaga kerkinud tainas; Mustad suõstrad paramad seüä kui punasõd, põlõ'mtõ nda apud Mustad sõstrad paremad süüa kui punased, ei ole nii hapud; Marjõl allõs apu maik Marjadel alles hapu maik (pole päris valmis)

Are <Arele, Arel> talu Säärekülas

arg <ara, .arga> arg ▪ Argõ miestegä ei maksa ülgevällä minnä Argade meestega ei maksa hülgepüüki minna

Argõta mägi <Argõta .mäele, Argõta mäel> koht Kihnu looderannas

ari1 <arja, .arja>
1. hari, ülaserv ▪ Arja auk Katuseharja auk (ungas)
2. linnuhari ▪ Kroon ollõ piäs nao kukõ ari Kroon olevat peas nagu kuke hari (ussikuningal)

ari2 <arja, .arja> hari; linasuga ▪ Soeme arja'bäl ikka Soeme harja peal ikka (linakiudu); Paranda arja vaᵉrs murdus ää Põrandaharja vars murdus ära

aᵉrk <argi, .arki>
1. hark, haruline ese ▪ Purju puõmi aᵉrk Purjepoomi hark; Pudru aᵉrk Pudrumänd
2. võrguhark ▪ Muas olid nuõda argid, kus nuõdad kuima pandi Maas olid võrguhargid, millele noodad kuivama pandi. Vt võrgu|aᵉrk

arm <armu, .armu> arm, armastus; headus ▪ Vennäl ikka vennä arm Vennal ikka vennaarm (vend armastab venda); Laps tahab emä armu Laps vajab emaarmastust || .armu .andma armu andma, halastama ▪ Tämä siolõ armu ei annass Tema sulle armu ei andnud

aᵉrm1 <armi, .armi> kang ▪ Minge aᵉrmõ piäle, akkamõ aga jälle venütämä Võtke kangid appi, hakkame aga jälle venitama (paati jää peal edasi trügima)

aᵉrm2 <armi, .armi>
1. (haava)arm ▪ Enä miokõ aᵉrm miol njao piäle jäi! Vaata siis, milline arm mul näo peale jäi!; Miol käe pioss lapsõst piäle puaᵉr armi Mul peopesas lapsest saati paar armi
2. sälk, sisselõige ▪ Leikad tominga vitsad, kaks tükki, otstesse leikad armid sisse, et nüör ära ei tule Lõikad toomingavitsad, kaks tükki, siis lõikad otstesse sälgud sisse, et nöör üle ei tuleks

Arnu <Arnu, Arnut> Arno

.aᵉrpa määrs argipäeval, -päeviti ▪ Eenä talbusõd sii pietässe, ikka aᵉrpa tehässe Heinatalguid peetakse siin küll, tehakse ikka argipäeval; Egä õhta ei käüss, aga käösime vahel kua aᵉrpa õhta Iga õhtu ei käinud, aga vahel argipäeva õhtul käisime (istjatsel)

Arri <Arri, Arrit> Harri

aᵉrst <arsti, .arsti> arst ▪ Arsti olõski siis Kihnus Arsti siis Kihnus ei olnudki. Vrd raavitsõja; Vt .tohtõr

Aru <Arulõ, Arul> talu Mõisakülas

aru1 <aru, aru>
1. aru, mõistus ▪ Luõmal ikka luõma aru Loomal ikka looma aru; Ise juba suur mies, aga üsä lapsõ aruga Ise juba suur mees, aga üsna lapse aruga || arvamus; arusaam ▪ Oma arust jõrmus targad kõik Kõik on omast arust hirmus targad; Mio arust ei põlõ sie õigõ Minu arvates pole see õige
2. selgus, teadmine; mõistmine ▪ Miol kadus terven aru käest ää Mul kadus selgus päris käest (kõik läks sassi) || aru .suama aru saama, taipama ▪ Kuasiku Mita oli iä ambatõmbaja, suass arugi, kui juba välles oli Kaasiku Mita oli hea hambatõmbaja, ei märganudki, kui [hammas] juba väljas oli; Kui muedu aru sua’mtõ, tulõb nuuti anda Kui muidu [loom] ei taipa, tuleb nuuti anda
3. arvestus; kord ▪ Selles arus meie olimõ Tukkõ kohtõs, üks nelikümmend verstä siipuõl Riiga Selle arvestuse järgi me olime Tukkõ kohal, umbes nelikümmend versta siinpool Riiat; Siäl vist üsa ullu aru jõlma Mannita Seal on vist üsna hull kord ilma Mannita (korratus, suur segadus); Kui’mtõ oma tagant korista, kaob ühe terä aaga aru käest ää Kui enda järelt ei korista, kaob varsti kord käest ära

aru2 <aru, aru>
1. hargi-, puuharu ▪ Sioksõd ljõusad johtmõ arud, et nied piägid võrka üläl Sellised längakil võrguvabe harud, need küll võrke ülal [kinni] ei pea; Suurõ tormaga oli sioksõ puuaru maha aan Suure tormiga oli sellise [suure] puuharu maha murdnud
2. tee-, jõeharu ▪ Sie Kihnus aenukõ kuiõ aruga tierist See on Kihnus ainuke kuueharuline teerist

arv <arva, .arva>
1. harv; hõre ▪ Kukla taga arvad karvad (rahvalaulust) Kukla taga harvad karvad
2. haruldane; (mõni) üksik ▪ Üsä arv juhus, kui kõik kõikõga nõudus ond Üsna haruldane juhtum, kui kõik on kõigiga nõus; Mõni arv piisk tuli, sie tiess pesu märjäs ühti Mõni üksik piisk tuli, see ei teinud pesu sugugi märjaks

.arva harva; vahe(aega)dega ▪ Arva nähä nagu õbõraha (knk) Harva näha nagu hõberaha; Tämäle pidäde arvemini riäkmä, arva, siis ta suab aru, arva ja tugevamini Temaga tulevat aeglasemalt rääkida, sõnahaaval, siis saab ta aru, sõnahaaval ja kõvemini || tuhandõst .arva haruharva ▪ Se tuhandõst arva neid mehi, kes kündväd Tema on neid haruharvu mehi, kes künnavad. Vrd arvast

Arvi <Arvilõ, Arvil> talu Säärekülas

arvõ <.arvõ, arvõt> uus arve; pangakonto ▪ Mia üsä uõtasi sedä arvõt Ma üsna ootasin seda arvet; Mia pidi arvõ piält kõik raha vällä võtma Ma pidin [panga]kontolt kogu raha välja võtma

asi <asja, .asja>
1. asi, ese; riist ▪ Kõik asjad unnikus koos Kõik asjad hunnikus koos; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haua peal
2. asjaolu; tegevus, asjatoimetus ▪ Kui asi siokõ ond, tulõ mia enäm kordagid abi siolõ Kui asi selline on, siis ei tule ma sulle enam kordagi appi; Nüüd ond asi siokõ, et piäme lehmä ää viimä Nüüd on asi selline, et peame lehma ära viima (maha müüma); Kui kodo kuevad riided selgä suan, oln otsõ teene asi Kui kodus kuivad riided selga saanud, olnud kohe teine asi (teine tunne); Kirikus käümine oligi jõululaupa õhta piämine asi Kirikuskäik oligi jõululaupäeva õhtul peaasi || .asja olõma pistmist olema ▪ Lastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud
3. midagi kasulikku, väärtuslikku ▪ Endised mutid põlõ asjad kedägid, va jämedäd puraskid Endised püünised pole midagi väärt, ühed jämedad purakad on (suured kobakad); Siia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemas Siiakala pole enam midagi väärt, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks
4. rõhutav osis ühendis „mis asja“ ▪ Mis asja’ka sia aad! Mis asja sa ikka ajad! (mis jutt see nüüd on!); Mis asja paassõ panna? Mida patta panna? (mis me söögiks teeme?). Vrd msasi; sasi2

asõ <asõmõ, asõt>
1. ase, asukoht, jälg olnust ▪ Üks lae läin praegusõ Kihnu mua asõmõl ukka Kunagi saanud üks laev praeguse Kihnumaa kohal hukka; Mede maja asõ siäl mõisa õues ja Meie majaase veel seal mõisa õues; Ruõgõss ljõnnu pesä asõmi ond viel, munad kõik ää viidud Roostikus on linnupesa asemeid veel järel, aga munad on kõik ära viidud; Aeru käeasõ Aeru käepide; Prikkamise asõ Prikkamise ase (aeruõnarus paadi ahtris)
2. magamisase, voodi ▪ Panõmõ puhtad riided kua asõmõssõ Paneme puhtad voodiriided ka asemele; Ennemä kuõli ei lähä, kui asõ tehtüd! Enne sa kooli ei lähe, kui voodi tehtud!. Vt .oetõ; säng || kodulooma magamiskoht ▪ Lehmä asõ kolõ vjõrsanõ Lehma ase kole virtsane; Asõmõlõ! Oma asemele! (korraldus loomale)

aᵉtt <ati, .atti>
1. (vana) isa; vanaisa; taat ▪ Mindi süemä ning aᵉtt akkas liha jagama Mindi sööma ning taat hakkas liha jagama; Aᵉtt, äkest tied miolõ uiõ ui Isa, äkki teed mulle uue ui; Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Minu vanaisa kiratseb juba mitu aastat (tervis on põdur); Läksime eedele ning atilõ abi Läksime vanaemale ja vanaisale appi. Vt papa
2. püüdja jooksumängus ▪ Akkamõ uõᵉpa, mia olõ küll esimene uõbi aᵉtt Hakkame kulli mängima, mina võin esimesena olla teiste püüdja; Et mitte atiks jäedä, pidid iest ää juõsma Et mitte ise püüdjaks jääda, pidid eest ära jooksma (matskimängus)

atõr <adra, .atra> ader ▪ Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust ei ole ei äke ega ader üle käinud; Ennemä üeldi saksama atõr, nüüd üeldässe sahk Vanasti öeldi saksamaa ader, nüüd öeldakse sahk

aud <aua, .auda>
1. hauaküngas; hauaplats ▪ Käösime mammaga minevä laupa surnuaidõs audu tegemes Käisime möödunud laupäeval mammaga surnuaias hauaplatse korrastamas; Kui matmisõ aegõs kirikuärrät ei põlõ, matab kirikuärrä päräst aua piält uiõst Kui matmise ajal pole kirikhärrat kohal, matab kirikhärra pärast haua pealt uuesti (peab matusetalituse pärast kalmul)
2. süvik veekogus, hauakoht ▪ Sii ju mere aud Siin ju hauakoht meres

aug <aavi, .augi> haug (Esox lucius) ▪ Keväde tulad aavid ruaᵉvõssõ Kevaditi tulevad haugid kraavidesse; Aug ond mere unt Haug on mere hunt (röövkala); Suõla aavi mari ää Soola haugimari sisse; Nied kua unnad, kellegä auga püütässe Need on ka unnad, millega hauge püütakse; Aavi ui, sie ond pissike piinike aug Haugi ui, see on pisike peenike haug (havipulk)

auk <aogu, .auku>
1. ava (läbi eseme), katkine koht ▪ Kört oli terven koi auka täüde Seelik oli üleni koiauke täis
2. auk, süvend milleski, kartulikoobas ▪ Isä puuris aogu puussõ Isa puuris augu puusse; Kui korjaja kurnimuna oma koha piäle tahakohe panõb, piäväd kõik oma kaikad ää korjama ning oma aukõsse juõsma Kui korjaja kurnimuna oma kohale tagasi paneb, peavad kõik oma kaikad ära korjama ja oma pesadesse jooksma (kurnimängus); Kissi teesele auku kaevab, sie ise sisse saab (vns) Kes teisele auku kaevab, see ise sisse sajab || piltl ▪ Ei sua ändä aogu piäle Ei saa hända augu peale (kibekiire, palju tegemist)
3. sügav koht veekogus, rannikumeres ▪ Ljõnakülä aukus käösid ennemä suurõd laevad Linaküla augus käisid vanasti suured laevad; Mia oli allõs poesikluᵉtt, kui Imutla august laevad läbi sõitsid, nüüd puaᵉtõga kua tegemine Ma olin veel poisiklutt, kui Imutla august laevad läbi sõitsid, nüüd on seal isegi paatidega tegemist (vesi nii madal)

aul <aoli, .auli> merelind, aul (Clangula hyemalis) ▪ Aolid karivad akk aulik, akk aulik Aulid karjuvad akk-aulik, akk-aulik

aur <aoru, .auru> veeaur; udu ▪ Paks aur tuln mere piäle Paks udu tulnud mere peale; Siokõ nao paks aorusein tõusn mere piält üleskohe Selline nagu paks udusein tõusnud merelt ülespoole; Jõlmad olid külmäd, oostõl olid ninäd ärmes ning engeaur tolmas nao suits Ilmad olid külmad, hobustel olid ninad härmas ja hingeaur tolmas nagu suits

aus <.ausa, .ausad> aus ▪ Ikka tulõb aus olla Alati tuleb aus olla

.autu <.autu, .autud> auto ▪ Lähme puõe juurõ uõtama, ehk suamõ autu piäle Lähme poe juurde ootama, ehk saame auto peale (ehk keegi võtab peale); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui on autod võtta; Miol oli autu ariminõ puõlõli Mul oli autoremont pooleli

ede1 <ede, ede> esine; eesruum ▪ Rihealusõ ede Rehealuse esine

ede2
1. määrs ette; ruumiliselt või ajaliselt ettepoole ▪ Lasõ oma obo ede! Lase oma hobune ette (minust mööda)!; Täpselt jõstus miolõ ede Istus mulle täpselt ette; Kört iest kulun, taris uus laid ede aada Seelik eest kulunud, tarvis uus laid ette ajada; Mia otsõ tulõ, ennemä taota lehmele korra ühte ede Ma kohe tulen, enne viskan lehmadele veel midagi ette || jalgu, tüliks ▪ Ää tulg miolõ ede praegu! Ära tule mulle ette praegu! (hoia eemale)
2. tagas ette ▪ Juõsug mitte autu ede! Ära jookse auto ette!; Ise läks sängü, mjõnd pani sängü ede valvama Ise läks sängi, mind pani sängi ette valvama; Täpselt tuli mio ede seismä, näess mia enäm tantsu egä kedägi Tuli täpselt minu ette seisma, ei näinud ma enam tantsu ega midagi; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas puu vastu muhu otsa ette; Siis ju olõss autusi egä kedägi, obo lüedi ratastõ ede ning Siis ei olnud ju autosid ega midagi, hobune pandi vankri ette

edev <edevä, edeväd> edvistav, eputav ▪ Tüdrikud ond edeväd, otsõ akkavad kidistämä kui poissa mõnõstas nägäd Tüdrukud on edevad, hakkavad kohe kihistama, kui kuskil poisse näevad; Ää olg oma riide jõlpõga nda edev Ära ole oma riidehilpudega nii edev (ära nendega eputa)

edäl <edälä, edäläd> lõuna(kaar) ▪ Edäläst saab kolm päävä järjest Lõunakaarest [tuleb sadu ja] sajab kolm päeva järjest; Edälä tuul Lõunatuul