[HMS] Hiiu sõnaraamat

(h)abe ~ (h)aben <(h)abene, (h)abend> habe ▪ see suure abenega mees Rei; mis sest abenest on, abe on mihe ou mis sellest habemest on, habe on mehe au Rei; pole `viitsĭn abend ajadă Phl

abi <abi, abi> ▪ ta `ollĭ `mool iga `pεεvĕ abiks Phl; äi kahe mehest pole midad abi oln Phl

ain <aina, `aina> võrguselise ots, silmus ▪ leigedi salaja vörgu aina otsast tükk ää, et kala äi saa Rei

(h)ein <(h)eina, `(h)eina> ▪ siis `panti einad `sennĕ kokaree `pääle siis pandi heinad sinna heinaveoree peale Käi; sai magat sεεl heindĕ pεεl laus magati seal heinte peal küünis Phl

jumin <jumina, juminad>, jümin <jümina, jüminad> kõmin, mürin ▪ vεhe jumina `kuulsi läbi une väikest kõminat kuulsin läbi une Emm; suurestüki jümin tuli ikka lisemale Rei

küin vt küis

küis <küine ~ küise, küind ~ küist>, küin <küine, küind>
1. küüs ▪ pind läks küise `allă Rei; närib sörme küist Rei; ära kraabi küinegă Rei; `kargăs `küindĕg‿kallalĕ Phl
2. kisk, teravik (nt ankrul) ▪ nee suured lestad on tal `otsas, nee on `ankru küined Emm

laen <laenu, `laenu>, lain <laina ~ lainu, `laina ~ `lainu> ▪ vettĭs omalĕ eluks ajaks laina `kaelă Phl

lain vt laen

lein <leina, `leina> ▪ äi passi `prεεgŭd (praegu) `sennĕ `minnă, `nendĕl on lein majas Phl

liin <liini, `liini> nöör, köis (laevas) ▪ liini löŋŋaga ömmeldakse liinid [purje] `εεre Phl

lubi <lubja, `lupja> ▪ lubja pöletămĭsĕgă nad `teenist küll Phl

niin <niine, niind> ▪ vanal ajal tehedĭ niinest keiksugusĭd `asjŭ Phl

(h)omik <(h)omigu, (h)omigud>, (h)umik <(h)umigu, (h)umigud> hommik ▪ omik on `öhtŭst targem Phl; `jöudĭs humigŭks kodu ka Phl; `tullĭ humigu pimes kuju tuli hommikul pimedas koju Phl; käin iga homigu sεεl `vaatmăs käinud igal hommikul seal vaatamas Phl

rubid mitm <rubide, rubisid>
1. rõuged ▪ laps rubis, pisigest villid ajavad ihu `pεεle Käi; rubid `ollĭ `söunĕ `aigus Phl
2. kananahk, naha krobelisus külmast ▪ külm tuul, lapsel rubid ülevăl Phl

sein <seina, `seina> ▪ siis `käidi luuagă üle `seinde siis tõmmati luuaga üle seinte (pärast rehepeksu) Phl; `nendĕl on nüid seinad värvit keik ja Phl

uba <oa ~ ua ~ uba, uba> ▪ oa kounad Rei; pane nee ubad juba korra `keemă pane oad juba ometi keema Phl

(h)uba vt (h)ubane

(h)ubane <(h)ubase, (h)ubast>, (h)uba <(h)uba, (h)uba> hubane, mõnus ▪ sii kahegesti ubam `olla; siis äi ole igav, kui uba on Emm; kahekeisi ubasem `ollă Käi; siiss lapsel ubam `istŭ siis on lapsel mõnusam istuda Phl. Vt ka ubas

ubas <ubase, ubast> hubane, mõnus ▪ `teistega `seltsis on ubas `ollă Käi. Vt ka (h)ubane

(h)udi <(h)udja, `(h)utja> ritv (jääalusel püügil) ▪ se `üita udi, mikega `noota jεε all ühest `oukkust `teise `veeda see hüütakse hudi, millega noota jää all ühest august teise veetakse Emm

uhi <uhe, uhed ~ `uhte> utt ▪ uhi on vana lammas Käi; jεεras präkutab uhesid Phl. Vt ka ute, utik|tall

(h)ui <(h)ui, (h)uid> piirits, kudumisvahend ▪ mörra kudumese ui ja vörgu kudumese ui Emm; nooremăd äi `oskă jo `uigă `ümbĕr `käiă Phl. Vt ka vörgu|(h)ui, vörgu|koer

uid <uiu, `uidu>, uit <uidu, `uitu> oid ▪ targa uiduga mees Käi; äi temal pole seda `uitu ka mitte Rei; pole tal nii `paljŭ `uidŭ mittĕ pεεs oln, et oleks vaid jεεn Phl

uit vt uid

(h)umik vt (h)omik

uni <une, und> ▪ `söusĕ asjast ma‿polĕ mittĕ `undkĭd näin Phl

(h)unik <(h)unigu, (h)unigud> hunnik ▪ istub unigŭ `otsăs nat kukulind Phl

viin <viina, `viina> ▪ teeb omalĕ ega `aastă marja`viină Phl

väin <väina, `väina> ▪ üle väina pidi jo nüid süld (sild) `tehtămă Phl

(h)äbi <(h)äbi, (h)äbi>, äbe <äbe, äbe> häbi ▪ äbe suud-silmad täis Emm; taal äi ole midagĭd äbi ega au `tunmĭst tal ei ole mingit häbi- ega autunnet Phl