[HMS] Hiiu sõnaraamat

tüi <tüi, tüid>
1. tüügas, konts ▪ aga muidu tüid olid ikka ka Emm; loed va obuse naala `tüisid rasja seest loed hobuseraua naelte tüükaid karbis Käi; ta käib ikkă `mütmĕ pεεvasĕ abemĕ `tüigă Phl. Vt ka tüigas, tünk
2. kõrretüügas, kõrrepõld ▪ lapsed noppist rugi tüi seest päid lapsed korjasid lõigatud rukkipõllul (mahavarisenud) päid Käi