[HMS] Hiiu sõnaraamat

ai`täh, ai`teh ▪ tegi nii äkisti tüki läbi, et saand aitehkid ütelda Emm; `aitäh, `aitäh, ole miheks aitäh, aitäh, ole meheks Rei

ime <ime, imet ~ imed> ▪ küll `seistaks, küll istudaks, `tehtaks sada imed εε küll seistakse, küll istutakse, tehakse sada imet ära Käi; seda ma tahaks küll ime poolest `nähjă Phl

(h)itu <(h)itu, (h)itud> alp, veider, napakas ▪ itu on `seane, kes nagu vεhe tagasi jεεb hitu on sihuke, kes nagu pisut napakas on Emm; mis hituks teeks mo meeld ja keeld (E. Vrager) Phl

kala <kala, kala> ▪ `laia kala `tehta seda`viisi, et `vεεda räim köhu alt `luhki ja roog `välja „laia kala“ tehakse sedaviisi, et räim tõmmatakse kõhu alt lõhki ja roog võetakse välja Emm; vanames pole tahtn änam ega `pεεvă kalal `käiă vanamees ei tahtnud enam iga päev kalal käia Phl

kalas <kalase, kalast> võrgukudumisel kasutatav puuliist ▪ takispust `tehta vörgu kalasid kuslapuust tehakse kalaseid Rei

kask <kase, `kaske> ▪ ratta pöövad `tehta kirju kase köveraste `kasvand tüiotsast ratta pöiad tehakse kirju kase kõveraks kasvanud tüvepoolsest otsast Emm

kedrama <kedrada, kedrab> ketrama ▪ tehedi ikkă oma‿kedrat löŋŋast Käi

kräss5 <krässi, `krässi> (veniv) tross ▪ pukseerotsad `tehta krässist pukseerimistrossid tehakse krässist Emm

küinal <`küindla, küinald> küünal ▪ looma rasvast tehedi `jällĕ `küindlad Phl; nad `vetsid oma tule törva `küindlă `otsă Phl

künnis <künnise, künnist>, `künmis <`künmise, `künmist> soon lävepakus ▪ soone ööliga `tehta nee `künmised soonehöövliga tehakse need sooned Rei; künnis, mike `sisse uks käib Phl

labane <labase, labast> koekiri ▪ labasest tehedi `meeste `särkist änam labasest riidet tehti enamasti meeste särke Käi; labasĕl oli kaks `löngă Käi

laud <laua ~ laava, `lauda>, loud <loua ~ lova, `louda>
1. (söögi)laud ▪ viis pruudi lova tagand ära Emm; saand pere `loudăs `süiă Emm; pudel `seisĭs `nendel laua jala `körvăs Phl. Vt ka rend
2. saunalava ▪ kui sauna laavale `mindĭ Käi
3. saelaud ▪ viiest lavast `pantta `kokku viiest lauast pannakse kokku Emm; `laudade pääl tehedi Käi; nii `paljŭ `laudĭ `raidăs εε nii palju laudu raiskas ära Phl

lehelis <lehelise, lehelist>, leelis <`leelse ~ `leeltse, leelist> ▪ tuha `leeltsegă sai `tehtut Käi; ja pane aga leelist Käi; tehedi `jälle tuha lehelist Phl

niis <niie, niit> ▪ nelja niiegă, kui `toimne kaŋŋas oli Käi; kui labane oli, siis oli kaks niit Käi; niied tehedi ise sii Käi

(h)ool <(h)oole, (h)oold> hool ▪ kui ta nii oolegă tööd ka teeks! Phl

see <sene ~ senne ~ selle, seda> ▪ siis joid senne kannu tühjaks Emm; käis sene kεεst küsimăs Käi; nee tehedi ikkĕ senest Käi; tee suu seks Käi; ta `tahtĭs senegă `Käină kerigŭ `tornĭ maha visată Phl; annun senele ka `viină Phl; selle asja ajamĕ nüid kohe `öigĕks Phl

särk <särgi, `särki> ▪ tehedi ikkă `meeste `särkist änam tehti ikka meeste särke enamasti Käi

tahe <tahe, tahed> ▪ nii et juba täiesti taheks `kuivab Phl; `öhtŭ jähi taheks õhtuks läks vihm üle Phl

tegema <teha ~ `tehja, teeb; (nad) tegad> ▪ teeb vaka täue tuhli aja `εεre maha paneb vakatäie kartuleid aia äärde maha Emm; jummal tεεb, mis `mooga `tehta Emm; sii `viimăks sai ikkă puuvilla löngast tehet Käi; `tεεdvăd nad eige ise ka, mis nad tegevăd! Phl; neli tükki tegad asend (osa mõistatusest) Phl; kedradakse vöi `tehtaksĕ löngaks Phl; siis tehedi `jälle tuha lehelist Phl; pole `käskĭn sösust tükkĭ änam `tehjă Phl

`triivima2 <`triivida, triivib> tihtima ▪ `laeva triivida kaa takkudega, maja tiheks `triivima Emm; triividi ära ja valadi siis pigi ka veel Emm. Vt ka `tihtima, toppima (1)

`valmis ▪ ju nee lapsed ika majal `valmis `tehta küllap need lapsed ikka mujal valmis tehakse Emm; keik äi söö neid, jüst `valmĭs huss kõik ei söö neid, täpselt nagu uss (angerjate kohta) Phl

viherbu <viherbu, viherbud> türnpuu ▪ viherbust `tehta `pöikli `pεεsid türnpuust tehakse peitlipäid Emm. Vt ka türna|puu, vihur, vihuri|puu