[HMS] Hiiu sõnaraamat

Eessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit

`jeessu|käsi <|kää ~ |kεε, |kätt> taim`jeessukääd oo ilused roosid Phl

kana|kell <|kella, |`kella> kellukas (taim)kanakellad `seisvad `vaasis kauem kui kukekellad Rei

kassi|käpp <|käpa, |käppa> taim

kassi|munn <|munni, |`munni> taim

kerbu|rohi <|rohu, |`rohtu> taimkerbu `rohtu ika `kerpude pärast `toodaks pärandale kirburohtu ikka kirpude pärast pannakse põrandale Käi

kuke|kannus <|kannuse, |kannust> taim

kure|pölv <|pölve, |`pölve> taimkurepölve vars on vεhe kure pölve `moodi, senepärast sihane nimi Emm

kuuse|meesik <|meesigu, |meesigud> taim

köha|juur <|juure, |juurd> taimkivide pääl kasust (kasvasid) ühed pisist juured, nee on köha juured Rei

lemm|rohi <|rohu, |`rohtu> taimsee maa on jo `karges, sii on lemm`rohtu ja muud karet Käi

liimis|tükk <|tüki, |tükki> leesputk (taim)`siide mütu `aastad möödas, kui mei ouest liimistükk `välja kaevedi Emm

lina <lina, lina>
1. taimlinad veel otst ära `aemata linad on veel kupardamata Emm
2. linane eseaseme linu kujuda ise voodilinu kootakse ise Rei

`litter|rohi <|rohu, |`rohtu> taim

`maaleise|rohi <|rohu, |`rohtu> taim

malts1 <maltsa, `maltsa> taimnad äi jöua neid `maltsŭ `väljă `kiskŭdă Phl

möir <möiri, `möiri> taimkui looma jalad `äiged, siis keededaks möiri `juuri ja `lehti Käi

naat1 <naadi, `naati> taimäi sii `naatĭdĕ seas kasu midad siin naatide seas ei kasva midagi Phl

niu|rohi <|rohu, |`rohtu> taimniurohi kasub `metsăs, tups `otsăs Emm

näku|leht <|lehe, |`lehte> taim

näku|rohi <|rohu, |`rohtu> taim

nömme|rohi <|rohu, |`rohtu> taimnömmerohust katus oli pεεl Käi

obuse|tubak <|tubaga, |tubagad>, obu|tubak <|tubaga, |tubagad> taim

`paise|rohi <|rohu, |`rohtu> äiatar (taim)`paise rohi, millel suured lillad `tupsus `öided on, neid keededi ja nendega `pesti, kui olid suured kummuli `paised pääl Rei

pau|saksad mitm <|`saksade ~ |`sakste, |`saksu> kollaseõieline taim

piima|lill <|lille, |`lille> taimpiimalill on nahakoi, soolatüi ja söötiire `vastu Rei

`pistme|rohi <|rohu, |`rohtu> taimkui rünnust ähk abusist läbi `pistis, olid `pistmerohud kui rinnus või abaluudes pisted olid, tarvitati neid „pistmerohtusid“ Rei

puhuduse|rohi <|rohu, |`rohtu> taimpuhuduse rohi, nee olid selle `vastu, kui lehem puhudas Rei

pujur <ains om pujura> taimjänesed söövad ea meelega pujura `oksi Rei

putkes <`putke, putkest>, putke <`putke ~ putke, putket ~ putked> putk (taim)ein`putked ja koera`putked Emm; apigu `putkid nad söövad, aga koera `putkid äi `sööda Rei

pärsik <pärsigu, pärsigud> taim

pöie|rohi <|rohu, |`rohtu> taimpöie rohud olid `naistral lühemad, kui sa `püuse vötad, jääb nagu vaiguseks naisterahva põierohud olid lühemad, kui sa pihku võtad, teeb nagu vaiguseks Rei

rebase|raie <|`raide, |raied> karukold (taim)

roja|tera <|tera, |tera> taimroja teradest `saadi kollast Rei

roosi|rohi <|rohu, |`rohtu> taimroosirohi, nee olid mäjaroosi rohud Rei

`samli|körv <|körva, |`körva> kilpsamblik (taim)

sea|lakk <|laka, |lakka> taimseda visa sealakka sa juba oma vigadiga äi niida Rei

sea|`vöösel <|`vöösli, |`vööseld> hanijalg (taim)ai see pole midagid pöld, see sea`vööslid täis Käi

sini|pää <|pää, |pääd>, sini|pεε <|pεε, |pεεd> taim

soone|leht <|lehe, |`lehte> taimsoonelehed `kasvavad einamaal, neid `panta siis `pääle, kui loom vöi inimene oma sooned ää on venidand Rei

soova|kollased mitm <|kollaste, |kollasid> taim

sööt|iire|rohi <|rohu, |`rohtu> taimkui ma `möisas `karduli `kiskumas käisi, siis öödi, et `kardulite vahel oli söötiire rohi kui ma mõisas kartuleid rohimas käisin, siis öeldi, et kartulite vahel oli sööthiirerohi Rei

südame|ema|rohi <|rohu, |`rohtu> taimsüdame ema rohi on siniste `öitega Rei

taimes <`taime, taimest> taim`leike `taimed Emm; ilm on soe, `aităb `taimĕd maha `pannă Phl

tarn <tarna, `tarna> taimkeik tee εεred `tarnă `kasvăn Phl

till1 <tilli, `tilli> taimmida `rohkĕm `tillĭ paned, seda parem tuleb Phl

tolk <tolgu, `tolku> taip; kasuma käisi ta jütul küll, aga pole sest midad `tolkŭ olnänd Phl

tuhlispas <tuhlispa, tulispad> taim (umbrohi)

tuule|karune <|karuse, |karust> taim

tuule|rohi <|rohu, |`rohtu> taimtuule rohud on, peenigene vars ja pruunid `öitsed on Käi

tuule|varsik <|varsigu, |varsigud> taimtuulevarsigud olid ka ühed `maalaste rohud (teatud nahahaiguse rohud) Rei

tuulispe <tuulispe, tuulisped> taim

umb|valu|rohi <|rohu, |`rohtu> taimumbvalu rohi, mis see umbvalu on, äiga ma äi tää Rei

ummur <ummuri ~ ummura, ummurid ~ ummurad> taimummur on taim, `metsăs peab `kasvămă, pole mina neid näind Käi

(h)undi|tubak <|tubaga, |tubagad> hunditubakas (taim)

undi|änna|nupp <|nupu, |nuppu> taimundiännanupud nee söust `allide karvaste `lehtedega rohud Rei

undi|änna|rohi <|rohu, |`rohtu> taim`üita undiännarohud, ju nee on ka ühed `paise rohud Rei

ussi|apik <|apigu, |apigud> taimussiapik ka apu, kasub ninda pitk, punased marja `moodi öied; tema varrel on ouk sees ja ougu sees `veiksed `valged ussid Emm

ussi|mari <|marja, |`marja> ussilakk (taim)

ussi|rohi <|rohu, |`rohtu> taimussi`rohtu pidi paalussi `vastu `vötma ussirohtu pidi paelussi vastu võtma Rei

varese|mari <|marja, |`marja> taim

varese|vili <|vilja, |`vilja> taimvaresevili on madal, tema üsna `peene varre `otsas `kasvab rugi üba `moodi nupp vεi pεε varesevili on madal, tema üsna peenikese varre otsas kasvab rukkitera moodi nupp või pea Emm

vares|kaer <|kaera, |`kaera>, vares|kaar <|kaara, |`kaara> taim

vase|osi <|osja, |`osja> taimvaseosjad on teravad, teised on konnaosjad Phl

vase|oskes <|`oske, |oskest> taimvase`osked on suured sölmilest Emm

vee|näku|rohi <|rohu, |`rohtu> taim

vee|soone|rohi <|rohu, |`rohtu> taimveesoonerohud `kasvavad mönes kohas madalates `kohtades, kis tahab `kaevu `tehja, siis sεεl kohal on vee soon Käi

virn|rohi <|rohu, |`rohtu> taim`peendrĕd virn`rohtŭ täis, pole nädală pεεvad `kiskŭn Phl

ühesma|mehe|jöud <|jöu, |`jöudu> taimühesmamehe jöud on üks rohi Käi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur