[HMS] Hiiu sõnaraamat

Eessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kriim <kriimu, `kriimu>
1. kiimustus, triippitkad kriimud käist üle selja Phl. Vt ka kramm
2. kriimuline, määrdunudsilmnägu kriim ees Phl

kurendus|aid <|aja, |`aida>, korendus|aid <|aja, |`aida>, kurenis|aid <|aja, |`aida> roigasaedsuured kurendusajad, nii `körged Emm; kurendusaid peab isegid undi `kinni, `teibad ja pitkad erred roigasaed peab isegi hundi kinni, teibad ja pikad latid Emm; Hiiumal polegid muud kut korendusajad Phl

piirg1 <piiru, `piirgu>, peerg <peeru, `peergu> peerget tuli piiru `otsa akkas Käi; aga `piirgu pöledadi ikka Käi; siss kadusid peerud ka Käi; kus vahelĕ piirg `pandi Phl; pitkad piirud `löödi Phl

pikk1 <pika, pikka>, pitk <pitka, `pitka> ▪ keige pitkem ikka, mis metsast sai Emm; vöi ta üks nönda pitk oli või ta oli umbes nii pikk Rei; pitkad latid olid sedasi Rei; suur pitk köver mees `ollĕ Phl; `istus pika laua `otsăs Phl

pikune <pikuse, pikust>, pitkune <pitkuse, pitkust> pikkunenee olid ka pitkad `jällĕ, `naagu küidu pitkust juba need olid ka pikad jällegi, umbes küüdu (rahvariiete pihikuga seeliku) pikkused juba Käi; `rohkem kui sülla pitkusĕd `hambăd oln Phl; suured pitkad, `meedrĭ pikust suured pikad, meetri pikkused Phl

pirk <pirgi ~ pirga, `pirki ~ `pirka>
1. meremärk, piirimärk (nt krundi tähistamiseks)teise pirgist teise pirgini Emm; `okste ajamise ajal `panti mäjaks läind `pirkade asemele uued pirgad `püsti Rei; peaks siiss `pirkĭdĕ järelĕ sihi `sissĕ ajamă peaks siis märkide järgi sihi sisse ajama Phl
2. priit (purjepuu)pirgiga `aeda puri `sirgu pirgiga aetakse puri sirgeks Emm. Vt ka priit

tahendus <tahenduse, tahendust>, tahendis <tahendise, tahendist> kalakuivatamisraamsuured pitkad tahendused olid, kaks reispuud ja pulgad peal Käi; laodadakse väljă tahendistĕ `pεεle `kuivama Phl

tila1 <tila, tila> toru, renn; jääpurikasmahlatila on puust renn, mis kevade kase `külgi puurit `ouku `lööda Emm; küll katuse`rεεstas on äga täna suured ja pitkad tilad Emm

vörgu|juhes <|`juhte ~ |`juhtme, |juhet ~ |juhed> vabevörgu `juhtmed on sihantsed pitkad latid, ristid `otsas, nii `körgel, et uladab parajasti `kεεga `katsuda ja `vörkusi `pεεle riputa Emm

(h)öis <(h)öie, (h)öit>, (h)öies <`(h)öide, (h)öiest> õiskollaste öietega olid suured pitkad rohud Rei; piima uhak, `valge piim tuleb `välja, kollane höie `otsas Phl; puud keik `höidĕs Phl


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur