[HMS] Hiiu sõnaraamat

aer <aeru, `aeru> ▪ ta‿p muista `aerŭdĕgă `ümbĕr `käiă Phl

(h)akatama <(h)akatada, (h)akatab>, (h)akadama <(h)akata, (h)akadab>
1. algust tegema ▪ `teisteraast akadast eina`tiuga `pihta naabrid hakkasid heinateoga pihta Emm. Vt ka (h)akkama (1)
2. süütama ▪ ek‿sa‿p saa tuld hakadut? kas sa ei saa tuld süüdatud? Phl

`(h)alvama <(h)alvata, `(h)alvab> ▪ ta‿p saa `liikŭmă, alvatĭ εε Phl

ep ei ▪ ja tööd ep `tehta ka änam Phl; ta‿p viitsi mittĕ `körvăgĭd köigută Phl; äi ma‿b mäledă seda jüttŭ mittĕ Phl. Vt ka ei, es

jope <jope, joped>, jupe <jupe, juped> jopp ▪ ma‿p täi sene uue jupegă `minnă ma ei raatsi selle uue jopiga minna Phl

karv <karva, `karva>
1. inimesel, loomal ▪ aes kas voi karva `luhki ajas kasvõi karva lõhki Emm; koer ajab `karvă, keik kohad ta `karvăsĭ täis Phl; taa‿p aja abend, silmnägu `karvă `kasvăn ta ei aja habet, silmnägu on karva kasvanud Phl; akkăs `varssi oma `öigĕd `karvă `näitmă hakkas varsti oma tegelikku olemust näitama Phl
2. värvus ▪ apu piima `karva obune Rei

kiri1 <kirja, `kirja>
1. kirjutus; kiri ▪ see veel lapse `kirjas teda võib veel lapseks pidada Rei; taa‿p nεε nii `peenĕd `kirjă lugedăgĭd Phl; pange aga mo nimi ka `kirjă Phl
2. muster ▪ nee olid ilusad, tored kirjad, mis tanul olid Rei

koorus ~ koorune <kooruse, koorust>, kurune <kuruse, kurust> koorik ▪ leva kurune Käi; ta‿p viitsi neid koorusĭd näridă Phl; ja leva koorusĭd peab `süiă `andmă Phl. Vt ka kuurus

löhn <löhna, `löhna> lõhn ▪ eks‿sa‿p tunne sii midad `löhnă Phl

nimi <nime, nime> ▪ mis `taale nimeks `pantă? mis talle nimeks pannakse? Rei; ma‿p tää ta nimedest midad Rei

närp <närbi, `närpĭ> närb, isutu ▪ ta‿p söö mittĕ midad, üsna närp Phl; nii `närpĭ on hεε `söötă Phl

osama <osada, osab>
1. oskama ▪ ta‿p osa veel lugedăgĭd Phl
2. teed tundma ▪ ma osa `sennă küll ma oskan sinna minna küll Phl

palk2 <palga, `palka> töötasu ▪ nii vεhesĕ palgagă ma‿p liigută mittĕ varbast ka Phl

pool3 <poola, `poola> pohl ▪ poola `öitest `tehti ka teed Rei; ma‿p mäleda, et nii `paljŭ `poolĭ oleks ühegĭd `aastă oln Phl

sitastama <sitasta, sitastab> järele andma, ennast alandama ▪ nii `paljŭ ma‿p sitastă ennast mittĕ Phl

suu <suu, suud>
1. inimesel, loomal ▪ ta mees `rεεkis oma `suugă mo `vastu Käi; ta‿p taha `süiă, toit käib suuss `ringĭ Phl
2. (jõe) suue ▪ läks `sönnă Vabrigu jöö suhu Phl

süda <südame, südand> ▪ ta‿p vöi südamĕ pärast midad `raskĕmăd tööd teha Phl; pole tal seda südand mittĕ sees oln, et oleks teise inimĕsĕ `ilmă pεεvarjută jättĕn Phl

teine|teise ains om <ains os teine|teist>, teina|teise ains om <ains os teina|teist> ▪ oh nee‿p saa teinateisega mitte `märki `korda oh need ei saa teineteisega sugugi läbi Emm; `seltsis `möisas tiul käind ja `tuntsid teinateist nad olid koos mõisas teol käinud ja tundsid teineteist Emm

tere <tere, tere> ▪ eks sa‿p `oskă tere üteldă! Phl

trasima <trasida, trasib> lohakalt kokku õmblema, lappima ▪ kui `paika pole ja `kange rutt taga, trasida ouk `kiinni Emm; maa ole kaa pεε `otsa trasind, aga ma‿p joua `kusse `poole (töötanud märgatava tulemuseta) Emm; pühabă trasis oma `riidĭd Käi; trasimene äi‿jole mette ilus töö Phl

tume <tume, tumed> ▪ nii tumest `riidĕst äi maksaks `tehjă Phl; üks tume inimĕs‿loom, äi ta‿p saa millegĭst aru juhmakas inimene, ei saa millestki aru Phl

`töusma <`töusta, töuseb>, `tousma <`tousta, `touseb> tõusma ▪ `Kustav `touseb ülese Rei; ind on `tousend Rei; ta‿p viitsi nii vara mittĕ `töustă Phl

`tüklik <`tükliku ~ `tükligu, `tüklikku> ebaühtlane, katkendlik ▪ nii `tüklik löng, see‿p `aită `kussĕ `poolĕ Phl

vikk2 <viki, vikki> prunt (nt õlleankrul) ▪ suur on prunni ouk, kust ölut `sisse valada, suur puu `trehtel, `vεhigene on viki ouk Emm; eks sa‿p saa seda vikkĭ pidamă Phl. Vt ka naga, prunn, töök (2)

vints1 <vintsu, `vintsu> lõtv, nõrk; loru ▪ üks va vints mees, `laiska `moodi Emm; ta‿p kannată nii `vintsŭ olemĭst silma `otsăs Phl

üksi, `üksi üksinda; ainult ▪ siiss Ingel jähi `üksi Käi; ma‿p `jülgŭ mittĕ `öössĕks üksi `jεεdă ma ei julgegi ööseks üksi jääda Phl