[HMS] Hiiu sõnaraamat

(h)aul1 <(h)auli, `(h)auli>, aulis <auli, aulist>, oul1 <ouli, `ouli> merelind ▪ ouli pösa oli mere `εεres mätta `otsas Emm

(h)aul2 <(h)aulu, `(h)aulu>, oul2 <oulu, `oulu> aur, leitse; ving ▪ `oulu tuleb tuba vingu tuleb tuppa Rei; saun veel `haulus saunas on veel vingu Phl. Vt ka aur, ving1, (h)äga, (h)ägu (2)

järel ▪ `eitliku ilmaga pagi tuleb pagi järel muutliku ilmaga tuleb üks vihmahoog teise järel Emm; käib muudkui järel, aga äi ta `ütlĕ midad Phl; pudru veel järel küll Phl; kellu kaheksmĕ järel `lεhtvăd pärast kella kaheksat lähevad Phl

kael <kaela, `kaela ~ kaeld>, kaal <kaala, `kaala> ▪ ema `niitis `jälle pää‿ja, kaela‿ja (lambapügamisest) Käi; pane sall `kaala Käi; `pärlid olid `kaalăs Rei; see poiss on taal eige mureks `kaelăs Phl; millas ma nee völad veel kaelast εε saa Phl

keel <keele, keeld>
1. inimese, looma organ ▪ keel öla pεεl ja laseb mööda küla (tagarääkija kohta) Emm; kenel ussi viga oli, siis laps pidi keeld `nilpama Käi; keedet keel aa mönel üsna maiusĕks Phl
2. suhtlemisvahend ▪ ega iiu keeld äi viitsi änam `paljŭ kedad `rεεkĭdă, nad äi `oskă ka Phl

kopel <`kopli, kopeld> koppel ▪ viis obusĕd `koplĭ Phl

kore <kore, kored> harv, pehme, poorne ▪ üks puu arva `süiga on kore, siis on ta mure kaa Käi; kore pehme puu, kore liiv Phl

`kortel1 <`kortli, `korteld> mahumõõt ▪ `møøtĭs `kortlĭ kättĕ Phl

`kortel2 <`kortli, `korteld> korter ▪ `ollĭ oma tädi juures `kortlĭs Phl

kosel vt koslas

koslas <`kosla, koslast>, kosla <kosla, koslad>, kosel <`koskla ~ `kostla ~ `kosla, koseld ~ `koslad> koskel ▪ kosla on veelind, oma pösa teeb ta `ööne puu `sisse ja puu `otsa `viidut `kasti Emm; koslas on pugulind Phl. Vt ka kosla|part

krell <krelli, `krelli> rakk, vesivill ▪ krellid läksid `lahti ja öisvesi tuli `välja Käi. Vt ka rakk2, tass2, vill2

meel <meele, meeld> ▪ sεεl `teenis ka, pole `meeles änam Emm; münu meelest küll minu arvates küll Käi; tema on saadet veel meeld parandămă Phl; mu `meelĕs see ka veel Phl; hunt `kuulăn hεε meelega Phl; pea ikkă meel ees! ole ometi mõistlik! Phl

nael1 <naela, `naela>, naal1 <naala, `naala> kinnitusvahend ▪ `naelde taha tömmeda latt naelte taha tõmmatakse latt Emm; viis `naela `löödi ka `niimodi Emm; pää oli `otsas naalaga, `ambad suus olid paalaga pea oli otsas naelaga, hambad suus olid paelaga (lauluread) Rei

nael2 <naela, `naela>, naal2 <naala, `naala> mõõtühik ▪ `käskis `panna neli `naela `kraami Käi; kolm `naala takku Käi; üks puud – nelikümmend `naelă Phl

oder <odra, odra> ▪ akedi odre `sinna vahele panemă Käi; odrad olid `kärpis oder oli kärbistel Käi

(h)ool <(h)oole, (h)oold> hool ▪ kui ta nii oolegă tööd ka teeks! Phl

oras <orase, orast> ▪ läks pölla `pεεle rugi orast `vaatma läks põllule rukkiorast vaatama Käi

orav <orava, oravad> ▪ neid oravĭd `kargăb sii `ringĭ küll Phl

orik <origa, origad> orikas ▪ vanal origăl `ollĭ vεhe ka pekkĭ vanal orikal oli ka vähe pekki Käi

ork <orgi, `orki> ▪ lüka sene orgigă ligemălĕ Phl

oue vt öue

oul1 vt (h)aul1

oul2 vt (h)aul2

pael <paela, `paela ~ paeld>, paal <paala, `paala> ▪ paalaga see vöö vahel oli Rei; `hambăd suuss olid paelagă (rida naljalaulust) Phl

sirel <sireli, sireld> ▪ sii aa ega maja `ümbĕr sirelĭ `pøøsĕd Phl

sores sirge, lokkimata ▪ sores tεhendab seda, et lokkis äi ole Emm; münul on `pehmed `juuksed, aga mei Hiljal on sores (sirged, karmid) `juuksed Phl

tael <taela, `taela>, taal2 <taala, `taala> puukäsn ▪ käsn `tehti taalaks, pargidi ja, et ta tuld vöttis Käi. Vt ka käsn

trei <trei, treid> pahn, puru, praht ▪ `jällĕ keik kohad treid täis Phl; `pannĭ lehmalĕ kuiva trei `allă Phl

trell <trelli, `trelli> tila, renn ▪ trelliga lεheb vesi egale `poole Emm; kenel kaju on `kaugel, sis `pantaks trellid `jooksma (puust toru vee juhtimiseks) Käi; plekk trelli `otsăs, `mahlă täis nõu ripub tila otsas, mahla täis Phl

vörel <`vörgli ~ `vörli, vöreld> (kasevitsast väänatud) võru ▪ lehma pand oli vanal ajal vöreldest, nüid on ketid Emm; `vörliga panemi kokaree aisad ede Emm

äre <äre, äred> ere ▪ taal oli äre punane ninarätik, pannund `ümber pölve selle Emm. Vt ka erk

öue <öue, öued>, oue <oue, oued> õu ▪ ja ta regi jäi `oue Emm; koupmehed mei `öues Emm; veta sεεld ouest üks kivi Emm; elast mei `öues nad elasid meie õues Käi; kord oli hunt `oues sea kallal Rei; öue `kardld aa `liigĕ vesist koduõues kasvatatavad kartulid on liiga vesised Phl