[HMS] Hiiu sõnaraamat

`eemale ▪ pole `sennă `eemălĕ mere `pεεlĕ midad näha oln Phl; hoja aga `eemălĕ, siiss pole `kartă midad hoia aga eemale, siis pole midagi karta Phl

ehitama <ehita, ehitab>, ehidama <ehita, ehidab>
1. püstitama, rajama ▪ äi sεεl pole ehidet midagi ei seal pole midagi ehitatud Emm; nad ehidast selle maja Emm
2. seadma, sättima ▪ raŋŋid ehidadi sinna otsa `pεεle rangid seati sinna otsa peale Käi
3. ehtima, kaunistama ▪ on ennast nii `kangestĭ ehităn, tεε kus ta minemă akkăb on enda nii ära ehtinud, ei tea, kuhu ta minema hakkab Phl. Vt ka `keilima

`(h)irri pidama <pidada, peab ~ piab> (parastavalt) kõrvalt vaatama, muigama ▪ pole ta midad `ütlĕn, pidan ainuld `irrĭ ei ta öelnud midagi, muianud ainult Phl

jürm <jürmi, `jürmi> kangekaelne, vastaline, pahur ▪ jürm inimene ooli teise inimesest `märki pahaloomuline inimene ei hooli teisest inimesest üldse midagi Emm. Vt ka jörm, jöru (2), jülu, jüru, kaalakas

kade <kade, kaded>, kae <kae, kaed> ▪ vaadab kae silmaga vaatab kadeda silmaga Emm; äga sa kade inimĕs kεεst midad äi veta (kadedalt ei ole võimalik midagi saada) Phl

kang <kangi ~ kaŋŋi, `kangi> hoob ▪ pole sii `ilmă raudkangită midad `tehjă siin pole ilma raudkangita midagi peale hakata Phl

kasima <kasida, kasib> koristama, puhastama ▪ kasimătă elud-majad, äi ta ooli sest midagĭd koristamata majapidamine, ta ei hooli sest midagi Phl. Vt ka (h)arima (2), koristama

kerjatus <kerjatuse, kerjatust>, kerjadus <kerjaduse, kerjadust> kerjus ▪ pole mina mitte kerjatust minema `saatend, ikka `antsi ka midagid mina pole küll kerjust (tühja käega) minema saatnud, ikka andsin ka midagi Käi

`kleepima <`kleepida, kleebib>
1. liimima ▪ ega sügise `ollĭ see akendĕ `kleepĭmĭnĕ igal sügisel liimiti aknaraamidele tihenduseks paberiribad Phl
2. kleepuv olema ▪ äi saa midad `püusĕ `vettă, kεεd `kleepĭvăd ei saa midagi pihku võtta, käed kleebivad Phl

koristama <korista, koristab> korrastama, kraamima ▪ pole ta oma järeld koristăn mittĕ, keik jähi sedamdĭ ta ei kraaminud enda järelt midagi ära, kõik jäi samamoodi Phl. Vt ka (h)arima (2), kasima

`kussa, `kusse, `kussi kuskile; kuskil ▪ `otsisi mina teda, aga mitte `kusse Emm; `kusse poolt pole midad `asja sa kätte saand‿end kuskilt ei olnud midagi saada (sõjaajal) Käi; äi see tee lεhe `kussăgĭd ei see tee lähe (siit) kuhugi Käi; `otsis küll, äi ole ta `kussi `leidend Käi

`lamber <`lambri, `lamberd>, `lambrik <`lambriku ~ `lambrigu, `lambrikku>, `lambrine <`lambrise, `lambrist> lepatriinu ▪ `lambrine elab puulehe pεεl, ta äi ammusta äga tee midagi `kurja Emm; täpid `lambri `selgas tähendavad ta vanut (vanust) Käi; `lambrik, `lambrik, akka `lendama Phl. Vt ka `ämbrene

mina <minu, mind>, müna <münu, mind>, ma <mu ~ mo, mind> ▪ kene `pihtă see lεheb, see on münu pruut Emm; müna ole vanatüdruk mina olen vanatüdruk Emm; ja vanaema `kinkis `moole kassi Emm; kus mina sellest pea `tεεdmă kuidas mina sellest pean teadma Phl; pole mo‿kεεst midad küsit minu käest ei küsitud midagi Phl; see `ollĭ moost vanem Phl; nad `ollĭd `moogă kohe esimĕsĕ `pεεvă rahul nad olid minuga kohe esimesel päeval rahul Phl; münul oo ka soldatĭd Phl; neid lεheb münul tarvist Phl; mis see `surnu münule teeb ja mina `surnule Phl

`mitmed|pidi, `mütmed|pidi mitutpidi ▪ `mötlĕst `mütmĕdpidi, aga pole nad midad tein nad mõtlesid küll mitutpidi, aga ei teinud midagi Phl

naa, na nagu; umbes, pisut; kuidagi ▪ pöld jo naa `aljaks läind Käi; `ollĭ na jörmi olemĭsĕgă, pole ta midad `rεεkĭn ta oli kuidagi pahase olekuga, midagi ei rääkinud Phl. Vt ka `naagu, nat

naat1 <naadi, `naati> taim ▪ äi sii `naatĭdĕ seas kasu midad siin naatide seas ei kasva midagi Phl

nimetama <nimeta, nimetab>, nimidama <nimita, nimidab>
1. nime andma ▪ nimidab seda igade `moodi sönadega Rei
2. ütlema, mainima ▪ pole ta `moolĕ sellest midad nimetăn mulle ta sellest midagi ei maininud Phl

(h)ooletu <(h)ooletuma, (h)ooletumad ~ (h)ooletud> ▪ äi nii ooletŭmătĕ inimĕstĕg `aită midad nii hooletute inimestega ei ole midagi peale hakata Phl

`paene <`paese, paest> ▪ äi sii kasu midagid, `paene maa ei kasva siin midagi, paene maa Rei

pauk <paugu, `pauku>, pouk <pougu, `pouku> ▪ see oli pouk, mis mihe `ouda viis Rei; majas pole mittĕ `paukŭgĭd majas pole midagi söödavat Phl

rahu1 <rahu, rahu> rahuolukord, vaikus ▪ see `ollĭ üsna hεε, et sai rahus `ollă, pole kedad tulemăs oln Phl; rahu ajal pole söavεεs viga midad oln rahuajal ei olnud sõjaväes midagi viga Phl

`sahver <`sahvri ~ `sahvre, `sahverd> ▪ `sahvrĕst pole suurd kasu midad oln, see `ollĭ sui nii sojaks läin sahvrist ei olnud õieti kasu midagi, see olevat suvel nii soojaks läinud Phl

täpes ains nim, täpe <täppe, täped> kööme, tühine kogus ▪ see loeb täpes see ei tähenda midagi Emm; seda täped ei pane tähelegid Rei

`täädus <`tääduse, `täädust>, `tεεdus <`tεεduse, `tεεdust> teade; teadmine ▪ pole mool selle `kohtă midad `tεεdŭst oln selle kohta ei olnud mul midagi teada Phl

vidama <vidada, veab ~ viab> vedama; tõmbama ▪ `naagui oleks nööriga `veedut nagu oleks nööriga tõmmatud Emm; siiss `veedĭ üks teine `jälle ringi `sisse siis tõmmati üks teine jälle ringi sisse Käi; äi midad, ma‿vea kere maha ega midagi, heidan puhkama Phl; siis tuleb `vastu `pεεvă ühisa `kriipsu `ümbεr vidada siis tuleb vastu päeva üheksa kriipsu ümber tõmmata Phl; `halgu `käidi vidamăs sääld Köpu metsast Phl

`viitma <`viita, viidab> ▪ `viitĭs mool aja εε, ma‿pole saan midad `tehjă viitis mul aja ära, ma ei saanud midagi teha Phl; viidamĕ `aigĕ inimĕsĕ `aegă, et nii igav äi akkă Phl

voor1 <vooru, `vooru> kord, käik ▪ pole senest esimĕsĕ voorug‿midad tuln ei tulnud sellest esimesel korral midagi välja Phl

(h)ölvet <(h)ölveti, (h)ölvetid>, (h)elvet <(h)elveti, (h)elvetid> pagan, kuramus (kirumissõnana) ▪ iga tühja asja pärast, mis sedasi alvasti on, `ööda (öeldakse) , oh sa tuline εlvet Emm; ah sa tuline hölvet `öötăkse, kui midagid ukkă läin ah sa tuline „hölvet“ öeldakse, kui midagi on viltu läinud Phl