[HMS] Hiiu sõnaraamat

kant1 <kandi, `kanti> ront, kaigas ▪ see öue on nii arimata, keik kohad on kantist ja tompist täis see õu on nii koristamata, igal pool on ronte ja notte Käi

kant2 <kandi, `kanti>
1. külg, tahk ▪ sene peaks nüid teise kandi `pεεlĕ `keermă Phl
2. äär, serv; ääris ▪ sangaks ja ülemise εεre kandiks `vεεdakse kasetohu ribad sangaks ja ülaserva ääriseks võetakse kasetohu ribad Emm
3. ümbrus, piirkond ▪ kus `kantis sa elad Käi

kast <kasti, `kasti> ▪ nee olid sii kasti pääl veel Rei

kaust <kausta, `kausta>, koust <kousta, `kousta> ree osa ▪ reel on kaks `kousta, nee käivad pöigiti reejälaste pääl Rei

kerst <kerstu, `kerstu>
1. kast riiete, vilja vm hoidmiseks ▪ `enne `pulmi `toodi pruudi kerst ära Emm
2. puusärk ▪ kui `surnŭ `kerstŭs `ollĭ Käi; pole mol kerstu `loudi ka Rei

`kespedi, `kespet keset ▪ Mare jähi `kespet öued `seisma Käi. Vt ka kesk|paigu

kett <keti, ketti> ▪ siis `aitab sene `vastu vasest kett `ümber kεε (ravitsemiskunst) Emm; lehm öues kettĭs Phl. Vt ka keting

kiht vt kihvt

kihvt <kihvti, `kihvti>, kiht <kihti ~ kihi, `kihti>, kihi <kihi, kihi> mürk ▪ sarapukirjul ussil on ermus `kange kiht Emm; äi kihi tee mehelĕ midad Phl

kiive <kiive, kiived>, kiives <`kiive, kiivet>, kiivit <kiiviti ~ kiivitu, kiivitid ~ kiivitud> kiivitaja ▪ nagu `kiive tups oleks pääs olad (tüdrukute soengu kohta) Rei; `kiivitud, linnud `rändas, suured tupsud pääs Rei

kleit <kleidi, `kleiti> ▪ `kleitis inimene on kud väravapost, pole killegi nägu Käi

klott <kloti, klotti> lott ▪ klott koonu all lott lõua all Käi

klutt <kluti, klutti> villanutt, klimp ▪ villa, taku klutt Rei; jahu klutid Phl

klött1 <klöti, klötti> tagarääkija, lobamokk ▪ edevă `suugă inimĕnĕ, va klött Phl. Vt ka klädra, klöterdus, platerdus, plädra (2), pläterdus (1)

klött2 <klöti, klötti>
1. pori, muda
2. nisujahukört

koht <koha, `kohta>
1. paik ▪ ma pole seast `kohta veel näind Emm; kus koha pεεl see on, ma tεε küll Phl; oln sealsamas kohtăs Phl; käin egas `kohtăs käinud igal pool Phl; paned vitsa `sennă `kohtă `püsti Phl. Vt ka plats
2. talu ▪ siis tuli `kohtadε `müimεnε Käi; ta on suure koha peremees Phl; mo kodunĕ koht aa sii lisidăl mu kodu on siin lähedal Phl. Vt ka pere (3), talu

koit <koidu, `koitu> ▪ vanal ajal `lasti sead umigu `koitus `väljă vanasti lasti sead hommikul koidu ajal välja Emm

kommet <kommedi, kommedid> vigur, veiderdus ▪ tegi sεεl kommedĭd Phl

kommut vt kummut

kont <kondi, `konti> luu ▪ akkas kondi `pεεle `katsuma (töö oli raske) Emm; rikub ju sene liha natuse ära sεεld kondi pεεld Käi. Vt ka luu

koost <koosta, `koosta> (puu)lusikas ▪ nad üitsid koostad Emm; va `Mihkel teind ikkă `koostĭ Emm. Vt ka lusik

koot <koodi, `kooti> jala osa ▪ korista oma koodid kuju mine minema Emm; pane aga teina koot veel `katlă Phl

kott <koti, kotti> ▪ leva kottis olnd kaks küinard `kalva leivakotis olnud kaks küünart kalevit Emm; kotti `andmă vallandama (meremehe kohta) Phl; kotti `saamă töökohta kaotama (meremehe kohta) Phl

koust vt kaust

kratt vt krätt

kreet <kreedu ~ kreeda, `kreetu ~ `kreeta> pasknäär ▪ teda söimada ka veel kreedaks, `karduli kreet Rei. Vt ka margus, päägus

krunt <krundi, `krunti>
1. maatükk ▪ iga mees ikka oma `kruntis iga mees ikka oma krundi peal Emm
2. madalik meres ▪ läks udugă `kruntĭ sõitis udus madalikule Phl. Vt ka kari2, kräss6, madal (2), rahu2

kruut <kruudi ~ kruudu, `kruuti ~ `kruutu> (akna)ruut ▪ kaks `kruutĭ on ka veel suuremăd Phl

krätt <kräti, krätti>, kratt <krati, kratti> kratt, pisuhänd ▪ taal olid vöi vidamise (või vedamise) kratid Käi; see oln `jälle see krätt see olnud jällegi kratt Phl; peremes tein krättĭ `saunăs Phl; on see üks krätt! (vallatu jõmpsika kohta) Phl. Vt ka pääru, tuli|(h)änd, tuli|saba, vidaja

kummut <kummudi, kummudid>, kommut <kommuti ~ kommudi, kommutid ~ kommudid> ▪ kommut oli tapp`nurkadega Käi

kurat <kuradi, kuradid> ▪ vana kurat ise `seitsme sarvega Emm; äi ole mina kuradid mitte näind Käi; küll aga ajas neid kuradĕd suust `väljă küll aga vandus meeletult Phl

kurt1 <kurdi, `kurti> kuulmisvõimetu ▪ räägi küll naa kut kurdile (sama hea, kui räägiks kurdiga) Emm

kurt2 <kurdi, `kurti>, kurde <kurde, kurded> vöö ▪ lühise kurdiga pole teha midagid Rei; `pannĭ oma uue kurde `ümbĕrĕ Phl

kut, kud kui ▪ aga näind pole mittĕ kud üks Emm; kut uksest `sisse läks nii kui uksest sisse läks Käi; öpi sini, kut sa elad õpi seni, kui (kaua) sa elad Phl

kuut <kuudi, `kuuti> väike purjelaev ▪ ma oli Läti kuudi (laeva) pääl Emm

kääst, kεεst ▪ siis on `vööra kεεst küsind seda Käi; köik `vöödi nendel kääst ää kõik võeti neilt ära Rei; nende kääst nad neid `asju ikka `ostid Rei; oled sa kεεst εε! oled sa peast põrunud! Phl

köht <köhu, `köhtu> kõht ▪ köht kut `leige vee `lähker (suure kõhu kohta) Emm; naba sooned ära venind, siis on `köhtus `aige nabasooned on ära veninud, siis on kõhus valu Käi; `viimăks sai `siiskĭd köhu täis ka Phl

köst <kösti, `kösti> pärm ▪ `linnăs tegevăd köstigă `saiă Phl. Vt ka töö|mees

küit1 <küidi, `küiti> voor; veokohustus ▪ läksimĕ `küiti vöi `kraami `viima `Aapsalu (Haapsallu) Emm

küit2 <küidu, `küitu>
1. Hiiu rahvariiete triibuline pihikuga seelik ▪ sada `pasmă läks küidu `sisse ikka Käi; `suisel ajal olid küidud `sεlgas Käi; oli `arva, kes küiduga läks Käi
2. küütseljaga veis ▪ `ruske küit valge seljajutiga punane lehm Rei

künt <kündi, `künti> kühm; küür ▪ mis künt see sool sii `selgas on? Rei. Vt ka kümp (1)