[HMS] Hiiu sõnaraamat

(h)aik <(h)aigu, `(h)aiku> haigutus ▪ aigud käivad ajab haigutama Phl; haik ajab `haiku taga Phl

keik vt köik

kes <kelle ~ kenne ~ kene, kedast>, kis <kille ~ kinne ~ kine, kidast> ▪ et kene `pihtă see lεheb Emm; ja kelle `pihtă ta läks Emm; killel `jälle otsad `senna `vastu käivad Emm; selle, kenele on näitnd Phl

kiik1 <kiiga, `kiika> häll; kiik ▪ akkănd last `kiikast `väljă `kraapimă Emm; lapse kiiga `juure Käi; `öhtŭ lεhme kiiga `pεεlĕ Phl. Vt ka (h)ööts

kiik2 vt köik

kink <kingi, `kinki> ▪ mis sa sünnipεεvaks `kinkĭ said? mis sulle sünnipäevaks kingiti? Phl

kis vt kes

kuik <kuigu, `kuiku> luik ▪ kuigud `lähtvad, `külma tuleb Käi. Vt ka luik

köik <köige, `köike>, keik <keige, `keike>, kiik2 <kiige, `kiike> ▪ keik on tösi, mis rahvas rεεgib Emm; ära sa `keiki `asjŭ ka usu Emm; see köik on üks tühi jütt Phl; mei naised teevad kiik töö ära Phl