Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
`(h)aige <`(h)aige, `(h)aiged>
1. põdeja ▪ `haigĕlĕ peab `siiskĭd midad muud `söömĭst `vaatmă haigele peab siiski mingit muud toitu muretsema Phl
2. valu; valus ▪ kis `soolĕ `aigĕd tegi? Phl; jalg aa täna nii `aigĕ Phl; sees `aigĕ kõht valutab Phl
eige, ege õige, päris, küll ▪ see‿on ege münu nuga see on küll minu nuga Phl; kott `ollĭ eige täis kott oli päris täis (raha) Phl
ige <ige, ige> ike ▪ siis `pandud mustad härjad igese Phl; need `naagŭ iges ärjad, ikkă kahegĕstĭ koos Phl
ise <(h)enese, (h)ennast> ▪ kas kooli öpetaja isegid `tεεdis, mis ta nimi on Emm; pole ta ise `oskăn selle `kohtă midad arvată Phl; ise söövad ja kass on laua pεεl Phl; tüdruk oln henese üles poon tüdruk olnud enese üles poonud Phl; kurat `näitab hennast `mütmed `moodĭ Phl
keige vt köige
`keikse vt `köikse
kes <kelle ~ kenne ~ kene, kedast>, kis <kille ~ kinne ~ kine, kidast> ▪ et kene `pihtă see lεheb Emm; ja kelle `pihtă ta läks Emm; killel `jälle otsad `senna `vastu käivad Emm; selle, kenele on näitnd Phl
kibe <kibe, kibed> ▪ jo nad seda va kibed ka ikkĕ `vetsĭd küllap nad ikka viina ka võtsid Phl; teeb kurgu nii kibeks Phl; eina `aegŭ on see `keiksĕ kibem töö Phl
`kiile <`kiile, `kiiled> viltu tallatud, lääpas ▪ `kiile kiŋŋa ma `viskasi ää viltutallatud kinga viskasin minema Rei
kiisk <kiisa, `kiiska> ▪ kiisad aa nii sandid `süiă, `roogu täis Phl
kiive <kiive, kiived>, kiives <`kiive, kiivet>, kiivit <kiiviti ~ kiivitu, kiivitid ~ kiivitud> kiivitaja ▪ nagu `kiive tups oleks pääs olad (tüdrukute soengu kohta) Rei; `kiivitud, linnud `rändas, suured tupsud pääs Rei
kirre <kirre, kirret ~ kirred> kirmetis, õhuke jääkord ▪ `ämbrĭl `ollĭ umigŭ kirre pεεl ämbril oli hommikul jääkord peal Phl. Vt ka kirmits, kirs2
kirres <`kirde, kirrest>, kirs1 <kirre, kirt> säde ▪ na `kange tule kirres tuli `vastu nägu Emm; pane kadaga oks tule, siis nääd, kuidas kirred `lindavad pane kadakaoks tulle, siis näed, kuidas sädemed lendavad Rei
kirs2 <kirre, kirt> jääkord ▪ merel `tömmab juba kirre `sisse merel tõmbab juba kirme peale Emm. Vt ka kirmits, kirre
kirss <kirssi, `kirssi> ▪ ma äi mäletă, et mei peres oleks kirssi puid oln Phl
kis vt kes
kisa <kisa, kisa> ▪ mihed tulavad ühekorra kisaga mehed tulevad siis suure käraga Emm
`kussa, `kusse, `kussi kuskile; kuskil ▪ `otsisi mina teda, aga mitte `kusse Emm; `kusse poolt pole midad `asja sa kätte saand‿end kuskilt ei olnud midagi saada (sõjaajal) Käi; äi see tee lεhe `kussăgĭd ei see tee lähe (siit) kuhugi Käi; `otsis küll, äi ole ta `kussi `leidend Käi
köige, keige kõige ▪ peremes oli keige ees Emm
`köikse, `keikse
1. kõige ▪ piim on lapsele `keikse param Rei
2. kogu, terve ▪ ja `köiksĕ aja ta söi ja kogu selle aja ta sõi Phl
`küpse <`küpse, `küpsed> küps ▪ katsu kas leib on `küpse Rei
lige <lige, liged>
1. märg; porine ▪ tee aa nii ligeks läin Phl. Vt ka mudane
2. pori; pehme maa ▪ `vaibus ligese pölidest saadik vajus põlvini mutta Rei. Vt ka lägu, muda (2), pask (2), soop, sopp2
`likse <`likse, `liksed> nätske ▪ see tegu natunĕ vεhe `liksĕks jεεn (leiva kohta) Phl. Vt ka `tahkjas
`sisse ▪ jähid ukse ettĕ `seismă, pole nad `sissĕ mittĕ `läingĭd Phl; puges `eindĕ `sissĕ ja magas sεεl Phl
tige <tige, tiged> ▪ `nendĕ tige pull `ollĭ `lahtĭ `pεεsĕn Phl
`öige <`öige, `öiged> õige; sirge ▪ ja `öigĕ mees veel `pεεlĕ kauba Phl; läks `öigĕ tee pεεl `kraavĭ Phl