[HMS] Hiiu sõnaraamat

Eessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

`(h)aige <`(h)aige, `(h)aiged>
1. põdeja`haigĕlĕ peab `siiskĭd midad muud `söömĭst `vaatmă haigele peab siiski mingit muud toitu muretsema Phl
2. valu; valuskis `soolĕ `aigĕd tegi? Phl; jalg aa täna nii `aigĕ Phl; sees `aigĕ kõht valutab Phl

eige, ege õige, päris, küllseeon ege münu nuga see on küll minu nuga Phl; kott `ollĭ eige täis kott oli päris täis (raha) Phl

ige <ige, ige> ikesiis `pandud mustad härjad igese Phl; need `naagŭ iges ärjad, ikkă kahegĕstĭ koos Phl

ise <(h)enese, (h)ennast> ▪ kas kooli öpetaja isegid `tεεdis, mis ta nimi on Emm; pole ta ise `oskăn selle `kohtă midad arvată Phl; ise söövad ja kass on laua pεεl Phl; tüdruk oln henese üles poon tüdruk olnud enese üles poonud Phl; kurat `näitab hennast `mütmed `moodĭ Phl

keige vt köige

`keikse vt `köikse

kes <kelle ~ kenne ~ kene, kedast>, kis <kille ~ kinne ~ kine, kidast> ▪ et kene `pihtă see lεheb Emm; ja kelle `pihtă ta läks Emm; killel `jälle otsad `senna `vastu käivad Emm; selle, kenele on näitnd Phl

kibe <kibe, kibed> ▪ jo nad seda va kibed ka ikkĕ `vetsĭd küllap nad ikka viina ka võtsid Phl; teeb kurgu nii kibeks Phl; eina `aegŭ on see `keiksĕ kibem töö Phl

`kiile <`kiile, `kiiled> viltu tallatud, lääpas`kiile kiŋŋa ma `viskasi ää viltutallatud kinga viskasin minema Rei

kiisk <kiisa, `kiiska> ▪ kiisad aa nii sandid `süiă, `roogu täis Phl

kiive <kiive, kiived>, kiives <`kiive, kiivet>, kiivit <kiiviti ~ kiivitu, kiivitid ~ kiivitud> kiivitajanagu `kiive tups oleks pääs olad (tüdrukute soengu kohta) Rei; `kiivitud, linnud `rändas, suured tupsud pääs Rei

kirre <kirre, kirret ~ kirred> kirmetis, õhuke jääkord`ämbrĭl `ollĭ umigŭ kirre pεεl ämbril oli hommikul jääkord peal Phl. Vt ka kirmits, kirs2

kirres <`kirde, kirrest>, kirs1 <kirre, kirt> sädena `kange tule kirres tuli `vastu nägu Emm; pane kadaga oks tule, siis nääd, kuidas kirred `lindavad pane kadakaoks tulle, siis näed, kuidas sädemed lendavad Rei

kirs2 <kirre, kirt> jääkordmerel `tömmab juba kirre `sisse merel tõmbab juba kirme peale Emm. Vt ka kirmits, kirre

kirss <kirssi, `kirssi> ▪ ma äi mäletă, et mei peres oleks kirssi puid oln Phl

kis vt kes

kisa <kisa, kisa> ▪ mihed tulavad ühekorra kisaga mehed tulevad siis suure käraga Emm

`kussa, `kusse, `kussi kuskile; kuskil`otsisi mina teda, aga mitte `kusse Emm; `kusse poolt pole midad `asja sa kätte saandend kuskilt ei olnud midagi saada (sõjaajal) Käi; äi see tee lεhe `kussăgĭd ei see tee lähe (siit) kuhugi Käi; `otsis küll, äi ole ta `kussi `leidend Käi

köige, keige kõigeperemes oli keige ees Emm

`köikse, `keikse
1. kõigepiim on lapsele `keikse param Rei
2. kogu, terveja `köiksĕ aja ta söi ja kogu selle aja ta sõi Phl

`küpse <`küpse, `küpsed> küpskatsu kas leib on `küpse Rei

lige <lige, liged>
1. märg; porinetee aa nii ligeks läin Phl. Vt ka mudane
2. pori; pehme maa`vaibus ligese pölidest saadik vajus põlvini mutta Rei. Vt ka lägu, muda (2), pask (2), soop, sopp2

`likse <`likse, `liksed> nätskesee tegu natunĕ vεhe `liksĕks jεεn (leiva kohta) Phl. Vt ka `tahkjas

`sissejähid ukse ettĕ `seismă, pole nad `sissĕ mittĕ `läingĭd Phl; puges `eindĕ `sissĕ ja magas sεεl Phl

tige <tige, tiged> ▪ `nendĕ tige pull `ollĭ `lahtĭ `pεεsĕn Phl

`öige <`öige, `öiged> õige; sirgeja `öigĕ mees veel `pεεlĕ kauba Phl; läks `öigĕ tee pεεl `kraavĭ Phl


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur