[HMS] Hiiu sõnaraamat

jülu <jülu, jülu> kangekaelne; morn ▪ jülu inimene, ei karda midagid Rei; jülu hobune, äi taha `joosta‿nd Phl. Vt ka jörm, jöru (2), jürm, jüru, kaalakas

jürm <jürmi, `jürmi> kangekaelne, vastaline, pahur ▪ jürm inimene ooli teise inimesest `märki pahaloomuline inimene ei hooli teisest inimesest üldse midagi Emm. Vt ka jörm, jöru (2), jülu, jüru, kaalakas

jüru <jüru, jüru> kangekaelne, pahur ▪ noor ärg on igavene jüru, kraabib maad ja `rööskib Emm. Vt ka jörm, jöru (2), jülu, jürm, kaalakas

kaalakas <kaalaka, kaalakast> kangekaelne ▪ poiss oli igavene kaalakas, äi kuulnd vanemate söna Emm. Vt ka jülu, jürm, jüru

`kange <`kange, `kanged>
1. jäik, tuim ▪ kεεd aa külma kεε `kangĕks jεεn käed on külma käes kangeks jäänud Phl
2. kangekaelne, jonnakas ▪ sa äi tohi nii `kange `olla Rei
3. jõuline, äge ▪ `kange `töstmisest saab seda viga ägedast tõstmisest tekib see tervisehäda Käi; nii `kangĕ tuuleg‿äi maksa `väljă `minnă nii tugeva tuulega ei maksa merele minna Phl; `kangĕ nälg vetab silma nägemĭsĕ ära Phl; nii `kangĕd `tahtmĭst pole killegĭ teisel Phl
4. tubli, hakkaja ▪ nii `kangĭd `naisĭ löiab harvă nii tublisid naisi leiab harva Phl