[HMS] Hiiu sõnaraamat

`(h)aastama <`(h)aasta, `(h)aastab> veenma, sisendama; hoiatama ▪ `haastăs mind nii `kangĕstĭ, ma jähi `viimăks `nöusĕ käis mulle kangesti peale, jäin viimaks nõusse Phl

elu1 <elu, elu> elusolek, eluaeg ▪ eluks ajaks `viida sind Siberi sunni`tööle eluajaks viiakse sind Siberisse sunnitööle Emm; üks jähi elusĕ üks jäi ellu Phl

`(h)iljaks ▪ so tulemine jähi `iljaks Käi

ise|`leiba omaette leibkonda (moodustama) ▪ ta jähi `varssĭ ise`leibă ta jäi varsti omaette leibkonnaks Phl

jupp <jupi, juppĭ>
1. lühike tükk millestki, julk, junn ▪ köie jupp jähi `jalgŭ Phl; sita jupid ujust `kraavĭs julgad ulpisid kraavis Phl. Vt ka jügar
2. halupikkune ümarpuu pakk ▪ löhu nee jupid εε! Phl

`jääma <`jääda, jääb>, `jεεma <`jεεda, jεεb> ▪ vesi jääb koore ja piima vahele Käi; siis `Ingel jähi `üksi Käi; kus need `seismă `jεεvăd Phl; peremes jεεn alatĭ kuju peremees jäänud alati koju Phl

karune <karuse, karust>
1. krobeline; karvane ▪ senel jähi näunahk karuseks Emm; karp on karune koor puu `ümber Käi; tegi sagrisid, seust karust `loomi tegi putukaid, sihukesi karvaseid loomi (nõid) Käi
2. kärisev, kare (hääle kohta) ▪ harak teeb karust hεεld Phl
3. ilma, mere kohta ▪ kui akab tuuleviru tegema, siis akab veepind virvendama ja lεheb karuseks Emm; juba `öhtŭ läks üsna karusĕks juba õhtul läks ilm üsna tigedaks Phl

`katki ▪ see asi jähi `nendel `katki Emm; löön `katki ja panen `katla Käi

kere <kere, kered>
1. inimese või looma keha ▪ söö nii `paljŭ, kui keres käib söö nii palju, kui jaksad Phl; vidas kere maha ja jähi kohe magamă heitis pikali ja uinus kohe Phl; mine küsi, kus nad `pannĭd sene vana kere Phl
2. eseme või seadme peamine osa ▪ paadi kere `ollĭ nat søøla pöhi paadikere oli nagu sõelapõhi (lasi vett sisse) Phl

kesa <kesa, kesa> ▪ ja kolmanda `aesta on kesas Emm; naine jähi kesasse (mees läks kauemaks ära või suri) Emm; see tükk jähi minev‿`aastă kesasĕ Phl

`kespedi, `kespet keset ▪ Mare jähi `kespet öued `seisma Käi. Vt ka kesk|paigu

kimm <kimmi, `kimmi>
1. katuselauake ▪ katusest jähi möni kimm üle Rei
2. puunõu küljelaud; kastilaud ▪ kimmid olid süle`täite `koupa `punti siut lauad olid sületäite kaupa kimpu seotud Emm

kirjutama <kirjuta, kirjutab>, kirjudama <kirjuta, kirjudab>
1. kirja panema ▪ sööma asi jähi kirjudamata Emm; koht kirjudati ta nimele talu kirjutati tema nimele Rei
2. kirjama, tikkima, välja õmblema ▪ kalvast kraed olid kirjudat kalevist kraed olid mustritega Emm; see oli nenda ära kirjudut see (noapea) oli nõnda kirjadega kaunistatud Rei

`kooku kõverasse, konksu ▪ ma jähi vanas eas nii `kooku ja köveraks Rei

koristama <korista, koristab> korrastama, kraamima ▪ pole ta oma järeld koristăn mittĕ, keik jähi sedamdĭ ta ei kraaminud enda järelt midagi ära, kõik jäi samamoodi Phl. Vt ka (h)arima (2), kasima

`kurnama <kurnata, `kurnab>
1. läbi kurnamisvahendi laskma ▪ `pani `senna `sisse, kurnadi ära Emm; sis sai ära kurnat ka `riide läbi (piim) Käi
2. ära vaevama, nõrgestama ▪ jähi `otsă, `kurnăs ennast üsna ära Phl

leib <leiva ~ leva, `leiba>
1. küpsetis, toit; elatis ▪ mine too leva kott ree pεεld ära Emm; vanames `andĭs `talle leva kooruse Phl; `katsŭs ikkă `augă oma `leibă `teenĭdă Phl
2. leibkond ▪ noor pere jähi kohe ise `leibă (perepoeg moodustas pärast abiellumist omaette leibkonna) Phl

`lonti ▪ kui seda `kuuli, jähi üsna `lonti Phl. Vt ka `lörti

`norgu ▪ `kohkŭs ära, jähi na `norgŭ Phl

pask <pasa, `paska>
1. väjaheide ▪ jähi pasalĕ kõht läks lahti Phl; käib ega natusĕ aja tagand pasal Phl
2. pori, muda ▪ sajab iga `pεεvĕ, keik kohad `paskă täis Phl. Vt ka lige (2), lägu, muda (2), soop, sopp2

pii <pii, piid> ▪ et sool ega pii vahel öhöpaljus jähi et sul iga pii vahele ühepalju jäi (kangastelgedel) Käi; riha piid reha piid Phl

päävane <päävase, päävast>, pεεvane <pεεvase, pεεvast> päeva(aja)ga seotud; päeva jooksul tehtud ▪ see ond‿siss see `terve päävanĕ toit Emm; pεεvane püik jähi na kehvaks (kalasaagi kohta) Phl; pεεvase magamĭsĕst tule midad päevasest magamisest pole asja Phl

`pölgama <pölata, `pölgab> põlgama ▪ jähi `ostmătă, `pölgăs `liigă kalliks Phl

pöll <pölle, `pölle> põll ▪ pölle jägu riiet jähi veel järelĕ põlle jagu riiet jäi veel järele Phl

saja|`korne <|`kortse, |`kortsed> kiidekas (looma eesmao osa) ▪ saja`korne jähi `kinni Emm

samps <sampsu, `sampsu>
1. tüli ▪ juba `jälle `ööksed `sampsus juba jälle õeksed tülis Emm
2. sasi, segadus ▪ asi jähi `sampsu tekkis segadus Emm; löng on `sampsus Emm

silm|nägu <|näu, |nägu> nägemine ▪ silmanägu jähi korrast lühemaks nägemine jäi tasapisi viletsamaks Emm; vanal inimesel jääb silmnägu viletsaks, äi nää lugeda Rei

soop <sooba, `soopa> sopp, vedel pori ▪ loomad sötkudavad `pehme heinamaa soobale Emm; ma jähi `jälgupidi sooba `sisse `kinni Rei. Vt ka lige (2), lägu, muda (2), pask (2), sopp2

soova <soova, soovad>
1. õlgedest või okstest aluspõhi (heinakuhjal, kaljatõrres) ▪ kuhja soova puud Emm; kui einakoorm oli `valmis tehet, jähi tühi kuhjasoova kui heinakoorem oli valmis tehtud, jäi tühi kuhja alus Rei
2. õlle- või kaljapära ▪ taari soova kaljaraba Käi

taha1, taa ▪ pulmarong jähi värava taa Emm; leht `ollĭ krängi taha kukkŭn ajaleht oli aseme taha kukkunud Phl

tahe <tahe, tahed> ▪ nii et juba täiesti taheks `kuivab Phl; `öhtŭ jähi taheks õhtuks läks vihm üle Phl

`triikima <`triikida, triigib> ▪ särk jähi `jällĕ `triikĭmătă Phl

trikkel <`trikli, trikkeld> päästik (relval) ▪ `triklĭst jähi `siiskĭd `tömbămătă Phl

turagas <turaga, turagad>, turak <turaka ~ turaga, turakad ~ turagad>
1. kaardimäng ▪ taguvad sii iga `öhtŭ turagăd Phl
2. kaotaja (kaardi)mängus ▪ jähi aga `jälle turagăks Phl

vajaka, vajak puudu ▪ obu `eilest saadik vajak olnd Emm; poiss on mütu `pääva vajak Emm; äi saa akată, mütu tükkĭ veel vajakă Phl; seemet jähi `siiskĭd vajakă Phl

vajutus <vajutuse, vajutust>, vajudus <vajuduse, vajudust> vajutis, raskus ▪ kalad `panta vajuduse `alla Emm; `kaapsă tünni vajutŭs jähi natust vεhe kehvaks Phl

varaja, vara1 ▪ varaja veel `minnă Phl; lumi jähi see `aastă nii vara maha Phl

vesi <vee, vett> ▪ et hobuse selg jähi vee `pεεle nii et hobuse selg jäi veest välja (hobuste pesemisel meres) Phl; talu kael`kookŭdĕgă vett, et hing armas sees tassi kaelkookudega vett, nii et hing välja minemas Phl

viimane <viimase, viimast> ▪ jättĭs sene `jällĕ viimasĕks Phl; viimase `pεεle jähi `seismă Phl; `naagŭ oleks viimanĕ pεεv kεε olevăd nagu oleks viimnepäev käes Phl

`vinti (kergelt) purju ▪ jähi üsna kohe `vintĭ Phl

vööt <vöödi, `vööti> ▪ paar punast `vöötĭ jähi veel järelĕ Phl

(h)äda <(h)äda, (h)äda> häda ▪ siiss ta jähi nii ädasse siis ta jäi nii hätta Käi

öhugene <öhugese, öhugest>, öhune <öhuse, öhust; keskvõrre öhvem> õhuke ▪ siis jähi ilusam ja öhvem ka Käi; mis oli öhugene nahk Rei

ühe|paljus, öhe|paljus ühepalju ▪ et sool ega pii vahel öhepaljus jähi (kangastelgedel) Käi

üksi, `üksi üksinda; ainult ▪ siiss Ingel jähi `üksi Käi; ma‿p `jülgŭ mittĕ `öössĕks üksi `jεεdă ma ei julgegi ööseks üksi jääda Phl